…laps tahab siiski edasi õppida. Viimasel hetkel saime teada et oma kooli ei saa. Tegu on Tallinnaga. Mis võimalused on veel ja kas üldse on, minna gümnaasiumisse? Tegu on poissiga. Kui gümnaasiumisse ei saa, kuhu siis?…õppima!?
Kui palju tal neid “kolmesid” tunnistusel on (on suur vahe, kas neid on näiteks kaks või kaheksa tükki)? Mis on keskmine hinne?
Üldiselt Tallinnas peaks mingi gümnaasiumi ikka leidma. Kindlasti on mõni selline, kuhu on väga väike konkurents. Täiskasvanute gümnaasium on ka variant. Kutsekool sobib juhul, kui mõni seal õpetatav eriala sobib.
Kui läheks gümnaasiumisse siis ikka nõrka, et ära lõpetaks, sest karta on, et kui juba põhikoolis on hinded kolmed, siis gümnaasiumis kindlasti lihtsam ei ole ja ainult aastaks-kaheks pole üldsegi mõttet gümnaasiumisse minna. Võib ju tööle ka minna, saab vähemalt raha selle eest ja ehk leiab endale meelepärase eriala, millega edasi tegeleda.
Kui poiss soovib edasi õppida ja asja ikka tõsiselt võtab, siis prooviksin teha nimekirja nö tavagümnaasiumidest, mis vähegi meelepärased oleks ja suunalt sobiksid ning hakkaksin neid läbi helistama ja uurima, kas vabu kohti on. Hetkel on selleks vara aga mingi aja pärast. Variant oleks kaaluda ka ametikooli minekut, näiteks Polütehnikum. Lihtsalt tööle minek võib lõppeda sellega, et tahtmine õppida kaob ja kunagi uuesti õppima asumine võib osutuda vaevaliseks.
Paljud tavagümnaasiumid teevad veel mingi hetk lisavastuvõtu. Hetkel jah vara, nimekirjad alles loksuvad paika. Aga kindlasti tasub jälgida koolide kodulehti või otse koolidega suhelda.
Seniks valige välja sobiv ametikool ja tehke kõik mis vaja, et sinna sisse saada. Tööle mineku võib põhiharidusega 16-aastane küll ära unustada.
kui tallinnaga tegu, siis kutsekasse. tallinnas on ehituskool, mustamäel tthk, midagi ikka on, mida tahab õppida. või saadaks noarootsi gümnaasiumisse, sinna saab ka kaheline sisse miskipärast.
10 kolme ja siis paneb veel imeks, et oma kooli sisse ei saa….
10 kolme ja siis paneb veel imeks, et oma kooli sisse ei saa….
Ma läksin huvi pärast vaatama, mitu hinnet minu üheksandikul tunnistusel on, 17 hinnet oli, neist üks valikaine. Teemaalgataja lapsel 2/3 hinnetest kolmed.
Aga kui suur soov gümnaasiumisse minna, siis soovitaks tõesti erinevatest uurida. Sugulase laps lõpetas aastaid tagasi gümnaasiumi Tallinna lähivallas, ei saanud ka enda koolis jätkata.
Lausa 10 tk:( Ise tahab väga gümnaasiumisse minna.
Nüüd äkki hakkas väga tahtma? Ehk oleks pidanud sellele siis varem mõtlema ja rohkem õppima? Ja kui mõtles ja õppis palju, aga ikka paremini ei õnnestunud, siis polegi gümnaasium ilmselt tema jaoks. Ega gümnaasiumis kergem õppida ole kui põhikoolis.
See on ju ainult hea, et oma kooli sisse ei saanud. Saabki uues keskkonnas uuelt lehelt alustada. Noarootsi kooli soovitaks küll, endal mitu tuttavat seal õppinud ja seda kooli ainult kiitnud. Ametikooli ega täiskasvanute gümnaasiumi hetkel ei kaaluks.
miks ometi mitte ametikool? mis selles nii halba on, kui saab koos keskkharidusega ka elukutse? kui lapsel on enamus kolmed, siis ilmselgelt võimed ülikoolini ei küün.
miks ometi mitte ametikool? mis selles nii halba on, kui saab koos keskkharidusega ka elukutse? kui lapsel on enamus kolmed, siis ilmselgelt võimed ülikoolini ei küün.
Elukutse saab aga keskhariduse tase on olematu.
Lausa 10 tk:( Ise tahab väga gümnaasiumisse minna.
Kas laisk või mitte nii nutikas? Sellest ka oleneb edasine otsus
Peaasi, et ta ei jääks põhiharidusega. Miks mitte kutsekool? Gümnaasium on pigem neile, kes soovivad jätkata õpinguid ülikoolis. Selleks peab meeldima õppida.
Poisid kasvavad vaimselt ” täis” hiljem, seetõttu paljud neist avastavadki alles keskkooli minnes, et oih, hinded tõepoolest on tähtsad. Kui poisil ikka tegelikult ka soov ja valmisolek seekord pingutada, siis mina otsiks kindlasti mõne keskkooli vőimaluse, sest kutset on võimalik ka pärast keskkooli omandada aga kutsekoolide aineõpe paraku ei ole kuigi heal tasemel.
ma küll ei saa aru, miks miinustati mu kutseka pakkumist või noarootsit, aga ok.
see, kes õppida tahab saab ka peale kutsekat minna ülikooli. ja kutsekad pole nii halvad…
Lausa 10 tk:( Ise tahab väga gümnaasiumisse minna.
Nüüd äkki hakkas väga tahtma? Ehk oleks pidanud sellele siis varem mõtlema ja rohkem õppima? Ja kui mõtles ja õppis palju, aga ikka paremini ei õnnestunud, siis polegi gümnaasium ilmselt tema jaoks. Ega gümnaasiumis kergem õppida ole kui põhikoolis.
Gümnaasiumis on tunduvalt kergem.
miks ometi mitte ametikool? mis selles nii halba on, kui saab koos keskkharidusega ka elukutse? kui lapsel on enamus kolmed, siis ilmselgelt võimed ülikoolini ei küün.
Elukutse saab aga keskhariduse tase on olematu.
Ja miks see tähtis on?
Võib proovida küll gümnaasiumidega kontakteeruda ja sisse saada, aga vaidlen vastu väitele, et gümnaasiumis on õppimine kergem kui põhikoolis. Gümnaasiumis tuleb ju teooriat juurde, tempo on kiirem, nämmutamist on vähem. Võrdluseks võib vaadata kasvõi kohustusliku kirjanduse nimekirju. Põhikoolis loetakse palju noortekaid, 9. tulevad natuke tõsisemad teosed, mõni teos ka varem, gümnaasiumis on ikka rohkem klassikat (kuigi eks kooliti ole seal erinevusi). Matemaatikas tuleb ka rohkem teooriat. Tõsi on see, et kui põhikoolis korralik oldi, ei ole gümnaasium ka midagi hullu, aga seal on ikkagi ainekavad juba keerulisemad, materjali rohkem, nõuded ka teised. Võrrelge kasvõi põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksameid. Mõni ütleb nüüd, et mis sellest eksamist vaadata, sealt on ju gümnaasiumi lõpetamiseks vaid ühte punkti vaja, samas kui põhikooli lõpetamiseks peab pool õige olema, aga mis sa edaspidi sellise ühe punti väärilise gümnaasiumiharidusega teed?
Audentese õhtukoolis saab õppida, samuti on Tallinnas veel õhtukoole, kuhu saab sisse ja sealt on küll mindud kõrgkooli edasi.
Mina seda nii väga hinnete järgi ei võtaks. Minu poiss praegu tegi nt oma kooli katsed vâga parema tulemusega kui viielised. Häid hindeid saab spikerdamise eest, siis meil leidub isegi 9. kl emasid, kes võitlevad laste viite eest ja nutavad kolmede pärast, on ka ähvardajaid.
Aga omast kogemusest ütlen, et kuskil jaanipäeva paiku peaks kohti vabanema. Minu poiss ka praegu 2 kohas kirjas ning mitu klassikaaslast ka.
Soovitan võtta ette Tln koolide nimekirja ja vaadata, mis meeldiks. Muidugi eliitkooli ei saa, aga tegelikult ikka enamus jätkab mujal ja läheb pärast ülikooligi.
Mõttetu ju tagantjärgi targutada ja näägutada, et miks varem ei õppinud bla-bla-bla.
Kui laps ISE tahab päriselt ka ikkagi gümnaasiumi minna, siis loomulikult vanemana toetaks seda otsust. Eriti veel poisi puhul on ikka täitsa võimalik, et aru alles hakkabki pähe tulema ja isegi kui ta veel gümnaasiumis kohati ludritama peaks, võib ta selle lõpetanuna siiski tahta ülikooli minna ja täitsa tubliks osutuda, minu kunagiste klassivendadega oli küll kohe päris paraja portsuga nii, et veel terve keska olid nad täielikud loodrid, aga praeguseks paljudel ülikool lõpetatud ja igati tegijad vennad.
Mingisse gümnaasiumisse saab kindlasti, Tallinnas on gümnaasiumikohti sama palju kui põhikooli lõpetajaid. Aga kas on mõtet minna, kui õppida ei taha ja ei suuda?
Muidugi saab mingisse gümnaasiumi. Koolidel on ju pearaha vaja ja kõlbavad ka kolmelised. Hakake aga alustuseks kodulähedasi koole ja siis sealt edasi läbi helistama.
Gümnaasiumis kergem küll ei ole kui põhikoolis, milleks sellist juttu ajada?
Võib olla nii raskem kui ka lihtsam, kõik oleneb konkreetsest koolist ja konkreetsest õpilasest. Mulle oli 11. klass 9. klassist raskem, kuid 10. ja 12. klass olid hoopis lihtsamad. Käisin kõik 12 aastat samas koolis.
Iga aastaga läheb ikka raskemaks, mitte lihtsamaks.
Kindlasti on õpilasi, kellel läheb iga aastaga raskemaks, kuid minul küll nii polnud. See on väga individuaalne. Näiteks mulle oli 8. klass märgatavalt lihtsam kui 6.
ma küll ei saa aru, miks miinustati mu kutseka pakkumist või noarootsit, aga ok.
see, kes õppida tahab saab ka peale kutsekat minna ülikooli. ja kutsekad pole nii halvad…
Tõepoolest, Noarootsi võetakse igasuguste hinnetega poisse. Elamine tasuta, transport kodulinna makstakse kinni, kõik söögikorrad saab koolist suhteliselt olematu raha eest. Õpetajad annavad endast kõik, et ka kõige saamatumad läbi saaks veetud.
Miks kolmedega ei saa gümnaasiumisse? Kolmed on ju rahuldavad hinded mitte mitterahuldavad.
Miks kolmedega ei saa gümnaasiumisse? Kolmed on ju rahuldavad hinded mitte mitterahuldavad.
No Tartus ei saa sel aastal viielised ka gümnaasiumisse…
Selle teemaga seoses meenub mulle mu oma mees, kes oma pedagoogist emale palju meelehärmi põhjustas, kuna ainult reaalained olid positiivsed, geograafias kahed, bioloogias kolmed, ajaloo õpetaja halastas ja kinkis kolme, naabrilaps ju ikka.
Gümnaasiumisse sai tänu füüsikaolümpiaadi heale tulemusele või sai juba osalemise eest, täpselt ei mäleta. Kõrgkooli läks ka õppima reaalala, kuhu mingit konkurssi sisuliselt polnud, aga meest see ala huvitas.
Nüüd töötab tarkvaraarendajana ja on oma ringkonnas hinnatud tegija. Raamatuid ega ajalehti ei loe siiamaani, aga erialakirjandust jällegi loeb ja on muidu hea inimene.
Kõikidest kolmemeestest muidugi nõutud ala spetsialiste ei saa, aga seda ei saa ka öelda, et kui kolmed tunnistusel, ei saa inimesest kunagi kõrgkoolitudengit või üldse asja.
Kõik ei ole must ja valge. Paljud poisid küpsevad hiljem. Lisaks ebakindlus ja emotsioonide kõikumised, nad püüavad toime tulla oma murdeeaga, osadele on see raske. Minu põhikooli vaevu kolmeline poiss õpib gümnaasiumis neljadele-viitele.
Juba praegu võid koolidesse helistada, aga kindlasti toimub liikumisi ka veel augustis.
