Esileht Pereelu ja suhted Abielu ja vara

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 95 )

Teema: Abielu ja vara

Postitas:
Kägu

Tere!

 

Ei leidnud ühtegi uuemat teemat, aga huvitab, kuidas oleks mõistlik toimida abieluvaralepinguga. Oleme mõlemad noored ja minu suur soov on ikkagi enne laste saamist abielluda. Mõlemad teenime hästi, mees on kõrgepalgaline ja kannab enamus koduga seotud kuludest, mina saan suure osa oma palgast kõrvale panna ja tänu sellele oleks iga kell võtta uue elamise sissemakseks vajaminev raha. Mingit rahade saagimist pole kunagi olnud ja uus kodu plaanis osta 50-50 ning lahkumineku korral maha müüa ning rahad võrdselt jagada. Ise olen mõelnud lahusvara peale, sest isegi ostaks võimalusel kinnisvara juurde ja üüriks välja vms ja tunduks ebaaus, kui kunagi ehk mehel oleks õigus sellele varale, mis mina olen soetanud ja vastupidi, mehel muidugi juba praegu oluliselt rohkem vara, kui minul ja lahutuse puhul jääks tema kaotajaks. Aga juba praegu tundub mulle vastumeelne, et ma kuidagi tema suure vaevaga varast hakkaksin enda kontole mingit raha nõudma. Vanematest teemadest lugesin, et naine peaks ikkagi ennast abieluga kindlustama ja et naine ju jääb koju ja ei saa raha teenida. Emapalk on ju 1,5 aastat ning pärast läheksin kindlasti tööle tagasi ja mees ikkagi kannaks suuremad kulutused. Palun mõtteid, millega peaks arvestama ja mis osas läbi rääkima, mis on lahusvara miinused?

+3
-10
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õige on nii, nagu õige tundub ja oma eluga sobib. Lahusvara puhul tasub siis järge hoida, et kahe peale tehtavad suuremad ostud ka 50:50 vormistatud saaks. Ühisvara alla käib ainult abielu jooksul soetatud vara, st see, kui palju mehel praegu vara on, ei puutu asjasse.

+17
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

kui teil on piisavalt sissetulekuid, siis pigem kohe mõelda sellele, et VÄHEMALT 2 aastat lapsega kodus või siis et ei pane kohe esimesel võimalusel lasteaeda, vaid kodune lapsehoidja.

Esimesel lasteaia-aastal on laps tavaliselt kogu aeg haige. (sageli haige st. korra või isegi kaks korda kuus).

1,5-aastane laps on veel nii väike, et ta eriti ei oska veel rääkida. Nii et mida kauem saab teda siiski kodus hoida, seda parem. 3-aastaselt on täitsa ok lasteaeda minna, aga 1,5 on minu meelest liiga vähe veel, seda teha tõesti vaid siis, kui on vältimatu olukord.

Sa ei tea, kuidas mees käitub pärast lapse sündi, kuidas sina ise käitud, missugune on laps. Kas magab ja on rahulik või on “otse põrgust”. See on puhas loterii. Sellest edasi, kuidas te omavahel saate lapse hoidmise sättida nii, et mõlemad tegelevad lapsega ja mõlemad saavad ka puhata. kas mees on valmis näiteks aasta ise lapsehoolduspuhkusel olema? Kui asi lõppeb sellega, et sa pead olema ikkagi kauem lapsega kodus, äkki saad veel teisegi lapse ja oled tööelust eemal 2-5 aastat, sellega on suur rahaline kaotus pluss tagasi minna ei pruugi nii lihtne olla. Ja siis sa vbla enam ei mõtle nii, et oioi mees ei peaks mulle mingit vara loovutama, sest sinu varaline seis võib olla selle ajaga kardinaalselt muutunud.

See vara, mis on kummalgi enne abiellumist, on nagunii lahusvara ja seda ei jagata. Kui te mingid vankumatud  über-rikkad ei ole, siis pigem ärge tehke seda varalahusust, ostke oma mustade päevade kinnisvarad enne abielu ära ja kooselu ajal panustage lihtsalt mõlemad. Kui on lapsed plaanis, siis tuleb ju nende tulevikule ka mõelda, mitte nii et kui lahutate, siis ühele jääb topeltkoorem ja teine purjetab vabana minema.

Väga raske on tulevikku ette näha, sest lapsi võib ju korraga sündida ka kaks. Või siis on laps puudega, vajab erihoolt, mis pärsib karjäärivõimalusi. Tore on mõelda, et küll kõik laabub (ja eks laabubki enamasti) aga tuleks siiski asjale läheneda nii, et te koos lähete võimalikest raskustest läbi. Varalahususe puhul jääb enamasti naine väga palju nõrgemale positsioonile, seda enam, kui mees näiteks teatab, et sinu lapsed, sina ostad neile rattaid ja riideid ja erimenüü sööke jne.

Ühest küljest hea, teisest küljest riskantne. Oht sellele, et läheb kõvasti kreeni, millest võib alguse saada ka vaimne või majanduslik vägivald. Küll nähtud neid rikaste meeste naisi, kes elavad lossis kehvikuelu ja ei julge ära ka minna, sest muidu mees ähvardab lapsed ära võtta.

Noh, nüüd asusin küll kõvasti mustades toonides plätserdama, aga… Lapse saamine võib elu tõesti täiesti pea peale keerata. Ja isegi kui laps on supernunnu ja tubli ja kõik puha, siis esimesed kaks aastat on rasked. Kui raha on, siis vast lihtsam, saab abilisi palgata. Koristaja ja lapsehoidja. 🙂

+16
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Esimesel lasteaia-aastal on laps tavaliselt kogu aeg haige. (sageli haige st. korra või isegi kaks korda kuus).

Ah, mine metsa. See ei käi sugugi kõikide laste kohta. Kui sinu lapsed nii sageli haiged olid, siis see ei tähenda, et teised lapsed samasugused on.

Mul on kolm last, kes kõik on käinud lastekollektiivis ja kes olid haiged umbes 1 kord 3 a jooksul.

+7
-13
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mul on kolm last, kes kõik on käinud lastekollektiivis ja kes olid haiged umbes 1 kord 3 a jooksul.

Siis on su lapsed ikka suured erandid.

+18
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

TA

 

Tänan pika vastuse eest, nendele asjadele kindlasti mõtleme 🙂 Ise ei poolda ka seda, et 1,5-aastane läheks n-ö “täiskohaga” lasteaeda ja olen kursis, et tegelikult suurem osa, eriti sõimes, on väga suure osa ajast haiged. Õnneks saan mina kodust tööd teha ja väga paindliku graafikuga, samuti saab mees oma asju sättida. Lisaks on meil tugivõrgustik hoidjate näol olemas.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Lahusvara miinus on vast tõesti see, et kui teil suhted peaksid halvaks minema ja kui ühel partneritest tekkib mingi takistus töötada – kas siis lapsega kodune või mingi ootamatu õnnetus või haigus, siis pole tal mingit nö “lisaabi” otseselt partnerilt loota. Samas normaalsed partnerid ja inimesed ikka aitavad üksteis hädas. Ükskõik kas on lahusvaralepingud või mitte.

Minu arvates on lahusvara kõige mõistlikum, kui abielluvad partnerid on eraettevõtjad, kellel suure riskiga ettevõtted. Kui siis ühe firma läheb pankrotti, siis ei pea teine partner seda oma rahast kinni maksma. Aga eks inimesel on ka eri suhtumine rahaasjadesse ja tõesti tunneb mõni end paremini, kui tal on täielik kontroll oma raha ja säästude üle tänu lahusvara lepingule.

Muideks, minu meelest on nii, et kui läheb kinnisvaraostusks, siis saab ka ilma lahusvaralepinguta kinnisvara registreerida lahusvarana mõlema partneri kokkuleppel. Samuti saab lahusvaralepingut teha ka abielu jooksul, ei pea olema abielu eelselt see olemas.

+9
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu arvates on lahusvara kõige mõistlikum, kui abielluvad partnerid on eraettevõtjad, kellel suure riskiga ettevõtted. Kui siis ühe firma läheb pankrotti, siis ei pea teine partner seda oma rahast kinni maksma. Aga eks inimesel on ka eri suhtumine rahaasjadesse ja tõesti tunneb mõni end paremini, kui tal on täielik kontroll oma raha ja säästude üle tänu lahusvaralepingule.

Kui pole just eraisikuna firma kohustusi käendatud, siis on osaühingu  ja aktsiaseltsi omaniku vastutus piiratud tema sissemakse suurusega. Kui firma läheb pankrotti, siis ei pea omanik hakkama firma kohustusi oma rahast tasuma ja kindlasti ei pea seda tegema firmaomaniku abikaasa, kellega on ühisvara.

 

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui üks ostab kinnisvara abielus olles nö enda nimele, siis kindlasti ta ei panusta samaväärselt olme ja igapäeva asjadesse.

Tekib tugevasti kaldu oleks, üks ostab leiba ja lapsele riideid, teine kortereid. 99% juhtudel põhjustab see pingeid. Teine ja ainuke variant on see, et aetakse sendipealt kõik pooles olmeasjades.

Olles 16 aastat olnud abielus- ma ei viitsiks rahateemadel nii palju jagada ja selgitada ja jahmerdada.

+5
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Asju läbi mõelda ja partneriga arutada on väga hea ja õige, aga reaalsus võib ikka teistsuguseks osutuda. Sissetuleku mõningase langusega võiks siiski igaks juhuks arvestada, kuni laps(ed) väik(s)e(d).

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

vara jagamine on emotsionaalselt mega raske ja võrdsust pole võimalik saavutada rahumeelselt. üks osapool peab taanduma või siis jagatakse vara saagimise põhimõttel.

küsi juristi nõu, sest vara teema on neetult tundlik

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Valige lahusvara. Siis on kummalgi selge, mis on tema oma. Oma osa on kaitstud teise poole võlgade ja pärijate eest. Kodu ostate ühisvaraks vastastikuse pärimislepinguga. Mingeid teisi asju, isegi mitte autot, pole küll mõtet kahe peale osta. Lahusvara ei tähenda elukestvat sendisaagimist, vaid sõltumata vara jagamise režiimist on abikaasad kohustatud majandama pere huvides. Te võite valida varalahususe, aga ikkagi näiteks majandada jooksvalt ühiselt ühise pangakonto kaudu (kui seda soovite).

 

+9
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Abiellumine on tänapäeval emotsionaalne otsus. Kui ei soovi arutada, mis kellele kuulub, vara kantimist, ülalpidamiskohustusi (ka nt pärast lahutust) vms, siis jurist soovitab mitte abielluda.

+6
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Oleme mõlemad noored ja minu suur soov on ikkagi enne laste saamist abielluda. Mõlemad teenime hästi, mees on kõrgepalgaline ja kannab enamus koduga seotud kuludest, mina saan suure osa oma palgast kõrvale panna ja tänu sellele oleks iga kell võtta uue elamise sissemakseks vajaminev raha.
mehel muidugi juba praegu oluliselt rohkem vara,

Muidugi on tore, kui mees on surmani abiks ja sina saad tema kulul elades kõrvale panna, aga ratsionaalselt mõeldes on ohumärk, et tal on oluliselt rohkem vara ja sul pole. Mõtle, mis veel 20 aasta pärast saab. Sul on antud hetkel väga vedanud, aga teie suhe on ebavõrdsetel alustel ja rahaasjad on esimene probleemiallikas. Oleneb muidugi, mis alal kumbki töötab ja kuidas tulevikus tööle tagasi saamisega saab olema. Lahusvara seega.

+6
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Palun mõtteid, millega peaks arvestama ja mis osas läbi rääkima, mis on lahusvara miinused?

Kui oled ilus aga mehest vaesem, siis enne kui hilja, sõlmi notari juures nn absoluutne varaühisus. St kogu abielueelne ja järgne vara läheb lahutuse korral kriipsu pealt pooleks. Kui enese truuduses kindel ei ole, siis tasuks eriti seda varianti kasutada. Iga mees ei talu oma naise teistega jagamist ning hakkab siputama. Kui aga mees edaspidi vimkasid hakkab sisse viskama ja sina lahutuse poole tüürid, siis selline leping kulub jällegi marjaks ära. Teades, et keskmine abielu kestab vaid 7 aastat, siis ise võid umbes välja arvestada millal oma osa kätte saad. Olen juuraharidusega ja soovitan igasuguste libajuriste mitte kuulat

+1
-8
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Õige on nii, nagu õige tundub ja oma eluga sobib. Lahusvara puhul tasub siis järge hoida, et kahe peale tehtavad suuremad ostud ka 50:50 vormistatud saaks. Ühisvara alla käib ainult abielu jooksul soetatud vara, st see, kui palju mehel praegu vara on, ei puutu asjasse.

Just, ka mulle hakkas TA postituse peale silma, et hetkel on kyll tore, et mees maksab elamise kulud ja ise saab raha kõrvale panna ja peab plaani yyrikortereid osta. Ja muretseb, et need peaks ju tema lahusvara ikka olema.

TA, lahusvara puhul hakka palun ise siis ka pooled elamiskuludest katma, mitte, et see peaks nagu mehe rida olema.

Siis sellest ylejäävast mõlemad eraldi koguvad ja investeerivad ja sotid selged.

Mehel on kohustus sind ylal pidada vaid kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Ülejaanud aja panustad võrdselt.

Üldiselt tundub, et sa oled selline agar tüdruksõber, kes oma mõtetes juba saab lapsi ja jagab vara, aga tegelikkuses pole sulle veel abieluettepanekutki tehtud.

Meil abikaasaga ühisvara. On algusest peale olnud, 25+ aastat abielu. Oleme mõlemad joukatest peredest ja oma eluajal veel oluliselt jõukamaks saanud. Ei pea rehnutti ja ei mõtle sellistele asjadele. Kirstul pole taskuid, nagu öeldakse. Pärandina saadav on lahusvara niikuinii. Kontod, aktsiad, firmad, abielu ajal ostetud erinevad kinnisvarad erinevates riikides…. Noh jah, mis sest saagida.

Reaalselt ma arvan, alates mingist summast pole enam absoluutselt vahet, on sul x miljonist eurot vara või x+5 miljonit eurot. Milleks saagida. Hingerahu on tähtsam.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kindlasti lahusvara.

Mina näen, et naised on vägagi võimelised teenima hästi, investeerima, omama vara. Naised on isegi palju stabiilsemad ja sageli osavamad investeerijad.

Mehed võtavad riske, nende võimalus kõik kaotada on suurem kui naistel.

Samas on meestel, kui nad näevad enam-vähem välja ja raha ja jagub, suurem risk keskea paiku uude suhtesse siseneda. Ja siis on naise oma vara ja harjumus tööd teha ellujäämist tagav.

Alati kui loen seda, kuidas Eesti lapsed peavad olema 3a kodus ja naised seeläbi 10 aastat töövõimetud, mõtlen: kuidas nad seal Šveitsis küll inimesteks kasvavad? Maailma rikkaimate riikide esirinnas olev riik, kus emadele võimaldatakse kodus olla isegi 4 kuud; kui laps jääb haigeks, siis võetakse temaga kodus olemiseks puhkus jms.

Ja okei, isegi kui naine on töövõimetu need 10 aastat, siis ülejäänud 40 aastat ta ju ikkagi töötab. Miks siis oma tööga teenitud vara jagamisele panna?

 

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kui ma oleksin lillepoes müüja ja mees LHV pangas rahapesu tõkestamise spetsialist, siis ma naisena tahaks kindlasti ühisvara.

Kui ma oleksin apteegi omanik või audiitor või advokaat ja mees nt baarman, siis ma naisena tahaks absoluutselt kindlasti lahusvara.

 

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui ma oleksin lillepoes müüja ja mees LHV pangas rahapesu tõkestamise spetsialist, siis ma naisena tahaks kindlasti ühisvara.

Kui ma oleksin apteegi omanik või audiitor või advokaat ja mees nt baarman, siis ma naisena tahaks absoluutselt kindlasti lahusvara.

See küll abielu mõte ei ole.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui ma oleksin lillepoes müüja ja mees LHV pangas rahapesu tõkestamise spetsialist, siis ma naisena tahaks kindlasti ühisvara.

Kui ma oleksin apteegi omanik või audiitor või advokaat ja mees nt baarman, siis ma naisena tahaks absoluutselt kindlasti lahusvara.

See küll abielu mõte ei ole.

Tegelikult see ongi üks ja ainus mõte.

Abiellumiseks muud argumenti (saada teise inimese pärijaks ja võimalus saada osa tema varast) on väga keeruline leida. Mitte mingit muud elumuutvat abieluga ei kaasne. Aa, see eelis vist ka, et abieluga tuleb kiiremini välja parasiitiseloom, kui keegi näeb võimalust abiellumisega garanteerida endale varaline staatus, mida ta üksinda elus ei suudaks.

+2
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

A milles probleem. Saan aru, et te mõlemad kõrgepalgalised? Teete lahusvara ostad ka endale korteri ja elad mehe pinnal-easy

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige targem on võtta lahusvara ja osta ühine kodu 50/50 kaasomandisse.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Abiellumiseks muud argumenti (saada teise inimese pärijaks ja võimalus saada osa tema varast) on väga keeruline leida.

Abiellumise mõte peaks ikkagi olema vastastikune abistamine ja toetamine, mitte see mõte, kuidas teise seljas parasiteerida.

Samuti võib mees ka naise seljas parasiteerida a la mõeldes, et võtab endale koju tasuta orja, kes siis peaks olema koristaja, kokk ja prostituut ühes isikus.

Mu meelest, kui ikka enne abiellumist on need mõtted peas, et äkki teine hakkab teist kuidagi ühepoolselt ära kasutama, siis pigem mitte abielluda.

+5
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Mu meelest, kui ikka enne abiellumist on need mõtted peas, et äkki teine hakkab teist kuidagi ühepoolselt ära kasutama, siis pigem mitte abielluda.

Varalahusus on vajalik lahutamiseks. Abielu võib isegi normaalne olla, aga lahutus kisub enamjaolt inetuks.

+2
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

see, mis oli kummalgi enne abiellumist, on mõlema eraasi. see mis soetatakse või saab väärtust juurde abielu aja jooksul, on ühisasi. nii lihtne ongi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

see mis soetatakse või saab väärtust juurde abielu aja jooksul, on ühisasi. nii lihtne ongi.

Kui ei ole kokku lepitud teisiti.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

see mis soetatakse või saab väärtust juurde abielu aja jooksul, on ühisasi. nii lihtne ongi.

Kui ei ole kokku lepitud teisiti.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui ma oleksin lillepoes müüja ja mees LHV pangas rahapesu tõkestamise spetsialist, siis ma naisena tahaks kindlasti ühisvara.

Kui ma oleksin apteegi omanik või audiitor või advokaat ja mees nt baarman, siis ma naisena tahaks absoluutselt kindlasti lahusvara.

Sul on siis mõistlikum küll abiellumata jätta üldse. Suurem osa inimestest mõistavad abielu olemust küll te

Varalahusus on vajalik lahutamiseks. Abielu võib isegi normaalne olla, aga lahutus kisub enamjaolt inetuks.

Ma nõustun eespool kõlanud mõttega – kes abielludes mõtleb sellele, kuidas lahutada parem oleks, ärgu parem abiellugu. Pole mõtet.

+3
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ma nõustun eespool kõlanud mõttega – kes abielludes mõtleb sellele, kuidas lahutada parem oleks, ärgu parem abiellugu. Pole mõtet.

Eriloll 😀

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Minu teada on ka Eestis võimalik sõlmida abielu eelselt või ka abielu jooksul nö võimaliku lahutuse tarbeks abieluvara lepingut, milles reguleeritud varade jagamine lahutuse korral.

Kui on lahusvara ja kodu kuulub 50/50, siis võib ikka juhtuda, et üks pool ei taha müüa (nt elab lastega sees), aga ei jaksa ka teiselt välja osta. Siis varalahusus ei päästa.

Lahusvara on väga asjalik kärgpere korral. Või kui panus pere eelarvesse on väga tasakaalust väljas (paar aastat lastega kodus olemist ei ole sama, mis üksi kogu pere ülalpidamine, kui teine teenib ainult oma taskuraha).

On võimalik ka abielu jooksul üksikute esemete suhtes kokku leppida, et on lahusvara.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 95 )


Esileht Pereelu ja suhted Abielu ja vara