kui teil on piisavalt sissetulekuid, siis pigem kohe mõelda sellele, et VÄHEMALT 2 aastat lapsega kodus või siis et ei pane kohe esimesel võimalusel lasteaeda, vaid kodune lapsehoidja.
Esimesel lasteaia-aastal on laps tavaliselt kogu aeg haige. (sageli haige st. korra või isegi kaks korda kuus).
1,5-aastane laps on veel nii väike, et ta eriti ei oska veel rääkida. Nii et mida kauem saab teda siiski kodus hoida, seda parem. 3-aastaselt on täitsa ok lasteaeda minna, aga 1,5 on minu meelest liiga vähe veel, seda teha tõesti vaid siis, kui on vältimatu olukord.
Sa ei tea, kuidas mees käitub pärast lapse sündi, kuidas sina ise käitud, missugune on laps. Kas magab ja on rahulik või on “otse põrgust”. See on puhas loterii. Sellest edasi, kuidas te omavahel saate lapse hoidmise sättida nii, et mõlemad tegelevad lapsega ja mõlemad saavad ka puhata. kas mees on valmis näiteks aasta ise lapsehoolduspuhkusel olema? Kui asi lõppeb sellega, et sa pead olema ikkagi kauem lapsega kodus, äkki saad veel teisegi lapse ja oled tööelust eemal 2-5 aastat, sellega on suur rahaline kaotus pluss tagasi minna ei pruugi nii lihtne olla. Ja siis sa vbla enam ei mõtle nii, et oioi mees ei peaks mulle mingit vara loovutama, sest sinu varaline seis võib olla selle ajaga kardinaalselt muutunud.
See vara, mis on kummalgi enne abiellumist, on nagunii lahusvara ja seda ei jagata. Kui te mingid vankumatud über-rikkad ei ole, siis pigem ärge tehke seda varalahusust, ostke oma mustade päevade kinnisvarad enne abielu ära ja kooselu ajal panustage lihtsalt mõlemad. Kui on lapsed plaanis, siis tuleb ju nende tulevikule ka mõelda, mitte nii et kui lahutate, siis ühele jääb topeltkoorem ja teine purjetab vabana minema.
Väga raske on tulevikku ette näha, sest lapsi võib ju korraga sündida ka kaks. Või siis on laps puudega, vajab erihoolt, mis pärsib karjäärivõimalusi. Tore on mõelda, et küll kõik laabub (ja eks laabubki enamasti) aga tuleks siiski asjale läheneda nii, et te koos lähete võimalikest raskustest läbi. Varalahususe puhul jääb enamasti naine väga palju nõrgemale positsioonile, seda enam, kui mees näiteks teatab, et sinu lapsed, sina ostad neile rattaid ja riideid ja erimenüü sööke jne.
Ühest küljest hea, teisest küljest riskantne. Oht sellele, et läheb kõvasti kreeni, millest võib alguse saada ka vaimne või majanduslik vägivald. Küll nähtud neid rikaste meeste naisi, kes elavad lossis kehvikuelu ja ei julge ära ka minna, sest muidu mees ähvardab lapsed ära võtta.
Noh, nüüd asusin küll kõvasti mustades toonides plätserdama, aga… Lapse saamine võib elu tõesti täiesti pea peale keerata. Ja isegi kui laps on supernunnu ja tubli ja kõik puha, siis esimesed kaks aastat on rasked. Kui raha on, siis vast lihtsam, saab abilisi palgata. Koristaja ja lapsehoidja. 🙂