Lampjala käsitlus on ajas muutunud. Uuringute järgi ei ole mingit kasu spets. taldadest, pigem kui tallavõlvi pidevalt toetada, siis jääbki nõrgaks ja vajub aastatega üha rohkem, toonus kaob. Põhimõtteliselt käsitletakse madalat tallavõlvi lihtsalt eripärana. Oluline on hoida pöid liikuvana.
Kui tahad täpset diagnoosi, siis soovitaks teha podomeetria. Mul on ka nt. tallavõlv madal, aga ei ole lampjalg. Kodus võid vaadata, et kas tallavõlvi kumerust on näha istudes ja varvastel seistes. Kui oled ainult arstide juures käinud ja füsioterapeudil mitte, siis ainus asjalik käik olekski füsioterapeudile, kes õpetab ja määrab võimlemisharjutused, et hoida talla ja pöia lihaste toonust. Spets. taldade kasutamine tuleks kõne alla ainult siis, kui on ka kaasuvaid probleeme – näiteks hüppeliiges viltu või pöid hoiab sissepoole vms. Aga ka siis on neid mõtet kasutada ainult koos võimlemisharjutustega ja kõnnimustri korrigeerimisega, hea oleks ka jooksu tehnika korrigeerimine (lampjalgadega lapsed kipuvad jooksma liialt üle kanna).
Suure tõenäosusega ei lähe tallavõlv “normaalseks” mitte kunagi, aga ca 13. eluaastani tallavõlv alles kujuneb välja ja tuleks anda selleks parimad tingimused.
Põhimõtteliselt ongi arstil õigus, tulekski käia paljajalu ja teha sporti jne. Hoiduda liiga kulunud jalanõudest, hästi sobivad kaasaegsed painduva tallaga spordijalanõud, ära osta suvalisi, vaid eelista tutntud kaubamärke. Ka siis, kui on vaevused, tuleks eelkõige alustada harjutustest. Kõige sagedamini võib esineda pöia keskosas valu või kramp.
Madala tallavõlviga füsioterapeut, kelle 15-aastasel pojal ja tema isal on lampjalad, mõlemad teevad palju sporti ja elavad tavaliselt.
P.S. Kõrge tallavõlv on samamoodi eripära, mis võib palju rohkem probleeme kaasa tuua ja tallatugesid vajada palju suurema tõenäosusega, kui lampjalg.
