Esileht Koolilaps 9a ei maga üksi

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 55 )

Teema: 9a ei maga üksi

Postitas:
Kägu

Mida teha kui 9a laps ei taha oma toas ja oma voodis magada?

+3
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meil 9-aastase poisiga samamoodi. Magab meie suures voodis ja kordamööda viskavad kõik pereliikmed tema kõrvale, sh 10 aastat vanem vend. 😀 Aga meil keegi ei põe, ega see igavesti nii ei jää, ükskord kasvab ikka välja.

+11
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mida teha kui 9a laps ei taha oma toas ja oma voodis magada? Koguaeg ema körvale (issi peab siis teise tuppa madratsile kolima väiksema öe tuppa) vöi teine variant et ema peab istuma tema voodi kõrval kuni ta magama jääb.

Lihtsalt ei jaksa seda iga õhtust tramburaid, kes jälle kelle voodi ette valvama peab minema ja jahuda sellest, et ei tule meie voodisse…iga öhtu!!!!!

Erilist empaatiat sellest teemaalgatusest paraku ei õhku. Lapsel on hirmud, turvatunde puudus, tõrjutuse tunne. See on selline iga praegu, kus igasugused hirmud võimenduvad ja lapsed mõistavad rohkem maailma ohtlikkust. Nad näevad hirmsamaid unenägusid, kardavad haigusi, surma, või hoopis mõnda muud täiskasvanu vaatenurgas imelikku asja – tihti on lapse hirmud jah küll liialdatud. Aga mitte nende enda meelest, sest nende maailmapilt on veel ju lapse oma. Tema hirme ei tohi pisendada.

“Jahuda sellest, et ei tule meie voodisse” kõlab üsna halvasti lapsevanema poolt. Kas oled proovinud mõista, miks tal pelgab? Mida täpsemalt kardab? Ega selle teada saamine ei ole niisuguse suhtumisega lihtne ka. Laps tunnetab kohe ära, kui teda nagunii ei mõistetaks ja ta hirmud välja naerdaks. Siis ta lihtsalt ei räägi ja hoiab endasse. Aga talle on need kartused vägagi reaalsed ja tõsised. Sul on praegu võimalik veel usalduslik suhe ja turvatunne lapsele tekitada. Veel vaid mõned aastakesed ja ta ei tule iial enam sinu voodisse, ega taha sinult enam mingit tuge…

Mõtle oma lapsepõlvele, milliseid imelikke asju sa ise pelgasid? Mis probleemid sinul olid? Kas vanemad said aru ja toetasid? Või mitte?

+18
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vanemate voodisse ma ise enam hästi ei luba, puhtalt ruumi tõttu. … aga laste kõrval pikutan küll kuniks uinuvad.  Alguses ühe juures ja pärast teise juures, kes rohkem lähedust vajab.  Kõik kolm käivad kaisust läbi ikka veel.  Noorim esimesena ja siis kaks vanemat.

Eks vahel ikka on väsitav, aga eks nad tahavad oma vanemate lähedust ikka.

+9
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mida teha kui 9a laps ei taha oma toas ja oma voodis magada? Koguaeg ema körvale (issi peab siis teise tuppa madratsile kolima väiksema öe tuppa) vöi teine variant et ema peab istuma tema voodi kõrval kuni ta magama jääb.

Lihtsalt ei jaksa seda iga õhtust tramburaid, kes jälle kelle voodi ette valvama peab minema ja jahuda sellest, et ei tule meie voodisse…iga öhtu!!!!!

Miks te lapsed nii vara eraldi tubadesse kolisite, kui nad veel üksi toas magada kardavad?

Üldiselt mina katsun vahel heaga, vahel kurjaga, kui tunnen, et enam pole tegu hirmu vaid manipulatsiooniga, sest emme kõrval lihtsalt on mõnusam magada. Minu lastel on aegajalt need kartmised ja halvad unenäod uuesti tagasi tulnud, siis vahepeal jälle saab ise magatud, siis jälle ei saa. Kui juba kolmas öö järjest toimub kaissu pugemine, siis teatan, et asi on hull, issi peab ka magada saama oma voodis. Pakun, et võid mingi turvaelemendi, näiteks emme lõhnalise kampsuni, emme padja vms oma voodisse kaissu saada, aga magad oma voodis. Kui see ei aita, siis, küsin, et kas teeme lahenduseks selle, et youtube videosid ja hirmsaid mänge enam telefonis ei mängi/vaata, sest muidu on ema- isa magamata ja nii see jätkuda ei saa. Seepeale kaob tihtipeale ootamatult hirm ära.

+3
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul ka 9aastane poeg samasugune. Magabki meie toas oma voodis. Küll välja kasvab. Mõni lihtsalt vajab lähedust kauem ja rohkem.

+6
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mida teha kui 9a laps ei taha oma toas ja oma voodis magada? Koguaeg ema körvale (issi peab siis teise tuppa madratsile kolima väiksema öe tuppa) vöi teine variant et ema peab istuma tema voodi kõrval kuni ta magama jääb.

Lihtsalt ei jaksa seda iga õhtust tramburaid, kes jälle kelle voodi ette valvama peab minema ja jahuda sellest, et ei tule meie voodisse…iga öhtu!!!!!

Erilist empaatiat sellest teemaalgatusest paraku ei õhku. Lapsel on hirmud, turvatunde puudus, tõrjutuse tunne. See on selline iga praegu, kus igasugused hirmud võimenduvad ja lapsed mõistavad rohkem maailma ohtlikkust. Nad näevad hirmsamaid unenägusid, kardavad haigusi, surma, või hoopis mõnda muud täiskasvanu vaatenurgas imelikku asja – tihti on lapse hirmud jah küll liialdatud. Aga mitte nende enda meelest, sest nende maailmapilt on veel ju lapse oma. Tema hirme ei tohi pisendada.

“Jahuda sellest, et ei tule meie voodisse” kõlab üsna halvasti lapsevanema poolt. Kas oled proovinud mõista, miks tal pelgab? Mida täpsemalt kardab? Ega selle teada saamine ei ole niisuguse suhtumisega lihtne ka. Laps tunnetab kohe ära, kui teda nagunii ei mõistetaks ja ta hirmud välja naerdaks. Siis ta lihtsalt ei räägi ja hoiab endasse. Aga talle on need kartused vägagi reaalsed ja tõsised. Sul on praegu võimalik veel usalduslik suhe ja turvatunne lapsele tekitada. Veel vaid mõned aastakesed ja ta ei tule iial enam sinu voodisse, ega taha sinult enam mingit tuge…

Mõtle oma lapsepõlvele, milliseid imelikke asju sa ise pelgasid? Mis probleemid sinul olid? Kas vanemad said aru ja toetasid? Või mitte?

Ma saaks aru, et ta aeg ajalt tuleb. See oleks täiesti normaalne. Aga nüüd on juba hakanud olema nädalate viisi iga päev meie voodis . Kas mees siis peab iga öö maas magama nagu mingi koer?

Tema hirmud on tema enda tekitatud, ütles et vaatab klouni videosid ja seepärast kardab. Aga miks vaadata siis neid? Ära vaata kui kardad! Ma möistaks teda kui keegi teda vastu tema tahtmist hirmutaks nt räägiks, et  kodu lähedal metsas elavad kollid  vms nagu meil suvel siin küla lastekamba seas oli- kollijutt keerles ja pooled lapsed olid täiesti paanikasse hirmutatud. Siis mõistsin tema hirmu ja võtsin ta heameelega  meie juurde mõneks päevaks. Aga praegu ta ise “toidab” oma hirmu. Mis ma siis tegema peaks?

+5
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mida teha kui 9a laps ei taha oma toas ja oma voodis magada? Koguaeg ema körvale (issi peab siis teise tuppa madratsile kolima väiksema öe tuppa) vöi teine variant et ema peab istuma tema voodi kõrval kuni ta magama jääb.

Lihtsalt ei jaksa seda iga õhtust tramburaid, kes jälle kelle voodi ette valvama peab minema ja jahuda sellest, et ei tule meie voodisse…iga öhtu!!!!!

Erilist empaatiat sellest teemaalgatusest paraku ei õhku. Lapsel on hirmud, turvatunde puudus, tõrjutuse tunne. See on selline iga praegu, kus igasugused hirmud võimenduvad ja lapsed mõistavad rohkem maailma ohtlikkust. Nad näevad hirmsamaid unenägusid, kardavad haigusi, surma, või hoopis mõnda muud täiskasvanu vaatenurgas imelikku asja – tihti on lapse hirmud jah küll liialdatud. Aga mitte nende enda meelest, sest nende maailmapilt on veel ju lapse oma. Tema hirme ei tohi pisendada.

“Jahuda sellest, et ei tule meie voodisse” kõlab üsna halvasti lapsevanema poolt. Kas oled proovinud mõista, miks tal pelgab? Mida täpsemalt kardab? Ega selle teada saamine ei ole niisuguse suhtumisega lihtne ka. Laps tunnetab kohe ära, kui teda nagunii ei mõistetaks ja ta hirmud välja naerdaks. Siis ta lihtsalt ei räägi ja hoiab endasse. Aga talle on need kartused vägagi reaalsed ja tõsised. Sul on praegu võimalik veel usalduslik suhe ja turvatunne lapsele tekitada. Veel vaid mõned aastakesed ja ta ei tule iial enam sinu voodisse, ega taha sinult enam mingit tuge…

Mõtle oma lapsepõlvele, milliseid imelikke asju sa ise pelgasid? Mis probleemid sinul olid? Kas vanemad said aru ja toetasid? Või mitte?

Ma saaks aru, et ta aeg ajalt tuleb. See oleks täiesti normaalne. Aga nüüd on juba hakanud olema nädalate viisi iga päev meie voodis . Kas mees siis peab iga öö maas magama nagu mingi koer?

Tema hirmud on tema enda tekitatud, ütles et vaatab klouni videosid ja seepärast kardab. Aga miks vaadata siis neid? Ära vaata kui kardad! Ma möistaks teda kui keegi teda vastu tema tahtmist hirmutaks nt räägiks, et kodu lähedal metsas elavad kollid vms nagu meil suvel siin küla lastekamba seas oli- kollijutt keerles ja pooled lapsed olid täiesti paanikasse hirmutatud. Siis mõistsin tema hirmu ja võtsin ta heameelega meie juurde mõneks päevaks. Aga praegu ta ise “toidab” oma hirmu. Mis ma siis tegema peaks?

Oot oot, ta on ju 9-aastane. Ta ei oska sedasi loogiliselt mõelda nagu täiskasvanu. Päevasel ajal tunduvad need klounivideod vahvad ja põnevad, õhtul kerivad aga hirmu üles. Ta on ju laps praegu veel!!! Ta ei oska nii mõelda, et miks siis neid vaadata, ega oma tegusid täpselt reguleerida. Veel kord – ta on 9-aastane inimene alles. Kui vana sina, lapsevanem, oled? Nutiaeg ja asjad, mis ta konkreetselt vaatab seal, äkki tuleks rangelt üle vaadata?

Mida sa peaks tegema? Mina reguleeriks nende videote vaatamist eelkõige ja räägiks temaga, pikalt ja südamest südamesse – mõistvalt, toetavalt, arusaavalt (see teeb imesid). Võib-olla räägiksin ka enda kogemustest, mida rumalat mina 9-aastasena tegin ja hiljem kartsin või kahetsesin.

Praegu tundub, et sa suhtud temasse nagu samaväärsesse täiskasvanusse, kes teeb lolle valikuid ja siis karistad, kritiseerid ja tekitad süütunnet: “isa peab magama nagu koer põrandal”.

 

+14
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui mureks eelkõige see, et isa peab põrandal magama, siis mina organiseeriks hoopis lapsele magamistuppa madratsi, kuhu peale saab kolida kui öösel hirm hakkab.

Kas õega ühte tuppa magama panna pole variant?

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas mees siis peab iga öö maas magama nagu mingi koer?

Aga kui laps peab üksi magama, siis see ei ole “magama nagu mingi koer”?

Veider suhtumine sul küll.

Miks mees maas magab? Teil kodus rohkem magamisasemeid/tube ei ole?

Mis kell laps magama läheb? Kas see ei ole lahendus, et keegi on tema juures seni, kuni ta uinub? Tuppa väike öölamp ka põlema.

+7
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mida teha kui 9a laps ei taha oma toas ja oma voodis magada? Koguaeg ema körvale (issi peab siis teise tuppa madratsile kolima väiksema öe tuppa) vöi teine variant et ema peab istuma tema voodi kõrval kuni ta magama jääb.

Lihtsalt ei jaksa seda iga õhtust tramburaid, kes jälle kelle voodi ette valvama peab minema ja jahuda sellest, et ei tule meie voodisse…iga öhtu!!!!!

Erilist empaatiat sellest teemaalgatusest paraku ei õhku. Lapsel on hirmud, turvatunde puudus, tõrjutuse tunne. See on selline iga praegu, kus igasugused hirmud võimenduvad ja lapsed mõistavad rohkem maailma ohtlikkust. Nad näevad hirmsamaid unenägusid, kardavad haigusi, surma, või hoopis mõnda muud täiskasvanu vaatenurgas imelikku asja – tihti on lapse hirmud jah küll liialdatud. Aga mitte nende enda meelest, sest nende maailmapilt on veel ju lapse oma. Tema hirme ei tohi pisendada.

“Jahuda sellest, et ei tule meie voodisse” kõlab üsna halvasti lapsevanema poolt. Kas oled proovinud mõista, miks tal pelgab? Mida täpsemalt kardab? Ega selle teada saamine ei ole niisuguse suhtumisega lihtne ka. Laps tunnetab kohe ära, kui teda nagunii ei mõistetaks ja ta hirmud välja naerdaks. Siis ta lihtsalt ei räägi ja hoiab endasse. Aga talle on need kartused vägagi reaalsed ja tõsised. Sul on praegu võimalik veel usalduslik suhe ja turvatunne lapsele tekitada. Veel vaid mõned aastakesed ja ta ei tule iial enam sinu voodisse, ega taha sinult enam mingit tuge…

Mõtle oma lapsepõlvele, milliseid imelikke asju sa ise pelgasid? Mis probleemid sinul olid? Kas vanemad said aru ja toetasid? Või mitte?

Ma saaks aru, et ta aeg ajalt tuleb. See oleks täiesti normaalne. Aga nüüd on juba hakanud olema nädalate viisi iga päev meie voodis . Kas mees siis peab iga öö maas magama nagu mingi koer?

Tema hirmud on tema enda tekitatud, ütles et vaatab klouni videosid ja seepärast kardab. Aga miks vaadata siis neid? Ära vaata kui kardad! Ma möistaks teda kui keegi teda vastu tema tahtmist hirmutaks nt räägiks, et kodu lähedal metsas elavad kollid vms nagu meil suvel siin küla lastekamba seas oli- kollijutt keerles ja pooled lapsed olid täiesti paanikasse hirmutatud. Siis mõistsin tema hirmu ja võtsin ta heameelega meie juurde mõneks päevaks. Aga praegu ta ise “toidab” oma hirmu. Mis ma siis tegema peaks?

Ära siis lase teda oma voodisse, aga viska õhtul tema voodis pikali. Mu seitsmene ärkab siiani vahel öösel mingi krabina või hääle peale ja kutsub. On tüütu jah, aga no mis sa teed.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas mure ainult magama jäämisel? Kui oma tuppa magama jääb siis magab probleemideta hommikuni? Kui öösel magab kenasti ja mure ainult õhtune magama jäämine, siis ma ka oleksin seni tema toas, kuni magama jääb ja vaikselt harjutaksin,  et ma kogu aeg ei istu sinu toas kui sa magama jääd, vaid olen siin lähedal ja aeg-ajalt vaatan kas magad juba – eks meetodid ikka samad kui ka nooremate laste oma tuppa harjutamisel. -ja abiks öösel öölamp. Minu kolm last on üksinda magama jäämist harjutades kuulanud plaadilt loetavaid unejutte või lastelaule.   Kui süvenenult kuulavad ei saa pea hirmulugusid välja mõelda.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

minu poeg magas minu voodis kuni oli peaaegu 11. praegu on normaalne 17-aastane.

+7
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tema hirmud on tema enda tekitatud

Aga sinu kui lapsevanema asi on neid hirme hajutada ning luua kodus selline õhkond/koht/olemine, kus tal on hea ja julge olla. Jutt, et “mis ta siis vahib neid kloune” kõlab nagu sa oleksid tema 15-aastane õde, kellel noorema venna kantseldamisest kopp ees on, aga mitte ema, kes peaks talle turvatunnet pakkuma.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu 8- ja 11-aastastel tuli ära keelata Kättemaksukontori vahtimine – vaatasid suure põnevusega muidu, aga öösiti ei julgenud enam uinuda või ärkasid halbadest unedest. Ja vot ei lubagi nüüd vaadata, vingusid küll algul, aga mis teha. Kindlasti ei luba ma lapsel vaadata hirmuvideosid, kui on näha, et ta närvisüsteem seda veel välja ei kannata – ja seda saadki sina, TA, ette võtta: lapsele erutavaid ja hirmsaid asju ei luba, netiaja piirad ära ja KONTROLLID, mida laps netis teeb, samas pakud toetust ja ei naeruväärista tema hirme. Oma voodisse magama ma last ei lubaks (v-a erandjuhud, haigus või mõni tõsine üleelamine), aga oleksin tema juures, kui uinub, orgunniks mõnusa hubase valgustuse, kaitsva kaisukaru, unenäopüüdja vms, mis lapsele turvatunnet sisendaks.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu laps tahtis minu kaisus magada kuna see talle meeldis, aga lubasime vaid erandina, kui isa oli ära, kui oli  haige vms.  Kui aga lapsel on hirmud – siis on vanem see, kes peaks selle lahendamisega tegelema, mitte tagajärjega ehk siis ühes voodis magamisega.

Lähedust saab lapsele ka muul moel tunda anda, kui ühes voodis magamisega.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Oma voodisse magama ma last ei lubaks (v-a erandjuhud, haigus või mõni tõsine üleelamine), aga oleksin tema juures, kui uinub, orgunniks mõnusa hubase valgustuse, kaitsva kaisukaru, unenäopüüdja vms, mis lapsele turvatunnet sisendaks.

Minu poeg on 10a, voodi on kaisukaid täis ja valgust annavad laualamp ja lisaks värviline lambikeste kett. Muidugi on ka traditsiooniline õhtujutt (pigem midagi sõbralikku, helget ja naljakat) ja palju musisid ja kallisid. Vahel, kui und ei tule, võib veel veidi üleval olla ja meiega jutustada. Kui väiksem oli, siis oli ka laulev lepatriinulamp toas, mis mingil hetkel ise kuss jäi. Lampe ja kaisukaid aeg-ajalt vahetame, et huvitavam oleks.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Issand, mida ma loen! Minu laps on sündimisest peale oma voodis maganud ja nüüd kümnene. Lapsele on vaja armastust ja kindlust anda hommikul, päeval ja õhtul kuid mitte enda juurde magama võttes.

Millisest abielust saab rääkida, kui laps teie vahel magab?

Sellised probleemid tekivad vanemate enda puudulikust kasvatusest- ei viitsita lastega tegeleda seal juures rääkida. Sellised lapsed tunnevadki puudust armastusest.

Tegelikult sellises suhtes magab ema oma lapsega, mitte aga mehega/

+6
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

minu poeg magas minu voodis kuni oli peaaegu 11. praegu on normaalne 17-aastane.

Kommenteerin enda positust sellele järgnenud postituste valguses. Ma olen oma lapsega tegelenud ilgelt ja jaganud talle ka hommikul, lõunal ja õhtul palju tähelepanu ja armastust. Nii palju, et seda mõned suu ammuli peas on vaadanud. Lapsed on erinevad. Mõne vajadused on suuremad kui teise vajadused.

Ma olen mõelnud, miks see laps peaks üksi magama, kui vanemad saavad koos magada? Ma tundsin ise lapsena suurt tröösti sellest, et me õega koos olime. Jäimegi magama alati, käest kinni.

Ja teistpidi võib mõelda, et misasjad need pehmed mänguloomadki on, kui asendus tõelisele lähedusele.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei tea, kas see lugu on anektoot või päriselust, aga tuli seda teemat lugedes meelde.

Poeg ütleb pahaselt isale: “Sul on hea rääkida, et voodi all ei ole kolli. Sina saad ju magada emme kõrval!”

Mina olen öösel kaissu ronivate laste probleemi lahendanud nii, et kui laps kaisus magama on jäänud, siis kolin ise lapse voodisse. Olid perioodid kui mõlemad lapsed magasid hommikuks meie voodis ja mina ühe ja mees teise lapse voodis.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Issand, mida ma loen! Minu laps on sündimisest peale oma voodis maganud ja nüüd kümnene. Lapsele on vaja armastust ja kindlust anda hommikul, päeval ja õhtul kuid mitte enda juurde magama võttes.

Millisest abielust saab rääkida, kui laps teie vahel magab?

Sellised probleemid tekivad vanemate enda puudulikust kasvatusest- ei viitsita lastega tegeleda seal juures rääkida. Sellised lapsed tunnevadki puudust armastusest.

Tegelikult sellises suhtes magab ema oma lapsega, mitte aga mehega/

Kaks last täpselt ühtemoodi kasvatatud ja üks magas samuti juba 2-aastaselt probleemideta oma toas, teine ronib veel 9-selt vanemate voodisse. Lapsed on lihtsalt erinevad, kasvatus ei puutu üldse asjasse. Pigem on saanud rohkem tähelepanu see noorem, kes oma toas ei taha magada.

Abieluga on hoolimata sellest kõik hästi :).

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru, miks laps peaks oma tuba, oma voodit ja magamist kartma.

Vaevalt, et kardab. Lihtsalt oma võimu näitamine vanemate üle.

+2
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Võtke vati seest välja nunnuke.

+2
-10
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minul magas hetkel 12a laps kuni 8nda eluaastani minu voodis. Siis sündis väikeõde ja laps ise tahtis kolida oma tuppa ja voodisse. Väikeõde on sünnist saadik tahtnud magada minu kaisus.  Hetkel ta 6a ja magab kaisus.

+3
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

On vahe sees, kas 9-aastane ronib lihtsalt vahel vanemate juurde või on vanemate vahel magamine tavaline elukorraldus. Kui 9-aastane või isegi 11-aastane, nagu siin on välja toodud, magabki kogu aeg koos vanematega, tekib küsimus, miks nii vana laps ei taha iseseisvaks saada? 11-aastane on ju juba teismeline.

Mul tuttavate laps magas ka kuni 11-aastaseni vanemate voodis. Ta hakkas algselt vanematega koos magama sünnist ilmnenud terviseprobleemi tõttu, vanemad kartsid teda eraldi panna, sest tahtsid kogu aeg lähedal olla. Paariaastaselt läks terviseprobleem üle, magamiskorraldus jäi. Kui ta sai natuke vanemaks, siis hakkasid vanemad last oma tuppa suunama, aga ta polnud nõus, 11-aastaselt oli alles nõus olnud. Praegu on ta umbes 20-aastane, hästi tagasihoidlik ja vaikne ja ei tundu kuigi iseseisev. Näiteks ta käib küll ülikoolis, aga vanemad tegelevad tema elu- ja õppekorraldusega, kui õppimise kohta küsida, siis ta ise räägib vähe, aga ema teab kõike ta tunniplaanist, ainetest, kodutöödest. Ja see asi pole selles, et ema oleks füürer või kontrollifriik, vanemad on tal väga normaalsed inimesed ja nende vanemad lapsed pole üldse sellised, on väga iseseisvad.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Muide, kas uskuda või mitte, aga esoteerikud ei soovita eriti lastel koos vanematega magada, kuna lapse aura ei kujune välja, teiseks on inimese energiakanalid öösiti avatud. On sellel jutul alust või mitte, aga kui lugesin eelmise kirjutatud – siis tuli tuttav ette. Minu enda sugulane, ainuke laps, magas ema juures veel koolilapsena – ja väga tugev sõltuvussuhe on, näiteks on õhtul meil – siis peab oma tütrele saatma vähemalt 3-4 sms, et mida te teeb (tütar on täisealine).

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

On vahe sees, kas 9-aastane ronib lihtsalt vahel vanemate juurde või on vanemate vahel magamine tavaline elukorraldus. Kui 9-aastane või isegi 11-aastane, nagu siin on välja toodud, magabki kogu aeg koos vanematega, tekib küsimus, miks nii vana laps ei taha iseseisvaks saada? 11-aastane on ju juba teismeline.

Mul tuttavate laps magas ka kuni 11-aastaseni vanemate voodis. Ta hakkas algselt vanematega koos magama sünnist ilmnenud terviseprobleemi tõttu, vanemad kartsid teda eraldi panna, sest tahtsid kogu aeg lähedal olla. Paariaastaselt läks terviseprobleem üle, magamiskorraldus jäi. Kui ta sai natuke vanemaks, siis hakkasid vanemad last oma tuppa suunama, aga ta polnud nõus, 11-aastaselt oli alles nõus olnud. Praegu on ta umbes 20-aastane, hästi tagasihoidlik ja vaikne ja ei tundu kuigi iseseisev. Näiteks ta käib küll ülikoolis, aga vanemad tegelevad tema elu- ja õppekorraldusega, kui õppimise kohta küsida, siis ta ise räägib vähe, aga ema teab kõike ta tunniplaanist, ainetest, kodutöödest. Ja see asi pole selles, et ema oleks füürer või kontrollifriik, vanemad on tal väga normaalsed inimesed ja nende vanemad lapsed pole üldse sellised, on väga iseseisvad.

Siin ongi küsimus tõenäoliselt lapse kaasasündinud omadustes. Paraku on neid ka, kes vajavad rohkem toetust ja suunamist ja eelnevas näites ongi see hästi välja tulnud – samast perest teised lapsed on teistsugused. Mõni laps vajab rohkem tähelepanu, hoolimist ja hellust. Mõnel on kindlasti mingid autistlikud jooned, mõnel ülitundlikkus koos ärevusega vms.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Johhaidii, ma lähen kohe täitsa närvi sellise teema peale. 9.aastane käib ilmselt juba 3.klassis. Mul on sama vana tütar. Magab alates 4 eluaastast oma toas ja jääb üksi ja ise magama.

Lähedusevajadus tuleb päeval ära katta, ega öösel seda ikka ei tee. Õhtul 45 min enne magamajäämist ei ole mingit arvutis ega telefonis istumist, et ei tekiks mingeid hirme. Mängige lauamänge, lugege koos vms, et laps rahuneks. Jäta siis uks vahel lahti, et ta kuuleks, et teised on kodus, selgita, et mitte midagi ei saa juhtuda ju, et te olete olemas ja ei lähe ööseks ära.

Aga no ausalt, nii need memmekad kasvavadki, täielikud lumehelbed. Sellistel need emad helistavadki sõjaväkke ja küsivad, et millal täiskasvanud meestel on lastevanemate koosolek. Saada laps ööbimisega spordilaagrisse või kasvõi sõbra juurde. Nii need pered ka lagunevad, sest vanemad ei saa koos magada.

Meil ka plika tahab vahel meie kaissu magama, oleme kokku leppinud, et igas kuus on 1 päev, kui talle see on lubatud.

+3
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Johhaidii, tõesti, küll on ikka igaüks omaette tark :).
Kas tõesti keegi arvab, et ühelegi lapsele siin teemas ei ole selgitatud kõiki neid asju: kodus pole midagi karta, keegi ei lähe kuskile ära jne. Uksed jäetakse loomulikult lahti, nutiseade pannakse paar tundi enne magamaminekut käest ära. Laps jääb isegi oma toas magama, aga keset ööd hiilib koos oma tekiga ikka meie tuppa. Kui voodis ruumi pole, magab põrandal edasi. Kui küsime, miks ometi, siis vastab, et tahab lihtsalt koos meiega olla. Ja see ei tähenda, et me päeval oleksime lahus ja lapsega ei tegeleks. Vastupidi, töötame mõlemad mehega kodus ja oleme igal hetkel olemas ning abiks.

Muid iseseisvusmine probleeme lapsel pole, õpib 1. klassist saati iseseisvalt ning saab kooli ja huviringidesse ise mindud, autojuhiks ei pea keegi olema. Alailma genereerib ja korraldab midagi. Sõprade juures ööbis julgelt juba enne kooli algust. Kõiges muus vanema vennaga väga sarnane, kellega oma toas magamise probleemi polnud.

+6
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Johhaidii, tõesti, küll on ikka igaüks omaette tark :).

Kas tõesti keegi arvab, et ühelegi lapsele siin teemas ei ole selgitatud kõiki neid asju: kodus pole midagi karta, keegi ei lähe kuskile ära jne. Uksed jäetakse loomulikult lahti, nutiseade pannakse paar tundi enne magamaminekut käest ära. Laps jääb isegi oma toas magama, aga keset ööd hiilib koos oma tekiga ikka meie tuppa. Kui voodis ruumi pole, magab põrandal edasi. Kui küsime, miks ometi, siis vastab, et tahab lihtsalt koos meiega olla. Ja see ei tähenda, et me päeval oleksime lahus ja lapsega ei tegeleks. Vastupidi, töötame mõlemad mehega kodus ja oleme igal hetkel olemas ning abiks.

Muid iseseisvusmine probleeme lapsel pole, õpib 1. klassist saati iseseisvalt ning saab kooli ja huviringidesse ise mindud, autojuhiks ei pea keegi olema. Alailma genereerib ja korraldab midagi. Sõprade juures ööbis julgelt juba enne kooli algust. Kõiges muus vanema vennaga väga sarnane, kellega oma toas magamise probleemi polnud.

 

Vaata, siin on vahe vahel, kas keset ööd tuleb teie juurde, aga teemaalgatajal ei jää ju ise magama. Teemaalgataja peaks lapsega psühholoogi juurde minema, kes selgitab välja probleemi tõelise olemuse.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 55 )


Esileht Koolilaps 9a ei maga üksi