Esileht Pereelu ja suhted Abi alkohoolikule.

Näitan 20 postitust - vahemik 31 kuni 50 (kokku 50 )

Teema: Abi alkohoolikule.

Postitas:
Kägu

Väidetavalt tahab abi. Siiani max aeg mis kaine on suutnud olla on 3 kuud. Aitame ja oleme toeks. Arvasin siiani, et asi on minus kuid enam ei oska mitte midagi endas muuta, et inimene oleks rahul ja miski teda jooma ei ajaks. Peale joomist on küsimus, et miks jõi… alati on vastus, ei tea miks nii tegi ja enam ausalt ei joo ega kao ära. Kust veel abi otsida me kumbki enam ei tea.

Ütle, et see on pila praegu?? Muudad ennast, et põhja käinud roolijoodikule meeldida?? Sa oled endast ikka tõesti väga halval arvamusel. Ühel pulgal mõlemad. Nii madal ei anna üks naine olla.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma räägin sulle lihtsalt oma loo. Ma olin oma mehega 20 aastat koos. Alkohol oli tal algusest saadik sõber. Väga noorena (esimene armastus) ei osanud sellele tähelepanu pöörata. Meil polnud ka väga palju raha, et oleks mille eest juua. Ajad läksid paremaks ja kogused läksid suuremaks. Mõned korrad üritasin rääkida sel teemal. Siis mees kas muutus tõrjuvaks ja läks ära või paremal juhul ja-jah, proovin. Tulemusi ei mingisuguseid. Eks ma sain ise ka aru, et ta peab ise tahtma ja ise end käsile võtma. Minu jutt ei aita siin midagi. Load said maha joodud ja mitu korda joobes peaga vahele jäänud ning ka kinni istunud. Meil on 3 last (nüüdseks juba suured), kes olen pidanud ise suureks kasvatama, ise nendega tegelema. Väga vähe on mul tuge ja sõpra kõrval olnud. Suuresti olen temaga nii kaua koos vastu pidanud, kuna me pole järjepidevalt koos elanud. Temal on tööalaseid sõite palju ja sama ka minul. Olen õppinud lihtsalt oma elu elama ja omi tegevusi tegema. Kui mees vahest liitub on tore, kui ei, siis ei, mis seal ikka.

Peale viimast joobes peaga sõitu ca 2 aastat tagasi, jõudis mulle lõpuks kohale, et milleks. Otsustasin, et olen veel karistusaja koos temaga ja kui karistusaeg on läbi, ning mehel ka kindel töökoht, siis lähevad meie teed lahku. Karistusaeg sai läbi ja ka töökoht oli mehel olemas ja tulin oma lahutusettepanekuga lagedale. Mees sai päeva pealt kaineks. Tõesti teine inimene ja on vastu pidanud siiani. Ka on ta lapsed enda jaoks avastanud ja on nende jaoks olemas. Väga tore mees on ta nüüd. Aga, minu ei on ikkagi ei. Ma ei lähe temaga edasi. Vahepeal oli küll suur ahastus peal, et kus sa varem olid, millised kõik need aastad oleksid olnud kui sa oleksid päriselt kohal olnud. Aga oli, mis oli. Mul on oma nüüdseks eksmehe üle hea meel, et ta hakkama sai ja ma loodan, et ta jääb pidama. Eelmisesse aastasse jäi ka meie lahutus.

Mul on nii hea ja kerge olla. Tõesti on hea, kui pole seda alkoholi viirastust. See hakkab ka enda ajudele ja lõpuks oled ise vare ega oskagi enam kuidagi olla. Aga, aga. See mees näeb süüd minul. Et alkoholism on haigus ja miks mina lihtsalt pealt vaatasin ja hoolimatu olin. Vot see teeb haiget. Mis variandid mul siis üldse olemas olid? Keegi pidi vastutama ja lapsi kasvatama. Keegi pidi olema perekonnas tugisammas, et maksud oleksid maksud, et oleks koht, kus elada ja lastel vajalik. Lihtsalt ei osanud rohkemat ja energiat ka ei olnud. Parim, mis ma teha sain oligi lõpuks lihtsalt enda elu elada nii nagu oskasin.

Ma ei oska sulle nõu anda, mida sina tegema peaksid. Proovi see vastus iseenda seest üles leida ja siis ole julge ning järgi oma sisetunnet.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Alkohoolikule kahjuks ei saa abi anda, kui tal pole endal krõks käinud, et ta tahab alkoholiga lõpu teha. Igasugused lubadused on enese ja teiste petmine. Eelkõige enese, sest muutus peab olema lõplik, saama uueks eluks, mitte nagu mõni kiirdieet.

Endal jäi eelmisse aastasse suhte lõpetamine alkohoolikuga, kes oli kainena ingel kuid isegi veidi joogisena hakkas nokkima. Elasime aastaid pommi otsas. Alguses kaalusid head ja kained hetked halva üle, kuid koroonaga hakkas iga päev jooma. Paar tundi peale ärkamist lonks vahuveini või väike õlu jne. Õhtuks oli keha ja keel pehme. Kange kraamiga muutus eriti vastikuks. Tuba haises, kui ta magas või seal pikalt viibis. Lõpuks haises ta läbi ja läbi nii ebameeldivalt. Mind saatis pidev häbitunne kui temaga kuskil käisin, sest see hais ja pomm – joob täis ja norib närisid seest. Sõbrad hakkasid eemale hoidma, perekondlikud koosviibimised lõppesid tema vihapursetega mõne “lolli” sugulase suunas.

Hetkel veel lakun haavu, aga tunnen juba seda kergusetunnet – keegi ei noki, ei haise, ei muutu nõmedaks. Kahju, et muidu tore inimene selliseks muutus. Abi peaks palju varem otsima. Tema joob edasi ja süüdistab muidugi mind selles. Õnneks pole see enam minu asi…

Jõudu!

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ainult üks koht saab aidata:

Lootuse küla

https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/lootuse-kula-alko-ja-narkorehabilitatsiooniprogramm

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Peale põgenemise siis muud abi väga pole? Nagu tänaval, tuleb teisele poole teed minna, ignorantselt eemalduda?

Et lõpparve tuleb mõnele joodikule pähe vaid tohutu häda sunnil, ei enne?

 

 

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Peale põgenemise siis muud abi väga pole? Nagu tänaval, tuleb teisele poole teed minna, ignorantselt eemalduda?

Et lõpparve tuleb mõnele joodikule pähe vaid tohutu häda sunnil, ei enne?

Üldiselt küll. Joodik on nagu loodusõnnetus, lepid või eemaldud, sinu valik. Lõpparve tuleb talle ilmselt peaaegu iga päev mingil hetkel pähe, aga lihtsam on juua, see on sisemine tung. See on nagu tema hobi, mis annab elule sisu, teeb olemise hetkeks kergemaks ja muredest priiks ja samal ajal ka vajadus, organism hakkab juba ütlema, et sul on midagi puudu, kui joovet ei ole, rääkimata, et vaimselt närib. On sul janu olnud? Alkohoolikul on ka, aga veega seda ei kustuta. On sul olnud mingi tegevus, mida sa tead, et pole hea teha, aga samas, mis teeb olemise heaks ja hirmsasti ikka tahaks seda teha? Alkohoolikul on samamoodi alkoholiga. Kui ei joo, siis on nii palju probleeme, aga kui ta joob, siis sel purjusoleku hetkel pole ühtki peale selle, et alkohol hakkab otsa saama.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav kas kõigil alkohoolikutel siis on teistest suurem probleemide koorem kanda, või ei saa nad sellega seesmiselt hakkama?

Kõigil ju omad probleemid elus kanda. Endale mõteldes, siis pits konjakit, veini või muud napsu järel hakkab ka ütlemata hea ja muretu, muutun rõõmsameelseks, need probleemid, mis tavaõhtul närivad (mitte siis vaid probleemid vaid kohustused, tegemata asjad, väljakutsed jm.) kaovad täiesti.

Ma muutun endale ja ka teistele nii meeldivaks, kellegi teise juures midagi ei häiri, kaaslane ja laps on kohe mln. Korda armsamad, no niiimõnus ja meeldiv õhtu on niisuguse minuga.

Aga teades, et alkoholism hiilib salamahti, võtan väga-väga harva, kuigi (pea) igas filmis tullakse töölt ja kallatakse  karafinist või pudelist.

Ja minule teadaoleva info kohaselt ei taba alkoholism vaid  “eriti probleemseid persoone” vaid  neid, kes kogu aeg väikest napsu harrastavad. Ja kui pole elus teistsuguseid lõõgastumise viise, harjub organism ära ja ongi pea-aegu valmis. Piisab negatiivsest elusündmusest sinna otsa ja ongi kuhugi näpuga viidata… nääää ma ei peagi ilma hakkama saama…

Rääkisid hiljuti ju ka spetsialistid kuskil saates toimivatest või funktsioneerivatest alkohoolikutest, tavalised üpris korralikud inimesed (ja viidati ka keskealiste naiste hulgale nende seas) igas muus mõttes hakkama saavad inimesed, maksud makstud, kodud korras, tööül.täidetud, lapsed kasitud… jt. aga õhtut valitseb alkohol.

Vot ja see võõrdumine on siis täpselt sama raske kui lihtne oli ennist see vein avada. Ja kuna elu toimib, siis ei leita abikaasa nurinat et õhtu lõpuks on jutt segane, pilk ähmane ja need teised miinused, eriti oluliseks põhjuseks, et loobuda. Vastupidi, see ving lisab ju hoogu juurde.
<p style=”text-align: center;”>A mis on lahendus ümbritsevate jaoks?</p>

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Peale põgenemise siis muud abi väga pole? Nagu tänaval, tuleb teisele poole teed minna, ignorantselt eemalduda?

Et lõpparve tuleb mõnele joodikule pähe vaid tohutu häda sunnil, ei enne?

  1. Üldiselt küll. Joodik on nagu loodusõnnetus, lepid või eemaldud, sinu valik. Lõpparve tuleb talle ilmselt peaaegu iga päev mingil hetkel pähe, aga lihtsam on juua, see on sisemine tung. See on nagu tema hobi, mis annab elule sisu, teeb olemise hetkeks kergemaks ja muredest priiks ja samal ajal ka vajadus, organism hakkab juba ütlema, et sul on midagi puudu, kui joovet ei ole, rääkimata, et vaimselt närib. On sul janu olnud? Alkohoolikul on ka, aga veega seda ei kustuta. On sul olnud mingi tegevus, mida sa tead, et pole hea teha, aga samas, mis teeb olemise heaks ja hirmsasti ikka tahaks seda teha? Alkohoolikul on samamoodi alkoholiga. Kui ei joo, siis on nii palju probleeme, aga kui ta joob, siis sel purjusoleku hetkel pole ühtki peale selle, et alkohol hakkab otsa saama.
  • Et siis alkohoolikust seni asja ei saa, kui ema külmikust süüa lubab võtta ja toa soojaks kütab?

     

    0
    0
    Please wait...
    Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

    Postitas:
    Kägu

    Pagana raske on eemalduda, nii naiselik on hoolitseda, end parandada, toetada, südant valutada…

    0
    0
    Please wait...
    Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

    Postitas:
    Kägu

    Et siis alkohoolikust seni asja ei saa, kui ema külmikust süüa lubab võtta ja toa soojaks kütab?

    Ei saa, toetad sellega tema elustiili.

    0
    0
    Please wait...
    Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

    Postitas:
    Kägu

    Raske on tõesti eemalduda. Kuid järjest raskem on elada nagu tiksuva pommi otsas.. iga nädala lõpp. Seest kriibib aga kui midagi valesti ütlen, olen jälle paha ja halb. Oleks tõesti ammu ära läinud kuid lastest on kahju (nüüd tuleb negatiivseid nooli, et mis tegid sellisega lapsi) ning sp kirjutasingi siia, et kas on veel mingeid viise. Ta teab, et peale meie pole tal kedagi..ja et üksi saaksin rahaliselt ka hakkama. Kas polegi siis muud teha kui end kokku võtta ja lahkuda?

    +1
    0
    Please wait...
    Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

    Postitas:
    Kägu

    Kas sa oled enne teda ähvardanud ära minekuga? Kui selline ähvardamine on pidev, aga tegusid ei järgne, siis mees ei usu, et sa lähed. Või veel hullem, et lähed ja siis mees lubab ennast parandada ja sa tuled jälle tirinal tagasi, aga elu läheb täpselt samamoodi joodikust mehega edasi. Kuni sa jälle lähed ja jälle andeks annad.

    Selliseid pendelsuhteid on väga palju. Et lastel on ju isa vaja ja lubas ju ennast parandada. Tegelt,mõni üksik isegi suudab ennast kokku võtta, kui naine lastega ära läinud. Aga neid on tõesti imevähe.

    +3
    0
    Please wait...

    Postitas:
    Kägu

    Raske on tõesti eemalduda. Kuid järjest raskem on elada nagu tiksuva pommi otsas.. iga nädala lõpp. Seest kriibib aga kui midagi valesti ütlen, olen jälle paha ja halb. Oleks tõesti ammu ära läinud kuid lastest on kahju (nüüd tuleb negatiivseid nooli, et mis tegid sellisega lapsi) ning sp kirjutasingi siia, et kas on veel mingeid viise. Ta teab, et peale meie pole tal kedagi..ja et üksi saaksin rahaliselt ka hakkama. Kas polegi siis muud teha kui end kokku võtta ja lahkuda?

    Enne kasuta ikka kõik olemasolevad võimalused ära ja kui neist tõesti abi ei ole, alles siis mõtle olukorraga leppimisele või lahkumisele. Ütle mehele, et sulle teie kooselu selliselt jätkuvana ei sobi. Rääkida tuleks rahulikult ja lühidalt, nii, et mees mõistaks, et sul on tõepoolest piir. Selgitad oma seisukohti kui tema poolt küsimusi tekib. Kõige selle juures jäta temale vaba otsustamine kas ta soovib jätkata või mitte. Kui asud teda mingil moel survestama, siis oled kindlalt kaotanud

    0
    0
    Please wait...
    Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

    Postitas:
    Kägu

    ähvardanud küll ei ole, et me nüüd pakime asjad ja läheme minema. Oleme rahulikult asjadest rääkinud ja arutanud mismoodi edasi ja paremini. Hetkese seisuga ma ei tea kuhu veel pöörduda, mis varjante veel oleks, et oleks abi. Lahku kolimise teema on tulnud nüüd hiljuti.. sest ma tunnen, et annan endast KÕIK kuid tundub nagu tulemusteta või lühiajaliselt on kasu. Olen talle öelnud, et ma tõesti ei soovi alkoholi enda ega laste ellu. Olen öelnud ka seda,, et võtku endale aega ja mõelgu mida tema elult päriselt tahab, sest kui me liigume edasi nii, et sisimas tahab tema juua edasi siis varem v hiljem ta joob nkn ja oleme jälle alguses tagasi.

    0
    0
    Please wait...
    Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

    Postitas:
    Kägu

    ähvardanud küll ei ole, et me nüüd pakime asjad ja läheme minema. Oleme rahulikult asjadest rääkinud ja arutanud mismoodi edasi ja paremini. Hetkese seisuga ma ei tea kuhu veel pöörduda, mis varjante veel oleks, et oleks abi. Lahku kolimise teema on tulnud nüüd hiljuti.. sest ma tunnen, et annan endast KÕIK kuid tundub nagu tulemusteta või lühiajaliselt on kasu. Olen talle öelnud, et ma tõesti ei soovi alkoholi enda ega laste ellu. Olen öelnud ka seda,, et võtku endale aega ja mõelgu mida tema elult päriselt tahab, sest kui me liigume edasi nii, et sisimas tahab tema juua edasi siis varem v hiljem ta joob nkn ja oleme jälle alguses tagasi.

    Mis selle jutu mõte on. Muidugi joob ta edasi. Kui sina ei soovi sellist elu, siis on sul võimalus lahkuda. Inimesed teevad tihti selle vea, et mõtlevad, et kõik oleks väga hästi, kui see teine inimene muutuks. Aga tema ju ei muutu, ainult ennast saad muuta.

    +3
    0
    Please wait...
    Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

    Postitas:
    Kägu

    ähvardanud küll ei ole, et me nüüd pakime asjad ja läheme minema. Oleme rahulikult asjadest rääkinud ja arutanud mismoodi edasi ja paremini. Hetkese seisuga ma ei tea kuhu veel pöörduda, mis varjante veel oleks, et oleks abi. Lahku kolimise teema on tulnud nüüd hiljuti.. sest ma tunnen, et annan endast KÕIK kuid tundub nagu tulemusteta või lühiajaliselt on kasu. Olen talle öelnud, et ma tõesti ei soovi alkoholi enda ega laste ellu. Olen öelnud ka seda,, et võtku endale aega ja mõelgu mida tema elult päriselt tahab, sest kui me liigume edasi nii, et sisimas tahab tema juua edasi siis varem v hiljem ta joob nkn ja oleme jälle alguses tagasi.

    Variante, millest võib abi olla, saab olla ainult kaks – kas tuled olukorra lahendamisega ise toime või otsid abilise/nõustaja kes sind selles aitab. Kui võtad eesmärgiks mehe ümbertegemise, siis see kindlasti ei õnnestu. Õnnestuda võib aga mehe soovitud suunas mõjutamine, mis vajab aga enda harimist.

    +2
    0
    Please wait...
    Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

    Postitas:
    Kägu

    ähvardanud küll ei ole, et me nüüd pakime asjad ja läheme minema. Oleme rahulikult asjadest rääkinud ja arutanud mismoodi edasi ja paremini. Hetkese seisuga ma ei tea kuhu veel pöörduda, mis varjante veel oleks, et oleks abi. Lahku kolimise teema on tulnud nüüd hiljuti.. sest ma tunnen, et annan endast KÕIK kuid tundub nagu tulemusteta või lühiajaliselt on kasu. Olen talle öelnud, et ma tõesti ei soovi alkoholi enda ega laste ellu. Olen öelnud ka seda,, et võtku endale aega ja mõelgu mida tema elult päriselt tahab, sest kui me liigume edasi nii, et sisimas tahab tema juua edasi siis varem v hiljem ta joob nkn ja oleme jälle alguses tagasi.

    Abi vajad hetkel pigem sina kui kaassõltlane. Joodik on rahul ja tema midagi muuta ei kavatse. Kui soovid lastele elu sellise joodikuga siis loomulikult muretse edasi. Kui soovid lastele paremat tulevikku, anna joodikule ultimaatum ja vajadusel vii see ellu!

    0
    0
    Please wait...
    Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

    Postitas:
    Kägu

    Minu isa on joodik. Seisa või peapeal, tema endas midagi ei muuda. Vanemad lahutasid, kui olin laps, just nimelt alkoholi pärast. Isa nägin harvemini, kui kuuvarjutust, kuna tal on pudel alati tähtsam olnud. Kui mulle lapsed sündisid siis ilmus ta pildile. Keelata ka ei saanud, ikkagi vanaisa. Üritasime teda aidata normaalse elu juurde tagasi aga ta kasutas minu heatahtlikkust lihtsalt ära. Näiteks elas ta kodutute varjupaigas. Andsime talle tühjalt seisva korteri, mille ta muutis punkriks. 3a minu poolset pingutamist ja ma lõpetasin tema aitamise. Vaadaku ise, kuidas saab. Kuna tal endal polnud soovi oma elujärge parandada siis ma võin võimelda nii ja naa, asja sellest ei tule.

    Ehk siis, joodik on peast haige. Kui ta ise abi ei soovi ja pingutada terveks saamise nimel, siis teil ei ole midagi peale hakata. Esimese sammu paranemise poole peab alati astuma alkohoolik.

    0
    0
    Please wait...

    Postitas:
    Kägu

    Mind, alkohooliku kaaslast, aitasid oma väljumise otsust teha lihtlabased paberile kirjutatud + ja – nimekiri.

    Mõned näited:

    • Kvaliteetaeg alkohoolikuga on olematu ja sõltub alkoholi joojast. Sul pole rohkem aega kui siin ja praegu!
    • Sõltuvus alkohooliku joobeastmest ja tujudest – kurnav. Sul on 1 elu!
    • Rahaline kahju. Keskmiselt 6-pakk päevas või misiganes jook, teeb aastas korraliku perereisi, kodu värskendusremondi, vahvad spakülastused või uue auto sissemakse kokku. Mis kellelegi kõnetab. Kui see aga lihtsalt mõttetult läbi keha läheb… Sul on 1 elu!
    • Peitumime “päris” elu eest. Moonutatud reaalsus. Tahan elada ja päriselt!
    • Häbi ja pinge tekkida võivate olukordade ees. Kujuta ette, kui mõnus on ilma nende negatiivsete tunneteta!
    • Austuse puudumine alkohooliku suhtes. Kõik need loetletud asjad kokku kahjuks lõpuks võtavad selle viimasegi, mis koos hoiab. Ei suuda austada inimest, kes kardab päris elu, tekitab tühjast tüli ja oma käitumisega paneb oma pere piinlikku olukorda.

    Selliselt mustvalgel näha oma mõtteid oli mulle väga “kainestav”. Kahjuks mitte alkohoolikule. Tema jätkas. Enda aga päästsin. Üks inimene on nüüd õnnelikum, et sellest ringist pääses.

    Ehk on abiks…

    0
    0
    Please wait...
    Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

    Postitas:
    Kägu

    Mind, alkohooliku kaaslast, aitasid oma väljumise otsust teha lihtlabased paberile kirjutatud + ja – nimekiri.

    Mõned näited:

    • Kvaliteetaeg alkohoolikuga on olematu ja sõltub alkoholi joojast. Sul pole rohkem aega kui siin ja praegu!
    • Sõltuvus alkohooliku joobeastmest ja tujudest – kurnav. Sul on 1 elu!
    • Rahaline kahju. Keskmiselt 6-pakk päevas või misiganes jook, teeb aastas korraliku perereisi, kodu värskendusremondi, vahvad spakülastused või uue auto sissemakse kokku. Mis kellelegi kõnetab. Kui see aga lihtsalt mõttetult läbi keha läheb… Sul on 1 elu!
    • Peitumime “päris” elu eest. Moonutatud reaalsus. Tahan elada ja päriselt!
    • Häbi ja pinge tekkida võivate olukordade ees. Kujuta ette, kui mõnus on ilma nende negatiivsete tunneteta!
    • Austuse puudumine alkohooliku suhtes. Kõik need loetletud asjad kokku kahjuks lõpuks võtavad selle viimasegi, mis koos hoiab. Ei suuda austada inimest, kes kardab päris elu, tekitab tühjast tüli ja oma käitumisega paneb oma pere piinlikku olukorda.

    Selliselt mustvalgel näha oma mõtteid oli mulle väga “kainestav”. Kahjuks mitte alkohoolikule. Tema jätkas. Enda aga päästsin. Üks inimene on nüüd õnnelikum, et sellest ringist pääses.

    Ehk on abiks…

    Tänan, väga aitab.

    Millegipärast tunnen, et mul pole õigusi (teha valikuid mis on mulle hea, taodelda heaolu, ütelda välja, et soovin nii ja naa ja mul on selleks õigused).  See on nagu egoistlik.

    On kohustused (olla, pakkuda, taluda).

    Mehel on kõik õigused… ja põhjused.. teen nii sest…nii on, sest… (õigustused, õigus heaolule, temal on õigus saada seda ja toda ja… käitida nii või naa… (ja pole üldse egoistlik?)

    0
    0
    Please wait...
    Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

    Näitan 20 postitust - vahemik 31 kuni 50 (kokku 50 )


    Esileht Pereelu ja suhted Abi alkohoolikule.