Teema: Abielu ja vara

Just ühisvaras läheb suuremaks sendisaagimiseks lahutuse ajal. Lahusvaraga võtab igaüks oma pensionikonto, ettevõtte ja üürikorteri selga ning läheb minema. Ühisvara puhul saetakse kõik lõhki ja pooleks. Sinu pensionikontole on kogunenud 40,000 eurot, aga mina võtsin oma tillukese samba välja ja ostsin iga päev kalamarja. Saeme nüüd selle sinu 3. samba kenasti pooleks ja jagame lahutuses ühiselt. Nii tore! Ei mingit sendisaagimist muidugi, eksole. Ilmselgelt eelistab ühisvara see, kelle suurim väljaminek piirdub toidupoe arvega. Lahusvara eelistab aga see, kes loeb oma “sente” kinnisvaras ja osakutes.

#3988018:

Just ühisvaras läheb suuremaks sendisaagimiseks lahutuse ajal. Lahusvaraga võtab igaüks oma pensionikonto, ettevõtte ja üürikorteri selga ning läheb minema. Ühisvara puhul saetakse kõik lõhki ja pooleks. Sinu pensionikontole on kogunenud 40,000 eurot, aga mina võtsin oma tillukese samba välja ja ostsin iga päev kalamarja. Saeme nüüd selle sinu 3. samba kenasti pooleks ja jagame lahutuses ühiselt. Nii tore! Ei mingit sendisaagimist muidugi, eksole. Ilmselgelt eelistab ühisvara see, kelle suurim väljaminek piirdub toidupoe arvega. Lahusvara eelistab aga see, kes loeb oma “sente” kinnisvaras ja osakutes.

Pole ju mingi teadus, et ühisvara on rottidele ning rahakad ei taha ühisvarast midagi kuulda.

#3988066:

Lahusvara varasuhtega ei saa tuludeklaratsioonis mahaarvamisi üle kanda.

Saab küll, valeinfo

#3988018:

Just ühisvaras läheb suuremaks sendisaagimiseks lahutuse ajal. Lahusvaraga võtab igaüks oma pensionikonto, ettevõtte ja üürikorteri selga ning läheb minema.

Kuidas see pere oma argipäeva ära elas? Või argikulud on sinu jaoks “sent”? Sellised rikkurid meil perekoolis, igapäevased argikulud on savi, peaasi, et ettevõtte ja üürikorteri endale saab 😀 Või on siin tegu selliste peredega, kes kohtuvad kord nädalavahetusel kuskil hotellis, muul ajal elavad oma elu? Sel juhul küll on lahusvara õigem. Kui on tegu tavaliste inimestega, kus üks vanematest tegeleb rohkem lastega kui teine, üks vanematest käib rohkem poes kui teine, siis on lahusvara ikka absurd.

#3988074:

Kuidas nii? Mees on kogu oma raha eest ostnud kogu perele süüa, aluspesu, kassiliiva ning hügieenisidemeid, naine on kogu oma raha pannud iseenda lahusvara-kinnisvarasse – ja sulle tundub, et mees on võidus???? Kas sa oled loll?

Kahe inimese toit ca 300-400 eurot. Kommunaalid majale ca 500 eurot kuus. Lisaks mööbel, renoveerimine, 300 eurot kuus lumelükkamine/tänavapuhastamine.

Kust sellised lollid naised nüüd välja kargasid?

Kuus korraliku maja ülalpidamiseks kuluab ca 1000 eur/kuus.-

Lahusvara, lihtne ja selge. Eluase ostetud kahepeale. Süüa ostame, kuidas juhtub ja loomulikult sööme koos.
“Ühise rahakotiga” naiste põhimure siin tundub olevat arvepidamine, et kumbki ikka täpselt võrdselt panustaks.

#3988104:

Püha müristus, sa tõesti ei saagi aru? Majale tehtud kulutused jäävad kulutuse tegijale alles, raha muudab lihtsalt olekut, muutub kapiks või tõstab kinnisvara väärtust – ja pärast saab selle ära müüa ning kulutatu tagasi, mõnikord natuke väiksema, aga mõnikord ka suurema väärtusega. Ära söödud toit on lihtsalt ära söödud toit ja läheb teadagi kuhu. Ostjale jääb osturõõm. Rate this item:Submit Rating00

Alaarenenud oled? Mee kulutab 500eur, mis ära süüakse, naine 1000, mis samal kuul ära elatakse. Päriselt keegi peab kommunaalkulusid investeeringuks?

#3988132:

Jap. Sellise maja üür 2500.-,st näkku 1250.- Mees kulutab toidule 500.- ehk näkku 250.-

Mis krdi üür? Jutt on oma kinnisvarast ning selle hooldamisest ja renoveerimisest. Jah, kommunaalid ei ole investeering. Kuid renoveerimine ja mööbli soetamine, mis ka oli loetletud, on ning tänu hooldamisele ei kaota kinnisvara väärtust.

#3988140:

Kommunaalid on viisakas majas 1000 eurot kuus. Mis krdi renoveerimisest sa räägid? See oleks lisaks tuhanded kuus.

Ilusaid jätkuvaid unenägusid. Aga kui huvitab, millest ma räägin, siis tõenäoliselt sinu enda postitusest kell 22:17 täna siin eespool. Räuskav stiil on sama. Ju vahepealne alkoholikogus suurendas kommunaalkulude summat.

#3988146:

Ilusaid jätkuvaid unenägusid. Aga kui huvitab, millest ma räägin, siis tõenäoliselt sinu enda postitusest kell 22:17 täna siin eespool. Räuskav stiil on sama. Ju vahepealne alkoholikogus suurendas kommunaalkulude summat.

Aasta keskmine kulu elektrile/veele/gaasile ongi 500 eurot kuus. Lisaks tänavahooldus/aiahooldus 300 eurot kuus. Talvel on ainuüksi küte 600-700, seega talvel summa ületab 1000.

#3988065:

Pole ju mingi teadus, et ühisvara on rottidele ning rahakad ei taha ühisvarast midagi kuulda.

Ühisvaras väljendub osaliste armastus teineteise vastu. Kes ennast paarilise alatuste vastu varakalt kindlustama hakkavad, mis tunnetest üldse juttu olla saab? Näiteks, et õpetaja Võhmast saab Virumaa õlitehase omanikule mehele. Lepingus on tekst: rahumeelse lahutuse puhul jäävad osapooled oma abielueelse varanduse juurde + igakuine lastetoetus 5000 euri per kärss. Kui hakkavad ilmuma lood kollases pressis, siis lastetoetus 500 per kärss. Kui mees toob naisele kingituseks koju klamüüdia või hiivi, siis saab vaevatasuks penthausi Rakvere eliitrajoonis.  Jne, jne

See siis rikaste pakt abielu sõlmimisel

#3988232:

Kaua sa jaurad! Enamikul on need kulud väiksemad, ei viitsi enam su häärberilugusid kuulata

Kaua sa ise jaurad, et toidu ostmine on mehele kahjulik, vahet pole, et saab tasuta elada? Vahet pole, kui suur on elamine-kulud eluasemele on igal pool.

#3988248:

Kas siin näide polnud mitte selline, et üks pool maksab toidu JA kommunaalid (jooksvad kulud), teine eluaseme ostu/laenumakse.

Ei, jutt oli see: Miks teine peab sinna midagi ostma? Minu maja, mina ostan kõik ja maksan. Mees ostab toidu.

Ja siis hakkas jaurama, et mehele jääb ärasöödud toit ja naine saab selle arvelt oma majja investeerida. No peab ikka eluvõõras inimene olema, et midagi sellist väita.

#3988265:

Justnimelt – jutt oli oma majja asjade ostmisest ning perele toidu ostmisest, mis justkui on rahaliselt üks ja sama. Kommunaalidest polnud tegelikult üldse juttu. Mis eluvõõras? Sinu suhtumine on eluvõõras, seda küll.

Ma saan samas jaurajast aru. Kui mehel on vaja ühise elu panusena ainult toit osta, siis tal jääb ju üsna palju üle endale, mujale investeerimiseks (nt ostab eraldi maja/korteri). Miks see eluvõõras on?

#3988275:

Ma saan samas jaurajast aru. Kui mehel on vaja ühise elu panusena ainult toit osta, siis tal jääb ju üsna palju üle endale, mujale investeerimiseks (nt ostab eraldi maja/korteri). Miks see eluvõõras on?

Mis mõttes “üsna palju jääb üle”? Ärme laienda kogu aeg tingimusi. Me rääkisime väga piiritletud olukorrast – kus mees tasub ainult toidu eest ja naine tasub ainult majja soetatud asjade eest. Selline kast oli meil teemaks. Ja selle kasti kohta ütles inimene, et see on võrdne. See ei ole võrdne. Me ei räägi sellest, kes sealjuures tasub kommunaalide, tennisetrennide, eralennuki kütuse ega ümbermaailmareiside eest. Me rääkisime väga konkreetsest kahest kulust. Ja on väga rumal väita, et on võrdne, kui ühe raha tarbitakse ära ning teise raha läheb isikliku kinnisvara parendamiseks.

#3988282:

Kui on kirjutatud, et mees maksab ainult toidu eest, siis eeldad, et kommunaale ei maksa keegi?

A kes tasub kullast auto ostu ja naise rinnaimplantaadid? Sellest pole ka juttu. Me ei rääkinud asjadest, millest juttu polnud, onju.

#3988282:

Oled ju eluvõõras. Oled mingeid kulusid üldse elus tasunud?

Ära klähvi.