mõnel juhul on see uus pärimisseadus ikka hea ka. Meil suguvõsas on selline juhus olnus, et pensionär, mees, elas Tallinnas oma pisikeses korteris, oli selline ontlik vanahärra, käis pidudel ja otsis suhteid, oma naise oli ammu matnud, lapsed iseseisvad ja suured. Leidis ühe naise, aastaid hiljem selgus, et juba 3 meest matnud ja eelmise pärandiseaduse ajal ka kohe esimesena notarisse tormanud ja kõik kinnisvara omale saanud. Rääiks ikka et näe isa ei jätnud oma esimesest abielust pärit lastele midagi, ma siis kapi andsin.
Abiellusid, sai vanamehe niikaugele et see oma korteri müüs ära ja nad ostsid kahepeale suurema korteri ( naine müüs oma pisikese maal asuva korteri ka ära)
Ja mõned aastad hiljem suri siis ka see vanahärra, tema 4.mees ja tädi oli kõpsti notaris et asju ajama hakata aga vahepael oli seadus muutnudud ja oh häda, ta ei saanudki enam korterit oma nimele 100%, küll ta jooksis mööda erinevaid notareid, sõimas mehe lapsi et need on kõik notarid ära ostnud. Võttis vist isegi advokaadi.
Lapsed kusjuures olid alguses seda meelt, et võtavad oma osa vastu ja kingivad tagasi, loobumine oleks tähendanud et alaealiste laste eest peab ka loobuma jne. aga et see lugu muutus juba farsiks ja et terve suguvõsa nüüd teab, kuidas teda oma kodunt välja aetakse, siis lapsed ei teinud midagi. Ei loobunud ja lihtsalt korter on nüüd kaasomandis.
Midagi nad mutilt ei nõua, ütlesid lihtsalt, et kui mutt sureb, eks siis tema lapsed on sunnitud korteri müügirahast ka mingi osa neile maksma. Ma isegi ei imesta enam millegi üle. Inimesed on imelikud, vähemalt mõned. Alguses lapsed pakkusid et lähme koos notarisse, vormistame ära, aga ta keeldus, läks salaja sõbrannaga päev enne seda kui lastega pidid minema. Üks lastest on mu abikaasa, sellepärast olen teemaga üsna kuris ja et Eestimaa on väike, olen ka läbi tuttavate kuulnud jutte, kuidas me pidime ikka inimest välja tõstma, tegelikkuses on möödas ligi 10 aastat, me pole mitte kordagi seal käinud, mitte ühtegi korda helistanud ega muud tahtnud, mehe õde ja vend käituvad samaoodi.
Mehe vanemate ja vanavanemate perekonna reliikviad, asjad millel pole suurt rahalist väärtust aga emotsionaalne, on kõik seal ja arvatavasti ei saa lapsed kunagi mitte midagi enam tagasi. Aga vanasõna ütleb , et sitta ei maksa puutuda, hakkab haisema 🙂 nii et me endiselt ei tee midagi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.08 18:55; 17.08 21:54;