Olen hädas, vajan nõu.
Kodus kohe kümneseks saav tütar. Kuidas juurutada mingi korralik struktuur söögiaegadega, kui laps ajab sõrgu vastu?
Hommikuti sööb ta ühe võileiva (sepiku), vahel lisaks banaan, õun või virsik. Sõi putru aastaid, aga nüüd on väidetavalt isu täis.
Koolis on lõunasöök peale 12, kus oma sõnul sööb korralikult. Ja siis kl 14-15 paiku räägib, et kõht nii tühi, et sureb kohe maha (trennipäevadel vahel helistab, et kõht niiiiii tühi, mida teha..) Õhtusöögini ta oodata ei jõua, kuigi sööme üsna vara- viie ja kuue vahel.
Siis ongi nii tihtilugu, et sööb 14.30 eelmise päeva toitu ja loomulikult on siis õhtuks jälle kõht tühi ja nö teine õhtusöök on kl 19 näiteks. Vahel ka kl 20 avastab, et kõht tühi. Või hiljemgi. Tavaliselt sööb õhtu jooksul ka puuvilja või kaks.
See 4x tugevaid söögikordasid kasvatab kaalu juba tal, oma klassis üks suuremaid tüdrukuid. Rääkimata sellest, et magus istub ka väga hästi. Koju me põhimõtteliselt eriti magusat ei osta, va tähtpäevad, aga küll on lahked sõbrad koolis, siis vanavanemad, rohked sünnapeod ja külaskäigud.
Ei taha ju rääkida nii, et tal mingid negatiivsed tunded oma kehaga tekivad. Selgitan koguaeg, mis on tervislik ja mis mitte. Ta ei adu veel seda suuremat pilti, arvab, et ajan kiusu. Pakun puuvilju vahepalaks, ütleb, et need ei täida kõhtu. Proovisin pakkuda nt natuke kodujuustu v pähkleid, jälle krimpsutas nina. Ja siis küsib minult, et emme, kas sa tõesti keelad mul süüa? Või et emme, kas sa käsid mul tühja kõhuga magama minna?
Täitsa nõutu. Ütlen koolipäevadel, kui ta pealelõunal näljast nõrkemas on, et nädalavahetusel ju sööd õhtust ja ei ole hundinälga päeval, laiutab käsi. Õpetaja ütleb, et salateid ta väga ei armasta, aga sööb koolis nii nagu teisedki..