Tere!
Mul on suur mure. Minu 8 aastane tütar pissib öösiti ikka veel alla. Iga öö. Hommikul ärkab ja mähku on täiesti läbi märg, nii et lausa ajab üle. Kui ta päeval juhtub magama jääma, siis ka laseb alla. Ka niisama päeval juhtub, et on tilk püksis. Käisime kunagi ka selle probleemiga arstil(paar aastat tagasi), aga kuna arst lahkus ametist, siis jäi see asi poolikuks ja ega arsti see mure ei huvitanud ka. Ilma proove tegemata kirjutati kohe mingi põit suurendav ravim välja.
Soovin selle probleemiga tõsiselt tegelema hakata, aga mõtlesin enne siit küsida, et vb on mõni sama murega ema siin!
Minu küsimus, kas kellelgi on sama mure? Kuidas olete abi saanud? Kas on kellelgi ka lõppenud see allapissimine? Kas sellega määratakse ka puue?
Aitäh, kes viitsivad vastata ja tõrva valama ei hakka!
Teema: 8 aastane laps pissib ikka veel öösel alla.
Minu ema oli minu allapissimisega pikalt hädas. Eks ma ise ka olin sel ajal mures, kuid ei osanud end kuidagi aidata. Aga Tartus bussijaamas kohtasime üht vana meest, kes ema mure kuuldes soovitas tal mulle joota kirsileheteed. See pidi suurendama urineerimissagedust ja seega pisutki olema abiks. Ei mäleta enam, kas ema jõudis seda minu peal katsetada, kuid ootamatult kadus öine märgamine ära, kui ema lahkus isa juurest. Hiljem olen laste sarnastest probleemidest lugenud, et lapsed urineerivad magades pingelangusest. Minul põhjustas suurt stressi hirm isa ees, kes oli ettearvamatu ja vägivaldne käitumisel emaga.
Oled lugenud enureesi kohta internetist? Et 5-aastastest esineb see 20%-l ja iga aastaga nendest 20% vabaneb sellest iseenesest.
Minu pojal oli (õnneks saan juba nii öelda!) ka enurees. 5-aastaselt olid ikka enamus mähkmeid öösel märjad. Ja ajaga jäi tõepoolest järjest vähemaks. Viimased pool aastat pole me enam öösel mähkmeid kasutanud ja selle aja jooksul on 2-3 korda siiski alla pissinud. Arsti poole pole selle murega otseselt pöördunud, aga nii perearst kui lastekirurg olid sellest teadlikud ja erilisi soovitusi ei andnud. Mina mingit magava lapse potile viimist või abivahendeid ei harrastanud, meil möödus asi iseenesest. Kindlasti ei halvustanud ma last!
Iseenesest tean tüdrukut, kes pissis alla vee 13-aastaselt. Praeguseks on kena noor inimene.
Ma ise mõtlen, et kui laps öösiti alla pissid, saab veel hakkama. Aga kui päeval ka tilk püksis on, siis see hakkab ju haisema. Ja haisev laps võib kergesti narrimisobjektiks saada 🙁 Äkki mingeid pesukaitsmeid kasutada?
Aga tegelikult võiks ikkagi arsti poole pöörduda. Ilmselt võib ka näiteks krooniline infektsioon sellist asja põhjustada.
Ikka on tarvis arsti poole pöörduda. Abivahendeid ja ravimeid on mitmesuguseid ja suurem osa vist tõesti millalgi kasvab sellest välja. Häbeneda pole tarvis, aga arsti poole on küll mõistlik pöörduda. Kui on võimalik abi saada, siis milleks omaette muretsedes kannatada?
Meil oli sama probleem 6-aastase pojaga. Me ei kasutanud mähkmeid, muidu ei tunnegi, kui on märg ja ebamugav. Lisaks ei ole see hea poisslapse suguelundite arengule. Laps peab ise hakkama aru saama ja tunnetama, et piss tuli. Meie ei jõudnud enam ka lõpuks iga öö voodipesu vahetada ning ostsime wetstop anduri (rentimise järjekord oli liiga pikk). 2 kuud hiljem oli meie laps öösiti kuiv. Soovitan ning kahetsen vaid seda, et varem seadet ei kasutanud. Soovin teile edu ja kannatust!
Ma kirjutaks ka, mis siis, et minu laps pole ei 8-aastane ega tüdruk…ja sellest pissimisest saime jagu ka juba.
Nimelt selle aasta kevadel oli mu poeg juba 6-aastaseks saanud kui mõtlesin, et läheme ikka arsti juurde. Tema öine pissimine oli juba üle visanud, et peaks asja uurima. Olgugi, et viimase aasta jooksul oli olnud 2 kuiva ööd. Ehk siis poole aasta järel kuiv öö, jälle pool aastat ja 1 kuiv öö.
Ok, läksime siis arstile. Kuna meie polikliinikus lastearsti ei ole, suunas siis perearst meid hoopis lasteneuroloogi juurde. Tema, olles tutvunud lapse terviselooga ja minu seletustega, kirjutas pojale välja Minirin tabletid. (Igaks juhuks tegime ka kõhuõõne UH – see oli korras.)
Minirin tablette siis hakkas poeg võtma alguses 1 tbl päevas. Märgin ära, et soodustusega maksis 30 tabletti umbes 20 €. Õudukas ju! Aga minu pojal juba midagi toimus, küll mitte tablettide mõjul. Nende toimel oleks pidanud kohe esimesest ööst olema ta kuiv, aga ei olnud. Olid 50% kuivad ööd. Rääkisin arstiga, et ei ole 100 % kuivad ööd. Siis suurendas annust 2 tbl kord päevas. Proovisime nädala. Ei mõjunud. Jätsime tabletid täitsa ära ja sellest umbes nädala pärast oli poeg täiesti, no kohe täiesti kuiv. Nii et meil oli see lapse loomulik areng, kus oligi vaja oodata seda “klõpsu”. Ja oleks me paar kuud veel arsti juurde minekut oodanud, oleks me ilma arstitagi hakkama saanud.
See alarmaparaat meile ei oleks sobinud, kuna mu poeg väga sügavalt magab. See ei oleks talle mõjunud.
Loodan, et teilgi käib varsti see “klõps” ja saate jätkata normaalset elu.
Meil oli tegu öise enureesiga. Päevased uned kõik kuivad.
Edu!
Mine ikka esimese asjana spetsialisti juurde. Tartus on selleks Aili Traat, muudes piirkondades on ka kindlasti oma valdkonna spetsid.
Minu tütar pissis alla kuni koolini. Igal ööl. Lasteaias päevauneajal ka. Mingit anomaaliat proovidest ega muust ei leitud. Tablettravi ei määratud, saime küll mingid spetsiaalsed ajutiselt kasutatavad ravimid, mida n. külas ööbides kasutada. Aga see ei olnud nö baasravi, mis probleemi raviks.
Abi saime alarmiaparaadist. Ma tean, et terve see “perekool” ja muu internet kubiseb lugudest, kuidas aparaati kasutama hakati ja see ei aidanud. Aga mina loen kõigist neist lugudest välja liigse kärsituse ja kiirete tulemuste ootuse. Kiiresti see asi aga kindlasti ei käi. Aparaat on üles ehitatud ju refleksi väljakujundamise põhimõttel – laps õpib aparaadi toel pissihäda peale ärkama ja lõpuks oskab seda ilma aparaadita.
Meil läks aega ca kuu vast (sellest on 6 aastat nüüdseks möödas juba, enam nii täpselt ei mäleta). See polegi ju tegelikult üldse pikk aeg. Selle tarbeks kolisime lapsega koos ühte tuppa ja ühte voodisse magama. Ja alguses olin ikka mina see, kes alarmi piiksumise peale lapse üles ajas ja (pool)märgade pükstega vetsu toimetas. Aga ajapikku hakkasime vetsu jõudma aina vähem märgade pükstega ja lõpuks hakkas laps ka ise alarmi peale ärkama ja vetsu minema. Kõige suure töö auhinnaks saabus ka lõpuks päev, mil lapsel ei läinud enam aparaati vaja ja ta ärkas ise pissihäda peale öösel üles. Peale aparaadi laenutusse tagastamist oli märgi voodeid meil järgneval aastal vaid mõnel korral. Ja u 8-9 aastasest saadik ta enam voodisse ei pissi.
Sellest katsumusest on lapsele senini jäänud sisse harjumus enne magama minekut kindlasti kord-paar vetsus ära käia, vahel kuulen veel keskööselgi, et ta läheb vetsu. Selline väike mure või ettevaatlikkus on tal sisse jäänud.
Soovitan kindlasti kiiremas korras lapsele abi otsida ja murega tegeleda, sest see on lapsele endale piinlikkust ja muret tekitav olukord (isegi kui ta seda nii ei väljenda) ning seda muretunnet mäletab ta kindlasti ka täiskasvanueas. Arstide suhtumisest ära tee välja, nemad teevad lihtsalt oma tööd ja tegelevad selliste teemadega iga päev.
Ning lihtsalt ühe mõtte lisan siia juurde veel. Minu tütar oli tohutult sügava unega. Tal oli tõeline probleem ärkamisega. Lisaks oli ta norskaja. 3-selt eemaldati tal adenoidid, kuid mõne aasta pärast hakkas ta uuesti norskama. Nüüd käisime kevadel päris spetsiaalsel uneuuringul ning tal tuvastati uneapnoe. See oli ka ilmselt peamine põhjus, miks ta öösel ennast välja ei puhanud ja seetõttu hommikuti raske tõusta oli. Suvel eemaldati tal mandlid (mille osas varasemalt mingeid kaebusi polnud) ja need osutusid muuhulgas ka täiesti põletikulisteks. Peale operatsiooni on tütar hommikuti täiesti märgatavalt puhanum ja rõõmsam, ärkab ka kergemini.
Kuna uneapnoe on ka üks võimalikke enureesi soodustajaid, siis heidan endale praegu pisut ette, et juba aastaid tagasi last uneuuringule ei viinud. Aga see une-teema on lihtsalt minu oma kogemuse ja mõtte jagamine.
Loodan, et saad oma tütrele abi ja ta juba peagi saab rahulikult magada, ilma et peaks märja voodi pärast muretsema!
ma soovitaks ka aparaati ja mitte lugeda neid, kes peale paariöist aparaadi kasutamist kuulutavad kõigile, et see aparaat ei mõju. seda võin kinnitada, kuna nägin aparaadi kasulikkust mu sõbranna lapse pealt. nagu eelmine kägu ütles – kannatlik peab sellega olema, see ei käi nii, et täna laenutan aparaadi ja homme enam alla ei pissi…
aga päevase pissimise koha pealt oskan oma lapse koha pealt kaasa rääkida – aitas minu poisil rutiinne tualetti suunamine igapäevaselt, meil oli iga 2 tunni tagant tualettiminekuaeg kellahelinaga paika pandud.
Tuli siis see piss või ei olnud häda, see polnud oluline. Oluline oli, et laps hakkas ennast kontrollima ja nüüdseks on mu 9aastane 100% päeval kuiv.
Mina väidan ka, et alarmaparaadist on abi! Ma ise absoluutselt ei uskunud sellesse ja ei oska siiani tegelikult mõista, kuidas see ikkagi nii efektiivselt toimida saab, aga ometi sai meie igaöiselt voodisse urineeriv laps tänu sellele probleemist täielikult lahti. Ja veel üsna kiiresti! Kohe aparaadi kasutamise algusest saadik nägin selle efektiivsust. Ja umbes pooleteise kuuga, kui õigesti mäletan, oli laps täiesti kuiv! Kusjuures huvitav on see, et mu lapsel ei ole enam üldse öist urineerimisvajadust, magab jutti 10 tundi, nädalavahetusel on unetunde rohkemgi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
