Tere!
Mure järgmine: peres kasvab kaks last,7-aastane poiss ja 5-kuune tüdruk. Peale tüdruku sündi on poisi käitumine totaalselt muutunud.Poiss ei kuula sõna ei kodus ega ka koolis.Otsib tähelepanu negatiivse käitumisega.Kas ehk kellegil on veel niimoodi olnud?? Jagage palun oma kogemusi,kuidas saite Teie sellest lahti.
Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )
Teema: 7-aastase käitumine
27.05.2012 08:27
To report this post you need to login first.
27.05.2012 09:50
Oi meil ka sama asi.Poiss kaheksa ja tüdruk 2 kuune.Õpetaja just rääkis, et käitumine muutunud halvaks ja just peale teise lapse sündi see juhtunud.Minu sõna ka enam koguaeg ei kuula ja haugub vastu.Aga samas vahel jälle hea laps.
Aga ma ise ka närviline, sest pisike magab nii halvasti ja iga kõvem hääl ajab ülesse, siis käsin suuremal olla ka vaikemalt.Aga selle peale juhtuvad kõvemad hääled ja asjad kogemata:)
Sooviks ka teada, kuidas sellest lahti saada?
To report this post you need to login first.
27.05.2012 10:48
Aga olete te oma vanematele lastele öelnud, et te ikka armastate neid sõltumata sellest, et tibulind on sündinud? Ja olete te mõnikord jätnud tibulinnu vajadused suurema lapse vajaduste suhtes tagaplaanile? kas suurem tunneb, et tema on ka jätkuvalt teie jaoks tähtis?
Lastele tuleb öelda, et neid armastatakse. neil on vajadus seda kuulda. Sellega tõstate nende enesekindlust ja usku ning julgust.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.05 10:48; 27.05 19:10;
To report this post you need to login first.
27.05.2012 11:41
jah, tegu on puhtalt armukadedusega, st vanem laps näeb väiksemas konkurenti ja on ju vana tõde, et neg. tähelepanu on tunduvalt kergem saada kui pos.- kas sa märkad ja tunnustad teda selle eest, et ta oma asjad ilusasti korda pani? tõenäoliselt mitte, sest see on ju täiesti loomulik, aga kui laps jätab asjad laiali?
lapse enda seisukohast pole vahet, kas see \”märkamine\” tuleb piitsa või präänikuna, tema jaoks on oluline TÄHELEPANU.
soovitan pöörduda psühholoogi juurde (esmalt ise), saad e ise veidi rahulikumaks, sellega muutub tõenäoliselt ka tita rahulikumaks ning jääb rohkem aega vanemale lapsele
To report this post you need to login first.
27.05.2012 19:10
Aaa, ja küsiti, et kuidas lahti saite… no meil sellist teemat üldse ei tekkinud. Kui väiksem sündisin, rääkisin suuremaga asjad läbi, nagu omavanusega, et vot, nüüd on nii, sündis veel 1 pereliige, kes ise üldse millegiga hakkama eisaa. Kasvatame teda. Sina saad abiks olla, kui soovid. Aga rääksin lapsele ka seda, et tema on mulle ikka kõige tähtsam, kõige armsam, kõige toredam, kõige … misiganes veel, väike ei muuda seda, kuidas ma tema suhtes tunnen. Jne. Mõnikord käisin suuremaga üritustel, just nii,et väike jäi vanaemaga koju. Imetamisele ei pannud niipalju rõhku, väike oli harjunud ka pudeliga, nii sai vanaema ikka toita last väljalüpstud piimaga. Ma tegin kõik, et suurem end hästi tunneks. Hetkel on suurem väiksele nagu isa. Kasvatab ja õpetab ja võtab tema arenemisest väga aktiivselt osa. Mina teda midagi tegema ei sunni. Mõnikord suurem ise ütleb mulle, et kuule, ma lähen x-ga jalutama või mänguväljakule või kuule, ma loen ise talle täna unejuttu või kuule, ma toon x-i ise täna lasteaiast ära. Kui x teeb pahandust, selgitab suurem talle, mis ta valesti tegi. kutsungi teda väikeseks papaks, talle kohe meeldib väiksemaga tegeleda ja teda õpetada. Kusjuures lastel on isa ka, kes samuti laste elus aktiivselt osaleb. Suurem on väiksema suhtes lihtsalt isalik ja võtab tema eest vastutust, mis siis, et seda vaja üldse pole. Ta on väiksemale autoriteet ja vennat vaadatakse suurte ümmarguste siniste silmadega, imetlusega. See kõik on aga puhtalt selle pärast, et suuremat ei ole kordagi tõrjutud pärast väiksema sündi ja temaga on rohkem tegeletud ja väiksem on tulnud lisaks, mitte tema kohta ära võtma. See tähtis koht vanemate südames jäi suurema jaoks alles ja ta tunneb seda igati kohe algusest peale.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 27.05 10:48; 27.05 19:10;
To report this post you need to login first.
27.05.2012 21:55
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ja hullemaks läheb armukadedus siis, kui väiksest vastsündinust saab ringiliikuja ja suurema asjade kiskuja!
Meil küll laste vahe 4 aastat ja armukadeduse probleeme oli vähe siis kui teine sündis, siis mida aktiivsemaks väike tegelane muutus, seda suurem kadedus lõi suuremas lapses välja.[/tsitaat]
Meil totaalselt vastupidine kogemus. Mida suuremaks saab pisem, seda rohkem nad koos mängivad, seda rohkem jagab suurem enda petshoppe, barbiesid ja raamatuid. Ühestki asjast pole õe jaoks kahju ja noorem ei lõhu ka.
To report this post you need to login first.
Näitan 6 postitust - vahemik 1 kuni 6 (kokku 6 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
