Näiteks lapsed on saanud ema perekonna nime. Abielludes naine jättis oma perekonnanime alles ja võttis lisaks mehe oma. Lastele jäid ikka ema perekonnanimi.
Kas selline kooslus oleks imelik? Abielludes üldiselt on ju ikka tervel perekonnal sama nimi?
Tuttaval on kaks last esimese mehega ja nendele andis enda perekonnanime. Järgmised kaks on teise mehega ja nendel on isa nimi. Ise on ta abielus ja võttis enda nimele mehe nime juurde. Minu meelest pole imelik. Samas oleks teemaalgatuses kirjeldatud olukorras ehk loogilisem kui mees võtab enda nime juurde lisaks ka naise nime.
Kas selline kooslus oleks imelik? Abielludes üldiselt on ju ikka tervel perekonnal sama nimi?
Su küsimus on imelik, sest seda sa unustasid lisada, et kas lapsed on selle mehega ja mingil põhjusel ema nimega või ema eelmisest suhtest ja ei puutu mehesse kuidagi.
Ja teine asi on see, et lapsed ju ei abiellu ja kannavad seda nime, mis neil oli.
Kas selline kooslus oleks imelik? Abielludes üldiselt on ju ikka tervel perekonnal sama nimi?
Kui lapsed pole selle mehe omad ja mees neid lapsendada ei saa või ei soovi, siis üsna tavaline. Veel on võimalik, et lastel hoopis muu nimi (nende isa oma, kes ei ole aga ema praegune mees) või koguni erinevad nimed (kui on erinevad isad) ja kui naine ka abielludes nime ei vaheta (ja eelmiste suhet ajal ka ei abiellunud või jättis oma nime), siis on võimalik, et igal pereliikmel on erinev perekonnanimi.
Näiteks lapsed on saanud ema perekonna nime. Abielludes naine jättis oma perekonnanime alles ja võttis lisaks mehe oma. Lastele jäid ikka ema perekonnanimi.
Kas selline kooslus oleks imelik? Abielludes üldiselt on ju ikka tervel perekonnal sama nimi?
Ei ole üldse enam tavaline, et abielludes saab terve pere sama nime. Sageli ei vahetata nimesid või võetakse liitnimed. Antud oluord on väga normaalne olukord. Miks mitte?
Kas selline kooslus oleks imelik? Abielludes üldiselt on ju ikka tervel perekonnal sama nimi?
Su küsimus on imelik, sest seda sa unustasid lisada, et kas lapsed on selle mehega ja mingil põhjusel ema nimega või ema eelmisest suhtest ja ei puutu mehesse kuidagi.
Ja teine asi on see, et lapsed ju ei abiellu ja kannavad seda nime, mis neil oli.
Jaa, lapsed on ikka sama mehega.
Ja siis?
Lapsed peavadki olema ema perekonnanimega, sest ainult emast põlvnemine on 100% tõendatud, kui pole just DNA analüüsi 😀 Muideks, ka perekonnaseaduses, kui laps sünnib abielus paarile, sisi isadust eeldatakse, mis ei tähenda, et ta ise on – seda lihtsalt eeldatakse 😀
Antud juhul saadi lapsed enne abiellumist, mis iganes põhjusel ei abiellutud. Võtame klassikalise olukorra, et mees ei teindu ettepanektu ja naine ei julgend ka rääkida (sest abielu on tunduvalt suurem elumuutev otsus, kui lastesaamine, eks 😉 ) . Aga naisel nii palju oli südikust, et julges nõuda, et lapsed oleksid tema nimega, sest tema käib muudkui toimetamas nendega jne (mina olen ka seda meelt, et minu lapsed on minu nimega, keskmine mees nagunii lahku minnes ei julgegi lapsi ise kasvatada, need on erandid , kes julgevad lapsi endale nõuda – just hirm on siin põhjus, mitte “mittetahtmine”). Kuna lastesaamine ja sellega seonduv on “vähemtähtis” teema kui abiellumine (nagu paratamatult tundub), siis sellest julges naine mehega rääkida. Lapsed saidki ema nime. Nüüd, kui abielluti, siis lihtsalt ei viitsitud enam laste nime vahetada, sest seda peab eraldi tegema ju. Nii võttiski naine endale mehe nime juurde, sest oli seda alati tahtnud, aga laste tõttu jättis ka oma nime alles, et lapsed ei oleks päris muu nimega kui tema.
Lihtne ju. Inimesed elavad oma elu keeruliseks sellega, et peavad abiellumist millekski hirmsamaks ja tõsisemaks otsuseks kui lastesaamist 😀
