Teemaalgataja olen. Teadmiseks kõigile, et mind võeti siiski töötuna arvele – tahaks justkui hea meelega kõvasti hõisata, eriti sellele inimesele, kes ei soovi mind maksumaksjana toetada 🙂
Ma ei ole EALES arvanud, et riik peaks minu lapsi kasvatama, ka olen täiesti vastu igasugustele abirahade taotlemisele, aga ma leian, et ma olen väärt olema see vähene aeg töötu, kes saab ka mingit toetust.
Mis puudutab minu ettevõtet, siis nii naljakas on lugeda kommentaare inimestelt, kes ei tea ettevõtlusest midagi. Arvate, et hakkate pulgakomme tegema ja raha lendab või müüte mett ja jälle voilaa, maksad endale hopsti 1000-eurost palka? Jah, käive on mingisugune, aga see ju läheb kõik sellele, et osta uued materjalid, maksta paratamatult mõned arved jne. Nagu ütlesin, on tegu rohkem nokitsemisega alal, mis mulle meeldib, mis pakkus nö akna täiskasvanute maailma, kui olin lastega kodus. Kui sellest peaks arenema midagi suuremat, siis tore ju on! Võibolla oligi mul just vaja saada töötuks, et taodelda ettevõtja toetust. Mis puudutab maksuametit, siis igal juhul on õige rajada oma äri seaduslikule alusele, mitte tegutseda nii, nagu seda täna tehakse, et ostad-müüd-ja-vahetad eraisikuna. Mille poolest siis need otseselt riigipetturid paremad on?
Jah 3 last oli minu vaba valik! Aga koondamine mitte. 8-aastaga muutub teatud sektoris tööelus palju ja paraku ei sõltu see kuidagi minust. Olen normaalse haridusega ja olin kõrge töötasuga. Töötasin 10 a järjest nii, et seesamune ninast väljas. Ületunnid olid MUST HAVE igapäevaselt ja oh-sa-jeerum, arvate, et mina ei ole pidanud ise lastetuna kandma topeltkoormist nö titemammade arvelt, kel oli koguaeg vaja kodus olla haigete lastega või lipata emadepäeva koogisöömisele? Ma ei nurisenud, kui, siis omaette ja just seepärast, et tean oma mehe kõrvalt, kel on oma ettevõte, kui raske on, kui oled just töötajale kõik selgeks teinud, siis ta lahkub – just seepärast ei hakanud ma vahepeal ka tööle ronima, seda enam, et järjestikkust laste sünnitamist soodustab ju ka riiklik süsteem ning ega seda vanuseasjagi polnud kuhugi enam lükata. Samas sünnitasin ju riigile 3 kodanikku juurde ja nemad hakkavad tulevikus omi makse maksma.
Kokkuvõttes tõesti ei leia ma, et oleksin nii halb inimene, et ei vääri ka osa sellest rahast, mida riigikassasse makstakse ja sellest väga suure osa maksab ka minu mees. Ka oli mul omal ajal selline palk, mida enamus perekoolis istujatest näinudki pole, nii et juba ainuüksi seepärast leian, et olen seda väärt.
Ja kui esimese lapsega sai siin PK-s ka ikka käidud, siis nüüd on täpselt 7-aastane paus olnud, aga “rõõm” on tõdeda, et mitte midagi ei ole muutunud. Saad 1-2 asjakohast vastust ja ülejäänud pistavad lihtsalt kaagutama asjast, millest neil aimugi pole ning no solidaarsust ja mõistmist teistelt emadelt, kes peaks ju teadma lastest ja emadusest kõike, naljalt juba ei leia.
Aga kui siin keegi tõesti nii väga muretseb, et tema kui maksumaksja raha minu taskusse kukub, siis ära muretse. Mu mees maksab rohkem makse igakuiselt, kui Sina seda elu jooksul suudaksid. Aga selles ei olnud praegu teema 🙂
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt 27.09 11:10; 27.09 11:58; 02.10 12:52; 02.10 13:22; 03.10 10:03;