Kuidas teie mehed teie kooselu alguse/tutvumise aastapäeva meeles peavad? Või kas üldse peavad? Minu oma näiteks ei tee sellest väljagi.Kui meelde tuletan,et täna on see päev,siis ühmab midagi,et oli täna või vms.Minu enda jaoks on sellised päevad olulised ja kurb on ja solvav ka,et tema jaoks mitte.
Ei armasta enam, mis teha.
Ta pole ju ise selles süüdi.
Ei hooli ka enam. Selles on süüdi.
Võiks ju omale kalendrisse ära märkida, nii 10 päeva ette umbes, et mingi kift, kasvõi väike, üritus, asi, kingitus välja mõelda.
Kuidas teie mehed teie kooselu alguse/tutvumise aastapäeva meeles peavad? Või kas üldse peavad? Minu oma näiteks ei tee sellest väljagi.Kui meelde tuletan,et täna on see päev,siis ühmab midagi,et oli täna või vms.Minu enda jaoks on sellised päevad olulised ja kurb on ja solvav ka,et tema jaoks mitte.
Selline teisele viimasel hetkel meelde tuletamine on küll piin. Nii ebameeldiv, kui sellist asja nina peale vistatakse. Kui tahad tähistada, siis korralda ise midagi ja kui tahad teisega koos tähistda, siis anna talle varakult teada, et see sulle oluline on. Tõesti pole samad ajad inimestele olulised, isegi kui ollakse üks pere ja reglina on ikka naised need, kes tähtpäevi ja sünnipäevi tähistada tahavad.
Vot löö või maha, pole endalgi meeles. Abiellumise aastapäev on küll meeles, aga millal esimest korda nägin… pole aimugi.
Ju siis sinu mehe meelest pole see tähtis. Kas see näitab mittehoolimist või ausalt polegi tähtis, seda meie ei tea.
Ei armasta enam, mis teha.
Ta pole ju ise selles süüdi.
Ei hooli ka enam. Selles on süüdi.
Võiks ju omale kalendrisse ära märkida, nii 10 päeva ette umbes, et mingi kift, kasvõi väike, üritus, asi, kingitus välja mõelda.
KIFT?
KIFT?
sry, anglomaaani tõlke jätsin panemata: mega lahe, cool, ruulib jne
now, u got it?
dork
Üldse ei huvita.
Ausaltöeldes me kumbki ei teagi.
Elu on palju lihtsam kui sellistest pisiasjadest endale südamevalu ei tekita.
Kuidas teie mehed teie kooselu alguse/tutvumise aastapäeva meeles peavad? Või kas üldse peavad? Minu oma näiteks ei tee sellest väljagi.Kui meelde tuletan,et täna on see päev,siis ühmab midagi,et oli täna või vms.Minu enda jaoks on sellised päevad olulised ja kurb on ja solvav ka,et tema jaoks mitte.
Abielus pole,koos 6 aastat,ühine laps,kuid kohtumise tähtpäeva mees meeles ei pea. Algul olin ise selline aktivist-ostsin tordi,shampust,lilled,väike kingitus. Aga kuna see kõik oli ühepoolne,viimased 3 aastat pole ma ka midagi teinud. Isegi mitte kuupäeva vihjanud ei ette ega tagantjärgi.
Ostan teenitud raha eest parem endale midagi,pole paha meelt ja endal hea olemine 🙂
Tutvumise aastapäeva tean mina, sedagi, kuna otsisin ükskord üles vana meili, mille olin sõbrannale siis saatnud ja kirjutanud, et sain ühe kutiga tuttavaks, kes meeldis. Mees seda kuupäeva ei tea, nii et ei ole seda ka kunagi tähistanud. Mõnel aastal, kui mul endal õigel päeval meelde tuleb, siis ütlen, et näe, saime nii ja nii palju aastaid tagasi sel päeval tuttavaks.
Mees peab meeles ja toob lilli ning väikse kingi pulma-aastapäeval, seda on raske maha magada ka, sest tähistame ju koos ja teeme ikka mingeid plaane, siis veel naistepäeval ja sünnipäeval.
Ma ise ei hoiaks neist tähtpäevadest nii rangelt kinni, et kas mäletas või ei mäletanud, kui muus osas märkab ja hooliv ja armastav on, siis see mingi kindla kuupäeva tähistamine ei ole ju nii oluline.
Muidugi, kui ise ütled mehele, et täna aastapäev ja siis ta ei reageeri, on veidi imelik küll. Väike musi poleks ju palju oodatud selle teate peale.
Misasi on “kooselu alguse/tutvumise aastapäev”?
Millist aastapäeva nüüd tähistama peab? Tutvumise (mõni tutvus võib-olla algul hoopis ebaromantilistes oludes, mõnel on suhe kunagise lasteaiakaaslase, naabri või koolikaaslasega, ei pruugita kuupäeva mäletadagi)? Esimese suudluse? Esimese seksi? Kooselu alguse? Odavaim variant, kui need kokku langeks (kas on siis samal päeval kogu tegevus või täpselt aastaste vahedega). Minu teada peab tähistama ainult pulmaaastapäeva (s.t otseselt ei pea, aga on kombeks ja võib olla partneri jaoks pettumus, kui seda ignoreerida, kõik muu on kokkuleppe küsimus. Kui tahad tähistada, siis ütlegi mehele, et sul on kurb, et teil ühtki sellist tähtpäeva pole tähistatud, et ta võiks vahel midagi korraldada, või üllata teda ise romantilise einega, kui siis ka möh ütleb ja tagumikku sügades teise tuppa kaob, siis on juba põhjust draamat teha.
Misasi on “kooselu alguse/tutvumise aastapäev”?
Võiks veel meeles pidada ja tähistada esimese suudluse päeva, esimese seksimise päeva jms. Küll annab materjali solvumiseks!
Kooselu alguse/tutvumise aastapäev? Milleks seda küll tähistada. Vormistage oma kooselu abieluks, siis on, mida tähistada. Tutvumise aastapäeva vist eriti ei mäletatagi, kui see just mingi väga erilise sündmusega kokku ei lange. Inimesega tutvudes ei mõtle ju kohe sellele, et äkki hakkame koos elama, kirjutan selle päeva igaks juhuks kuskile üles:)
Kui see on sinu jaoks oluline, siis sa pead seda kaaslasele arusaadavalt selgitama.
Koosolemise aastapäev pole küll ühiskonnas tavaks nii nagu sünnipäev, et iga inimene peaks elementaarselt aru saama, et teine sellel päeval midagi ootab.
Kui üldse siis pulmaaastapäev oleks juba midagi selle poole, aga ka alati paaride omavahelise kokkuleppe küsimus.
No igatahes ei saa tunda kurbust või solvumist selle üle. Esimesel aastapäeval oleks pidanud selgitama, et sinu jaoks on see oluline ja tahad tähistada ning teed omalt poolt sellise pidulikkuse žesti, mida edaspidi mehelt ootad. Kui arusaadava selgituse peale mees ei liiguta, siis on sulle solvumise koht. Aga niimoodi samal päeval passiivagressiivselt meelde tuletamise peale pole enam midagi teha.
Meil on esimese kohtingu päev kattuv ühe (vähemtähtsama) riigipühaga. Vähemtähtsam, st et seda päeva enamus inimesed eriti ei tähista, aga võib ka. Esimestel aastatel ma ei maininud mehele midagi, aga tõin ettekäändeks selle püha, et koos natuke pidulikum õhtu veeta. Hiljem hakkas mees ise taipama, miks ma seda püha alati kahekesti koos ja erilisemalt veeta tahan, ja nüüd on hakanud mees ise meile selleks ajaks plaane tegema.
Vot löö või maha, pole endalgi meeles. Abiellumise aastapäev on küll meeles, aga millal esimest korda nägin… pole aimugi.
Ju siis sinu mehe meelest pole see tähtis. Kas see näitab mittehoolimist või ausalt polegi tähtis, seda meie ei tea.
Sama siin, aasta võin meelde tuletada kui esimest korda kohtusime, sujuvalt hakkasime rohkem suhtlema, pulmaaastapäev on mõlemil meeles ja 25+ aastat oleme seda ka tähistanud.
Viimane kord polnud mul meeles abielu aastapäev.Tulin koju, roosid olid vaasis ja kommikarp külmiku otsas. Jäin mõtlema, et mille puhul need on 🙂 Muidu mehel on ikka igal aastal meeles ja mul samuti. Mõned korrad oleme sel puhul spaas kahekesti käinud tähistamas.
Millal tutvusime, ma ei mäleta kahjuks. Mees mäletab rohkem, sest mul ongi mäluga veidi probleeme. Esimest kohtumist me ei tähista, ega ka mitte kooselu algust. Need ei oma eriti tähtsust.
Kuidas teie mehed teie kooselu alguse/tutvumise aastapäeva meeles peavad?
Kas teil algas kooelu kohe tutvumise esimesel päeval või kuidas neid koos peetakse?
Meil just alguses ei seisnud pulma-aastapäev kummalgi meeles, lapsed olid väiksed ja tegemist palju, aga nüüd oleme viimased aastad mõlemad juba enne seda suud lahti teinud ja pakkunud välja, et võiks mõnda restorani minna.
Solvmine tekitab muide nohu.
Pulma-aastapäevast pole teie puhul vist juttu, sest abielus teemaalgataja ei ole? Seda vast ikka mees mäletaks. Aegajalt 🙂
Ei mõista päris hästi, miks just mees peaks sel päeval mind kuidagi eriliselt meeles pidama? Kuna see on meie kahe aastapäev siis kas teeme midagi koos (välja sööma vms) või siis õnnitleb teist see, kel enne meelde tuleb. Ei ole probleem ka minul mehele kingitust teha ja ei tule draamat kui tema mulle vastu ei tee.
Me unustame pulma-aastapäeva regulaarselt mõlemad. ST me mõlemad teame seda kuupäeva kui keegi küsib, mõlemad teame juba nädalaid ette, et siis on see päev. Ja õigel päeval on paraku kökk-mökk ja kui meelde tuleb, siis õhtul. Kindlasti ma ei solvu, kui mees seda meeles ei pea – ma ei pea ise ka.
Aga mingi tutvumise, käima hakkamise vms päevad pole olulised kummalegi.
Kui tähtis on, siis pead nädal ette ise ettepaneku tegema, et lähme tähistame oma päeva. Teete koos plaani, kuhu minna jne
Ega inimesed ongi erinevad, seda ei maksa pahaks panna, aga suhte alguses muidugi ollaksw tundlikumad just selliste asjade suhtes
Teemaalgataja, kui sulle on see päev tähtis ja tundub, et mehele mitte, siis sul ei ole eriti rohkem valikuid, kui ise midagi organiseerida. Kui mees sinust hoolib, siis ta tuleb selle orgunniga kaasa.
Näiteks: sa paned alati restorani kinni ja ütled mehele aegsasti, et järgmisel kolmapäeval kell 19.00 on restoran. Külla ta tuleb kohale ja küllap isegi maksab. Räägid talle, et sulle on see oluline, et kuidagi seda päeva tähistada ja usu mind, normaalsele mehele meeldib oma naist rõõmustada.
Kui sa muidugi ootad mingeid kingitusi, siis … no ma ei tea … siis osta neid ka ise. Võidki mehega kokkuleppe teha, et tellid netipoest lõhnaõli ja maksad tema kaardiga. VÕi tellid kimbu lilli Interflorast ja maksad tema kaardiga.
Teemaalgataja, kui sulle on see päev tähtis ja tundub, et mehele mitte, siis sul ei ole eriti rohkem valikuid, kui ise midagi organiseerida. Kui mees sinust hoolib, siis ta tuleb selle orgunniga kaasa.
Näiteks: sa paned alati restorani kinni ja ütled mehele aegsasti, et järgmisel kolmapäeval kell 19.00 on restoran. Külla ta tuleb kohale ja küllap isegi maksab. Räägid talle, et sulle on see oluline, et kuidagi seda päeva tähistada ja usu mind, normaalsele mehele meeldib oma naist rõõmustada.
Kui sa muidugi ootad mingeid kingitusi, siis … no ma ei tea … siis osta neid ka ise. Võidki mehega kokkuleppe teha, et tellid netipoest lõhnaõli ja maksad tema kaardiga. VÕi tellid kimbu lilli Interflorast ja maksad tema kaardiga.
Muidu täitsa asjalik jutt, aga ma ei taipa, miks mees kõige eest maksma peab? Endale kingitusi ostes võiks ju ka ise maksta. kes välja kutsub, see maksab… jne… Või puudub naisel selgroog?
Tutvumise aastapäev, mis see veel on? 😀 Mul on olnud kolm pikemat-tõsisemat suhet. Esimesega tutvusime pulmas, kus ka tantsisime. Aga tema oli siis veel teisega koos ja suhe tekkis meie vahel umbes aasta hiljem. Nii et mis see tutvumise aastapäev siis oleks? Vahepeal kohtusime ühises seltskonnas veel paar korda.
Teisega umbes sama lugu, tutvusime ühel üritusel ja siis veel u poole aasta vältel kohtusime siin-seal. Kolmveerand aastakest läks, enne kui esimest korda välja läksime nii, et see oli kohtamine.
Kolmas, kellest sai abikaasa, oli töökaaslane. Ka umbes kolmveerand aastat olimegi lihtsalt töökaaslased ja mul oli suure osa sellest ajast kolmanda töökaaslasega suhe. Käisime vahel koos lõunal, arutasime tööasju mõnikord … Minu juurde kolis ta vaikselt millalgi juunis või juulis, nii et nüüd millalgi on või oli meil kokkukolimise aastapäev. Aga kuupäeva ärge minu käest küll küsige!
Teemaalgataja, kui sulle on see päev tähtis ja tundub, et mehele mitte, siis sul ei ole eriti rohkem valikuid, kui ise midagi organiseerida. Kui mees sinust hoolib, siis ta tuleb selle orgunniga kaasa.
Näiteks: sa paned alati restorani kinni ja ütled mehele aegsasti, et järgmisel kolmapäeval kell 19.00 on restoran. Külla ta tuleb kohale ja küllap isegi maksab. Räägid talle, et sulle on see oluline, et kuidagi seda päeva tähistada ja usu mind, normaalsele mehele meeldib oma naist rõõmustada.
Kui sa muidugi ootad mingeid kingitusi, siis … no ma ei tea … siis osta neid ka ise. Võidki mehega kokkuleppe teha, et tellid netipoest lõhnaõli ja maksad tema kaardiga. VÕi tellid kimbu lilli Interflorast ja maksad tema kaardiga.
Muidu täitsa asjalik jutt, aga ma ei taipa, miks mees kõige eest maksma peab? Endale kingitusi ostes võiks ju ka ise maksta. kes välja kutsub, see maksab… jne… Või puudub naisel selgroog?
Minagi maksaks ise oma asjade eest ja oskan ennast tunnustada ja hellitada, aga ma olen aru saanud, et osa naisi ei oska seda mitte. Võimalik, et sellised naised tunnevad end kuidagi paremini, kui just mees mingi asja eest maksaks. A võibolla aravsin-eeldasin valesti. Jube raske on end kellegi teise nahka niiviisi mõelda.
Minagi maksaks ise oma asjade eest ja oskan ennast tunnustada ja hellitada, aga ma olen aru saanud, et osa naisi ei oska seda mitte. Võimalik, et sellised naised tunnevad end kuidagi paremini, kui just mees mingi asja eest maksaks.
Mõne inimese jaoks on kinkide saamine (ja tegemine) tema esmane armastuse keel, st see on tähtis seetõttu, et tekiutab temas armastuse tunde. Mõnele teisele inimesel on miski muu see, mis temas erilise tunde tekitab.
Mina näiteks võin ka endale kõike ise teha: käia väljas ise, teha endale ise kingitusi, tekitada endale ka orgasm – aga kui kõike head pead endale ise tegema, siis mille põrgu päralt mul seda meest vaja on?!
Nii et kui mehed tahavad paarisuhet, sis tuleb oma tundeid ja kiindumust nii välja näidata, et see naisele korda läheb. Ja sama ka naisega mehe osas. Muidu mõlemad pingutavad nii et veri ninast väljas, aga kuna see pole teise jaoks oluline sõnum, siis ei oska ta seda ka hinnata.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
