Teema: 9-aastasel tüdrukul vuntsid, mida teha?

Mina soovitaksin minna kuskile salongi, kus kulme niiditehnikas trimmitakse. Sedasama saab vuntsikestega. Olen eluaeg oma kulme ise pinsettidega kitkunud ja rahul olnud, kuid nüüd huvi pärast läksin niiditama ja veel nädal hiljemgi on kulmuümbrus ilus puhas karvadest.
Miinus on muidugi, ef esimene kord võib veidi ebamugav olla, mitte otseselt valus küll.

Pleegitav kreem on selleks, sobib ka lastele – Jolen Creme Bleach.

#3334836:

Enne karvaeemalduse kasuks otsustamist tasub küsida, kas last ennast häirib? ära sisesta lapsele komplekse, mida tal pole, isegi kui sind häirib. Ta on tüdruk – küll see üks hetk teda häirima hakkab, siis tegelege. Seni aga mitte. Sh kui see teda häirib, siis saad lasta tal endal valida, kuidas tahab toimetada – alustades pintsettidest kodus, pleegitamine, salongis või kodus vahaga, kreemiga jne

Saan su mõttest aru ja ei poolda isegi selliseid protseduure nii väikeste laste puhul, aga paraku see häirimine tekib lapsel endal alles siis kui teda norima hakatakse ja siis on juba hilja midagi ette võtta. Lapsed on nii õelad, siis võib veel omakorda õli tulle visata see kui ta lõpuks laseb ära eemaldada, leitakse jälle uus koht, kus norida.

#3334739:

Mina soovitaksin minna kuskile salongi, kus kulme niiditehnikas trimmitakse. Sedasama saab vuntsikestega. Olen eluaeg oma kulme ise pinsettidega kitkunud ja rahul olnud, kuid nüüd huvi pärast läksin niiditama ja veel nädal hiljemgi on kulmuümbrus ilus puhas karvadest.

Miinus on muidugi, ef esimene kord võib veidi ebamugav olla, mitte otseselt valus küll.

See on paljudel väga valus. 9-aastasele lapsele küll sellist asja ei soovitaks.

Mini epilaator näole https://www.amazon.co.uk/SUPRENT-Remover-Waterproof-Battery-Painless/dp/B07C2Q66TL/ref=mp_s_a_1_75?keywords=face+epilator+for+women&qid=1579764635&sprefix=face+epilator&sr=8-75

Neid palju erinevaid ja pole kallid ka, tasub kommentaare lugeda sest neid erineva kvaliteediga. Mul sarnane ja no ei jõua ära kiita. Enne vahatasin kodus plaastritega aga jube tüütu oli. Selle pisikese epilaatoriga hea mugav nägu üle teha, pole valus ja ei pea muretsema ka et karvakasv hullemaks läheks.. ei lähe. Soovitan!

#3339597:

#3334836:

Enne karvaeemalduse kasuks otsustamist tasub küsida, kas last ennast häirib? ära sisesta lapsele komplekse, mida tal pole, isegi kui sind häirib. Ta on tüdruk – küll see üks hetk teda häirima hakkab, siis tegelege. Seni aga mitte. Sh kui see teda häirib, siis saad lasta tal endal valida, kuidas tahab toimetada – alustades pintsettidest kodus, pleegitamine, salongis või kodus vahaga, kreemiga jne

Saan su mõttest aru ja ei poolda isegi selliseid protseduure nii väikeste laste puhul, aga paraku see häirimine tekib lapsel endal alles siis kui teda norima hakatakse ja siis on juba hilja midagi ette võtta. Lapsed on nii õelad, siis võib veel omakorda õli tulle visata see kui ta lõpuks laseb ära eemaldada, leitakse jälle uus koht, kus norida.

Lapsi tuleb õpetada, kuidas kiusamise ja norimisega toime tulla. Ma ei usu, et on ükski laps, kes ühtki korda pole kurtnud vanemale, et lasteaias on keegi talle midagi halvasti öelnud, kasvõi korra. Sest lapsed ikka tülitsevad. Ja nendel hetkedel on oluline, kuidas sa õpetad last toime tulema.

Minul endal on ka vuntsid teismeeast saadik. Keegi ei norinud. Üks hetk leidsin, et häirivad mind ja kitkusin ise välja, olin siis umbes 15.

just ema ei tohiks olla see, kes ütleb lapsele, et tema välimuses on midagi valesti, teeme enne korda kui teised norivad. Selline teguviis ei mõjuta mitte ainult lapse arvamust oma vuntsidest, vaid üleüldse suhtumine välimusse – ema jaoks on oluline, et ma näeksin teatud viisil välja. Ema jaoks on oluline, et ma oleksin ilus.

väga palju tütarlaste komplekse ongi pärit just kodust vanematelt ja vanavanematelt, kes teevad märksui stiilis “sa oled liiga kõhna, söö” või “vaata kuidas sa seisad” “ära käitu nii, tütarlapsed nii ei käitu” jne. See kõik õõnestab lapse enesekindlust. Mina praegu võitlen vanavanemate ja tädidega, et pole nende asi minu 5-aastase kallal tänitada r-tähe pärast, justkui see paneks ta r-i ütlema.

#3340965:

#3339597:

#3334836:

Enne karvaeemalduse kasuks otsustamist tasub küsida, kas last ennast häirib? ära sisesta lapsele komplekse, mida tal pole, isegi kui sind häirib. Ta on tüdruk – küll see üks hetk teda häirima hakkab, siis tegelege. Seni aga mitte. Sh kui see teda häirib, siis saad lasta tal endal valida, kuidas tahab toimetada – alustades pintsettidest kodus, pleegitamine, salongis või kodus vahaga, kreemiga jne

Saan su mõttest aru ja ei poolda isegi selliseid protseduure nii väikeste laste puhul, aga paraku see häirimine tekib lapsel endal alles siis kui teda norima hakatakse ja siis on juba hilja midagi ette võtta. Lapsed on nii õelad, siis võib veel omakorda õli tulle visata see kui ta lõpuks laseb ära eemaldada, leitakse jälle uus koht, kus norida.

Lapsi tuleb õpetada, kuidas kiusamise ja norimisega toime tulla. Ma ei usu, et on ükski laps, kes ühtki korda pole kurtnud vanemale, et lasteaias on keegi talle midagi halvasti öelnud, kasvõi korra. Sest lapsed ikka tülitsevad. Ja nendel hetkedel on oluline, kuidas sa õpetad last toime tulema.

Minul endal on ka vuntsid teismeeast saadik. Keegi ei norinud. Üks hetk leidsin, et häirivad mind ja kitkusin ise välja, olin siis umbes 15.

just ema ei tohiks olla see, kes ütleb lapsele, et tema välimuses on midagi valesti, teeme enne korda kui teised norivad. Selline teguviis ei mõjuta mitte ainult lapse arvamust oma vuntsidest, vaid üleüldse suhtumine välimusse – ema jaoks on oluline, et ma näeksin teatud viisil välja. Ema jaoks on oluline, et ma oleksin ilus.

väga palju tütarlaste komplekse ongi pärit just kodust vanematelt ja vanavanematelt, kes teevad märksui stiilis “sa oled liiga kõhna, söö” või “vaata kuidas sa seisad” “ära käitu nii, tütarlapsed nii ei käitu” jne. See kõik õõnestab lapse enesekindlust. Mina praegu võitlen vanavanemate ja tädidega, et pole nende asi minu 5-aastase kallal tänitada r-tähe pärast, justkui see paneks ta r-i ütlema.

Ja kuidas siis õpetaksid toime tulema 9-aastast, keda koolis vuntside pärast noritakse?

Uskumatu lugeda, et kannatagu ära :O Mul olid sündides juba näiteks laiad mustad kulmud ja mu ema ei huvitanud minu välimusega seotu ja kannatasin vaikides seda narrimist põhikoolis. Lõpuks kuskilt lugesin (olid 90ndad), et kulme kitkutakse. Oi see tulemus oli õudne- kaks ebakorrapärast peenikest triipu. Ja iga kord sain karvanääpsupõletiku tavaliselt ja siis oli vahel kulmu alt põletikust paistes ka. Vuntse kannatasin veel kauem kahjuks.

Ma läheks lapsega toreda kosmeetiku juurde, kes vahaga need eemaldaks ja konsulteeriks perearstiga edasi, et kas oleks vaja häiret tõsta või ongi saabunud puberteet sellisel viisil.

Lapsed võivad olla nii uskumatult õelad ja ma oma tütrele küll ei tahaks sellist valu. Miks ometi peaks ta kannatama narrimist asja kohta, mida saab parandada? Ma saaks aru, mingi selline asi, mida muuta ei saa ja annangi endast parima, et ta lepiks oma eripäraga.

#3340965:

just ema ei tohiks olla see, kes ütleb lapsele, et tema välimuses on midagi valesti, teeme enne korda kui teised norivad. Selline teguviis ei mõjuta mitte ainult lapse arvamust oma vuntsidest, vaid üleüldse suhtumine välimusse – ema jaoks on oluline, et ma näeksin teatud viisil välja. Ema jaoks on oluline, et ma oleksin ilus.

Mingi piir ikka on, kus emad tohivad õpetada lastele, kuidas end viisakalt sättida. Nagu näiteks juuste kammimine, katkiste juukseotste lõikuse olulisus, küünte lõikamine ja viilimine, akne puhul kosmeetikukülastus. Kas nende kohta arvad ka, et tervislikum oleks lapsel ringi joosta nii nagu loomulik on – küüned lõhenenud, juuksed pahmas peas ja “naturaalse” aknega? Kui midagi saab välimuses lihtsa vaevaga parandada, siis see ei ole mingi sõda loomulikkuse vastu, vaid tavaline inimeseks olemine (nagu ikka pestakse ja silutakse end veidike korda).

#3343632:

Minu meelest peab olema just oma ema see, kes annab lapsele info võimalikest valikutest välimuse juures, et laps ei hakkas katsetama ja rumalusi tegema. Lõpuks ta ju ise valibki, kas soovib raseerida/epileerida/olla loomuliku karvaga, kas piirata kulme, kasvatada vuntsi, kasvatada juuksed pikaks, värvida neid kvaliteetsete värvidega salongis jne. Miks peab selline info tulema kuskilt mujalt ja tüdruk katse-eksituse meetodil jõudma mõistlike vahendite ja tehnikateni?

Meenub aastate eest üks tüdruk kes oli end täiesti mõõdutundetult ja halvasti meikinud, tulemus nägi õudne välja. Silmnähtavalt ei olnud keegi teda seda tegema õpetanud, veel vähem rääkinud valikutest, laps tegi oma aruga nagu oskas. Hea et selle plätserduse sai lihtsalt eemaldada, aga kui teeb midagi mille taastumiseks läheb kaua? Kus selle narrimise ots!

Depilatsioon suhkru vahaga, jäävad karvad heledad

#3339392:

Pleegitav kreem on selleks, sobib ka lastele – Jolen Creme Bleach.

Igaks juhuks hoiatan, et kui mul kooliõde kunagi pleegitas, siis need päikese käes säravad lumivalged vuntsid torkasid tunduvalt rohkem silma kui naturaalsed.