Ilmselt rumal küsimus, aga küsin ikka. Kui laps õpib praegu A-keelena üht keelt, kas siis gümnaasiumisse astudes saab ta selleks valida midagi muud (nt B-keele, mida valdab normaalselt).
Võib ikka. Lihtsalt ta võibolla peab olema suuteline kodus end ise juurde koolitama, et teistega samale tasemele jõuda.
ikka saab, aga oma oskust tuleb testi ja vestlusega tõestada.
Kas mitte a-keel jne pole kooli valik? St enamuses koolides ongi a-võõrkeel inglise keel, laps ise ei saa valida, et tema tahab a-keeleks näiteks vene või saksa keelt, mis antud koolis on b- või c-keeled.
Kui mõnes koolis saab ise valida, mida sa a- või b-keeleks tahad, siis pole ju probleemi. Ja kui ta läheb sellisesse kooli, kus a-keel on mingi muu keel, kui tema seni on õppinud, siis tuleb lihtsalt ise kiiresti järele õppida (või siis mingi muu kool valida).
Kas mitte a-keel jne pole kooli valik? St enamuses koolides ongi a-võõrkeel inglise keel, laps ise ei saa valida, et tema tahab a-keeleks näiteks vene või saksa keelt, mis antud koolis on b- või c-keeled.
ilmselgelt saab A voõrkeelt valida ainult nende keelte hulgast, mida kool pakub A keelena.
See on puhtalt koolikorralduslik küsimus.
Meie koolis ei saa, sest õpilane on keelt õppinud võrreldes teistega vähem ja tema B2 taseme saavutamine tähendab õpetajale tavaliselt lisatööd. Mis siis, et õpilane on veendunud, et on võimeline kõik aastad iseseisvalt järgi tegema.
Äkki keegi selgitaks, mida siin silmas on peetud.
https://www.hm.ee/et/tegevused/keeled/voorkeelte-ope-eestis
Selgitan – põhikooli A keelest saab gümnaasiumiastmes B2 keel, B keelest aga B1 keel.
A keel – esimene võõrkeel
B keel – teine võõrkeel
B2 – kõrgem kesktase
B1 – kesktase
Vaatasin järele, tõesti on abituriendil A ja B võõrkeele asemel B1 ja B2, polnud varem süvenenud, et peale põhikooli see süsteem muutus, C-võõrkeelt ta gümnaasiumis enam ei võtnud.
Minu laps ei saanud gümnaasiumis jätkata varasema A-keelega, vaid pidi valima A-keeleks senise B-keele ja B-keeleks siis C-keele. Ehk endise prantsuse-inglise-vene asemel jäi inglise-vene. Alguses lubati, et saab A ja B keele ära vahetada.
A ja B keel tähendab, kui kaua ja mis mahus laps on seda õppinud. Tundide arv on keeltel ka nädalas erinev, A keelt õpitakse rohkem. Kui nt A keel on inglise ja B vene, aga siis laps läheb kooli, kus hoopis A keel on vene keel, peab ta sellele ümber orienteeruma, talle ei tehta eraldi tunniplaani, kus keeletundide arv vastavalt tema senisele vajadusele oleks. B1, C1 on hoopis keeletasemed, mida kontrollitakse testidega, mida suurem täht, seda parem tase. Mu teada on C tase tavaliselt gümnaasiumi lõpu eesmärk ja iga tähe kohta on vist 2 numbrit, suurem number oli vist parem tase, A2 on parem kui A1, aga B on neist mõlemast veel parem. Ma päris detailselt seda süsteemi ei tea.
