Lugemine pole üldse selge ja õpetaja tahab ,et loeks ikka kodus aga kui laps ei ole nõus ,no mida ma siis teen ? Kergemad sõnad loeb kokku ikka aga raskematest ei saa üldse aru,olen nii hädas.
Mida ta teha tahab? Premeerid kuidagi: arvutiaega juurde, mõni maiustus, midagi muud väikest, mis talle meeldib või siis karistus lugemata jätmise eest: midagi ära järgmise korrani, kui loeb. Muidugi anna huvitav raamat ka, koomiksid, midagi, mida ta tahaks lugeda.
logopeed. teed kokkulepeid, et loeb 2 lauset.
Sul laps nagu muudes asjades teev ka seda mida tena tahab?
või ikka oskad tibgimusi kehtestada?
Laps tuleb õpetada õppima.
Õpi koos lapsega. Lepi kokku, kui palju lugema peab igapäevaselt. Selgita lapsele, miks see vajalik on, et ainult harjutades saab meistriks. Kui lapsele on lugemine tõesti vaevaline, siis las loeb alguses iga päev 5-10 minutit ja lihtsamat teksti, kasvõi koomikseid. Või siis selliseid raamatuid, mis teda huvitab. Minu laps näiteks on väga suur “loodusehull”. Minul polnud aga võimalik talle ette lugeda sellises mahus raamatuid nagu ta soovis. Kuna aga tal endal oli huvi ikka väga suur, siis pursiski ise lugeda, alguses ikka väga üle kivide-kändude.
Näiteks 1 nädal loeb IGA PÄEV vähemalt 5 minutit kasvõi koomikseid või ajakirju. Siis kasvab lugemise aeg 10 min. peale ja lõpuks võib jääda kokkulepe, et loeb iga päev vähemalt 30 min.
Aitab kaasa, kui leida raamatud, mis last väga huvitavad.
Kui tundub, et lugemine ikka ei edene või on probleemid, mille puhul last õpetada ise ei oska, siis kindlasti räägi logopeediga või õpetajaga.
Ennekõike järjepidevus ja ka rahulikkus.
Mina loeks temaga aabitsa tekste. Võivad olla ka tekstid, mida juba koolis loetud. Enne ei mingit telekat, arvutit, nutitelefoni. Meil on üldse nutiseadmed lubatud nädalavahetuseti, eeldusel, et nädala sees on õppimine korras. Kui nädala sees õppida ei taha, siis ei saa ka nädalavahetusel arvutit või tahvlit. Natuke läks aega, aga nüüdseks on laps aru saanud ja süsteem toimib.
olin ka 1 klassi meeleheitel, et kuidas laps ei suuda aru saada, loeb valesti, läksin närvi. palkasin eraõpetaja, toreda pensil oleva proua ja laps käis tema juures ning sai kenasti rea peale. nüüd on 2 klassis, ise õpib, käib vaid küsimas, kui abi vaja. Teie ei peagi oskama last õpetada, kui tekivad raskused – kasutage spetsialisti ehk koduõpetajat.
olin ka 1 klassi meeleheitel, et kuidas laps ei suuda aru saada, loeb valesti, läksin närvi. palkasin eraõpetaja, toreda pensil oleva proua ja laps käis tema juures ning sai kenasti rea peale. nüüd on 2 klassis, ise õpib, käib vaid küsimas, kui abi vaja. Teie ei peagi oskama last õpetada, kui tekivad raskused – kasutage spetsialisti ehk koduõpetajat.
Kust võiks leida pensionil olevat õpetajat ? Kas teie eraõpetaja Tallinnas elab ?
Ei, kahjuks mitte
Mida ta teha tahab? Premeerid kuidagi: arvutiaega juurde, mõni maiustus, midagi muud väikest, mis talle meeldib või siis karistus lugemata jätmise eest: midagi ära järgmise korrani, kui loeb. Muidugi anna huvitav raamat ka, koomiksid, midagi, mida ta tahaks lugeda.
Mida sa premeerid ja sunnid teist lugema kui ta ei mõista lugeda ja loetust aru ei saa. Kõigepealt tuleb lugema õppida.
7-aastane teeb mis tahab ja kui nõus ei ole, siis ei õpi? Mis siis teismeeas veel saab?
Lupsti lugema töövihikud. Veidi hiljaks jäänud, nendega oleks võinud õppida lasteaia viimases rühmas aga abiks ikka. Arvesta, et pead koos lapsega õppima, mänge mängima ja harjutusi lahendama. Kui poes pole kõiki numbreid enam saada, siis paljunda raamatukogus.
Pane pikapäevarühma. Ütle õpetajale ka, et lugemise pärast. Seal on teinekord võõrad õpetajad, laps allub paremini.
Algklassis oli minu lapsel kord nädalas lisatund, kuhu õpetaja kutsus nimeliselt lapsi kas õppima (see oli kohustuslik), vastama, võis ka vabatahtlikult minna. Näiteks enne kontrolltööd korrati veelkord väiksemas grupis.
Kas tõesti teie kooli pikapäevarühm on ainult mängimiseks? Uuri asja, ehk saab seda muuta.
Meie koolis: Pikapäevarühm võimaldab õpilasele tuge ja järelvalvet õppetööst vaba aja sisustamisel,
pedagoogilist juhendamist tunnis pooleli jäänud ülesannete lõpetamisel, koduste ülesannete
täitmisel, pedagoogilist juhendamist ja suunamist huvialategevuses ning huvide arendamisel.
Pane pikapäevarühma. Ütle õpetajale ka, et lugemise pärast. Seal on teinekord võõrad õpetajad, laps allub paremini.
meie kooli pikapäeva rühmas ei õpita ,ainult mängitakse
Või siis jonnib ta seal õpetajatega sama moodi nagu kodus sinuga.
Muidu, kui laps näiteks ei peskse hambaid ja kõik, siis ka küsiksid siit nõu?
Mida ta teha tahab? Premeerid kuidagi: arvutiaega juurde, mõni maiustus, midagi muud väikest, mis talle meeldib või siis karistus lugemata jätmise eest: midagi ära järgmise korrani, kui loeb. Muidugi anna huvitav raamat ka, koomiksid, midagi, mida ta tahaks lugeda.
Mida sa premeerid ja sunnid teist lugema kui ta ei mõista lugeda ja loetust aru ei saa. Kõigepealt tuleb lugema õppida.
Võta las oma kõrvale ja lugege väikseid titaraamatuid, sel on lihtlaused ja teksti kerge mõista. Kui loetud, siis las las jutustab, kohe ju näed millest sai aru ja millest mitte. Koomiksid ei sobi. Kui tita raamatutega juba sujub, siis Tomuski raamatud on kerge ja mõistetava tekstiga, aga ikka ka jutustamist vaja, või koostad küsimused teksti põhjal ja laps vastab küsimustele. Sedasi iga päev mõni pisike jutuke.
Meie mängisime eelkooliealise pojaga aardejahti. Kirjutasin sedelitele järgmise sedeli asukoha ja kõige viimases kohas ootas komm vms. Nt. esimesel “Televiisori kõrval on vaas. Vaata selle alla!” Sealt leidis paberi, kus oli kirjas “vaata lastetoa punase tooli jala alla”, seal omakorda kiri, et “esikus vanema õe sinise tennise sees” jne. Vähemalt kümme sedelit ühe mängu jooksul.
Muidu lugemine teda absoluutselt ei köitnud, kuid sellisel viisil oli ta väga innukas ja huvitatud 🙂
Vaesed õpetajad, ma ütlen. Teemaalgataja suguste hulludega päevast päeva kembelda. Ükski palgatõus ega pikk puhkus ei kompenseeri seda.
Lugemine pole üldse selge ja õpetaja tahab ,et loeks ikka kodus aga kui laps ei ole nõus ,no mida ma siis teen ? Kergemad sõnad loeb kokku ikka aga raskematest ei saa üldse aru,olen nii hädas.
ema ja isa vahivad nagu lambad kui laps keeldub?? ek need on need ilma vitsata kasvatatud tänapäeva illikukukesed.
*vastasin kogemata valesse teemasse
Jah, jube hea on teist maatasa teha. Enamasti on need kõik need inimesed, kellel pole lastega probleemi. Ega enne ei saagi sellest aru, kui endal probleemne laps kodus olemas. Mul ka polnud esimese lapsega mingit probleemi, kuulas kenasti sõna ja õppis ise ja luges nagu kulda.
Siis tuli teine laps, kellele ei jäänud kõigepealt tähed meelde, sai käidud spetsialistide juures, kes kõik tunnistasid lapse kooliküpseks. Lugesime kodus ja tegime igasuguseid trikke. Vot ei hakanud laps korralikult enne kooli lugema. Kuna lugemine oli halb, siis tekkis lapsel ka trots koolis loetava suhtes. Tema kõige suurem vaenlane oli Aabits. Kodus võis laps tunde jaurata, aga lugema ei hakanud. Murdsime palju piike temaga sellel teemal, jah lõpuks jäin mina peale, aga see pole päris nii, et mina ütlen, et hakka õppima ja laps ütleb, et ei taha. Ta teeb mida iganes, et ei peaks õppima.
Aga teemaalgatajale abiks: Minu laps on praegu 2. klassis ja ka eriti hästi ei õpi. Lugeda ei taha, aga nüüd käib logopeedi juures ja ma tunnen, et sellest on abi. Eelmine aasta meil koolis logopeedi polnud ja ei saanud ta ka abi. Hetkel maadleme tõsiselt etteütlustega ja ma võin talle kasvõi 200 korda öelda, et tegusõna lõppeb B tähega, aga tal lihtsalt ei jää see meelde. Vabalt võib olla, et ta ühte kohta kirjutab B ja juba järgmises lauses on ikka P. Kohustuslikku kirjanust loeme endiselt kahepeale, tema lühemad leheküljed ja mina pikemad. Jah, ma näen arengut, aga see on aeglane. Ta ei saa kõigest nii aru nagu peaks, aga ega see lõputu piikide murdmine ka ei aita. Teemegi jõudumööda ja liialt survestada pole ka vaja, muidu tekib trots ja siis ta ei tee midagi.
Seega kui võimalik, otsi logopeed. Võõrastega laps ei jonni nii palju kui kodus emaga. Lugege rahulikumas tempos ja rääkige üle, mis tekstis juhtus. Kõige raskemad on igavad raamatud. Muidugi minu laps ütleb, et nii kaua kuni mina loen, on iga raamat huvitav, aga nii kui ta ise peab lugema hakkama, nii on kohutavalt igav. Eks tallegi meeldib ilmekas lugemine rohkem.
Väga tihti on lugemise vastumeelsuse taga nägemisprobleemid (konvergentsihäire vms), mida laps ei oska ise kirjeldada ja mis ei tule välja lihtsas silmakontrollis. Tingimata soovitaksin ära käia hea silmaspetsialisti juures, kellele just seda ütledki, et laps keeldub lugemast ja tahaksid teada, kas see pole tingitud silmade probleemist.
Esimene laps mul luges kooli minnes soravalt ja kirjutas kenasti kirjatähtedega. Sel sügisel läks kooli teine laps. Teda kohe üldse lugemine-kirjutamine ei huvita. Ja ega ma ka enne kooli suskima ei hakanud. Esimese lapse pealt oli näha, et koolis võib igav hakata. Ja no paras peavalu oli meil see lugemine. Igal õhtul istusin lapsega ja pusisime lugemist. Ja muidugi kiitsin ja kiitsin kui palju paremini iga päev läheb. Nüüdseks laps ise loeb. Kõigepealt loeb vaikselt omaette ja siis loeb mulle ette. Kirjatööd teeb ka enamasti ise ja korralikult. See paar kuud järjepidevalt lapse kõrval istumist ja kiitmist on nüüdseks vilja kandnud. Laps mul ka alguses üritas, et ei taha ja kõik. Oli meil nuttu ja jonni ja kõike.
Kui laps ei ole nõus, pead ikka ise konkreetne olema.
Lugemine pole üldse selge ja õpetaja tahab ,et loeks ikka kodus aga kui laps ei ole nõus ,no mida ma siis teen ? Kergemad sõnad loeb kokku ikka aga raskematest ei saa üldse aru,olen nii hädas.
Kõigepealt võiks lapsevanem ise korralikult kirjutama õppida – tühik käib kirjavahemärgi taha, mitte ette.
Kui tegu on mõne düsgraafia erivormiga, tuleb pöörduda logopeedi poole.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
