Teema: Abielu mehega kelle konto on arestitud

Mina teeksin lahusvara kasti linnukese, kui viite avalduse abielu sõlmimiseks või ootaksin abieluga niikaua kuni võlad tasutud. Kui ta elatise eest on täituri huviorbiidis, siis ei abielluks üldse.
Kui juba abielu on sõlmitud, siis võidakse sinu vara kallale minna ja sinu käest võla tasumist sisse nõudma. Kõik jälle oleneb asjaoludest. Kas võlad on tekkinud enne abiellumist või abielu ajal.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu eksi mõtled või? Tuletan meelde, et arestitud on ta konto seetõttu, et ta jättis ELATISE oma lapsele maksmata aga lisaks ka sellele, et ta on võlgu kiirlaenufirmale, telefonifirmale ja veel sinna ja tänna. Sellise mehega tahad abielluda? Ära tee sama lollust, mis mina tegin, kahetsed!
Lahusvara leping tee, muidu võtab sinu selja taga jälle kiirlaenu ja pärast abielu sõlmimist tehtud laenude eest oled sina solidaarselt vastutav.
Mehe telefonilepingut ära enda nimele võta. Telefoniarvele saab ka kenakese kuhja lisamakseid otsa ajada. Samas ühise elamise lepingud hoia enda nimel, muidu selline mees luiskab sulle, et arved on makstud ja tegelikult kommunaalkulude võlg aina kasvab.
Mees kandku sulle iga kuu kindel summa majapidamise jaoks. Ei mingit keerutamist. Ühine konto ei aita, ta saab ju alati teise panka teise konto teha.
Lapsi ära sellisega tee.[/tsitaat]

Ühe lause põhjal järeldadki, et tegu sinu eksida? Kas tõesti maailmas ainult üks selline mees, kellel konto arestitud ja abiellumas või juba abielus?

Arestitud kontoga inimesega ei soovita ühelgi juhul peret luua. See näitab, et inimene on hoolimatu (elatis) või tuulepea (ei oska oma rahaasju korraldada). Edaspidi tuleb teil ühise majandamises probleeme igal juhul.

See tähendaks sinul tema võlgade kinni maksmist ja meheloru üleval pidamist!

Ütlen ausalt, et isegi ei kaaluks abiellumist sellisega. Milleks abielluda, elagi niisama koos, seni kuni võlad likvideeritud ja näitab end korraliku inimesena. Minu sugulane oli taolisega abielus, tegi veel 2 last kah, nüüd juba lahus, siiamaani käivad vahel külalised uksetga mehe võögu nõudmas ja lastele loomulikult ei maksa selline midagi – ei ome eelmisest suhtest päris lapsele, kelle elatise maksmise jätmata tõttu oli algselt arve arestitud ja ka nüüd mu sugulase 2 lapsele. Parandamatud on sellised. Eks seda on ilmselt valus kuulata, me ju kõik loodame ja usume parimat aga ega sellised ei muutu.

lisaks hakkavad tulenma koju võlanõuded ja ilmuma kapid ukse taha, keda vähe huvitab kas on lahus- või ühisvara.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kogu mehe sissetulek läheb ju siis sellegipoolest võlgade katteks ja naine hakakb peret ülal pidama.[/tsitaat]

Kogu sissetulek ei lähe. Umbes miinimumpalga jagu jäetakse alles. Aga niisugune arestitud kontoga mees vajab seda paarisadat eurot kindlasti oma taskurahaks ja sellest jääb veel puudugi, küsib naise käest lisa.

Kui sellise mehega abiellud, siis sinu jaoks tähendaks see seda, et võtad endale ülalpeetava. Ei soovita.

Ma elasin sellise mehega koos, ei abiellunud. Alguses oli armastus taevani aga siis mingil hetkel hakkas see ikka ajudele käima, et ta sugugi elamisse ei panustanud, kolis sisse ja käitus terve aja nagu oleks külas. Mõnikord andis paarkümmend eurot ja siis hakkas seda 5 euro kaupa tagasi küsima. Mõtles kogu aeg mingeid uusi kahtlaseid äriprojekte välja aga tööl käia kuskil ei tahtnud, üle miinimumi teenida ei tahtnud, sest siis oleks ju võla katteks ära võetud, taevas halasta seda häda, eks. Lühidalt: mees tegi kõik selleks, et olemasolev võlg ei kahaneks ja et tekiks veel võlgu juurde. Püüdis mind ka mingite loodavate äriühingute juhatusse moosida, ma ütlesin lühidalt, et ma tankistiks talle küll ei hakka.

Õudselt raske oli teda lõpuks välja saada, sest hoolimata sellest, et juba tülitsesime, ei tahtnud ta kuidagi ära kolida. No ei leidnud ilmselt naist, kelle juurde kolida, lõpuks lõpetasin rääkimise ja tegutsesin. Pakkisin tema asjad kokku ja kutsusin sugulased appi, et lontrus minema saada. Kui sa oled abielus, siis sul see võimalus puudub, sul on temast veel raskem lahti saada kui ühel päeval avastad, et oled teinud ränga vea.

Kuulu järgi leidis ta endale mõne kuu pärast uue naise, kellele kohe ka abieluettepaneku tegi. Mis edasi sai, seda ei tea, ei huvita ka. Piinlikkusetunne on ainult järel, et kuidas ma nii loll olin, et niisuguse puugi endale koju lasin. EI soovita kellelgi niisuguse reha otsa astuda.

Kui sul on suur soov selle mehega abielluda, siis pigem tee seda siis kui tal on võlg likvideeritud ja konto aresti alt vaba. Jälgi seda, kuidas ta võla kustutamisesse suhtub. Kui ta räägib sellist juttu, et teda on ülekohtuselt koheldud ja ei proovigi võlast vabaneda, siis on lootusetu juhtum.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Enne ebielu soetatud vara on siiski lahusvara ja abielu jooksul soetatu puhul on tegu tõesti ühisvaraga, kuid võlg on siiski ainult mehel ehk arestida saab sellest poole. Ka mingite kiirlaenude puhul ei saa olla solidaarselt vastutav, kui ühisvara puudub.

Rumalad käod võiksid oma sõrmed selliste teemade puhul klahvidest eemale hoida. Kõige õigem oleks enne abielu teha siiski lahusvara leping.[/tsitaat]
Abielu ajal tehtud võlgade eest on ennegi teine abielupool ka solidaarselt vastutama pidanud, kui just ei ole olnud varalahusust.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kogu sissetulek ei lähe. Umbes miinimumpalga jagu jäetakse alles. Aga niisugune arestitud kontoga mees vajab seda paarisadat eurot kindlasti oma taskurahaks ja sellest jääb veel puudugi, küsib naise käest lisa.

Kui sellise mehega abiellud, siis sinu jaoks tähendaks see seda, et võtad endale ülalpeetava. Ei soovita.

Ma elasin sellise mehega koos, ei abiellunud. Alguses oli armastus taevani aga siis mingil hetkel hakkas see ikka ajudele käima, et ta sugugi elamisse ei panustanud, kolis sisse ja käitus terve aja nagu oleks külas. Mõnikord andis paarkümmend eurot ja siis hakkas seda 5 euro kaupa tagasi küsima. Mõtles kogu aeg mingeid uusi kahtlaseid äriprojekte välja aga tööl käia kuskil ei tahtnud, üle miinimumi teenida ei tahtnud, sest siis oleks ju võla katteks ära võetud, taevas halasta seda häda, eks. Lühidalt: mees tegi kõik selleks, et olemasolev võlg ei kahaneks ja et tekiks veel võlgu juurde. Püüdis mind ka mingite loodavate äriühingute juhatusse moosida, ma ütlesin lühidalt, et ma tankistiks talle küll ei hakka.

Õudselt raske oli teda lõpuks välja saada, sest hoolimata sellest, et juba tülitsesime, ei tahtnud ta kuidagi ära kolida. No ei leidnud ilmselt naist, kelle juurde kolida, lõpuks lõpetasin rääkimise ja tegutsesin. Pakkisin tema asjad kokku ja kutsusin sugulased appi, et lontrus minema saada. Kui sa oled abielus, siis sul see võimalus puudub, sul on temast veel raskem lahti saada kui ühel päeval avastad, et oled teinud ränga vea.

Kuulu järgi leidis ta endale mõne kuu pärast uue naise, kellele kohe ka abieluettepaneku tegi. Mis edasi sai, seda ei tea, ei huvita ka. Piinlikkusetunne on ainult järel, et kuidas ma nii loll olin, et niisuguse puugi endale koju lasin. EI soovita kellelgi niisuguse reha otsa astuda.

Kui sul on suur soov selle mehega abielluda, siis pigem tee seda siis kui tal on võlg likvideeritud ja konto aresti alt vaba. Jälgi seda, kuidas ta võla kustutamisesse suhtub. Kui ta räägib sellist juttu, et teda on ülekohtuselt koheldud ja ei proovigi võlast vabaneda, siis on lootusetu juhtum. [/tsitaat]

Oh issand, nagu oleks oma eelmise suhte kohta lugenud.
Vahe oli ainult sellest, et mina kolisin tema juurde. Enne seda kui koos ei elanud siis ei tekkinud mul kahtlustki, et tal võlad on. Tegi välja jne. Kui kolisin tema juurde siis küsisin, et kas see on tal üürikorter või on see tema isiklik. Vastu sain sõimu, et mis see minu asi on, et ma olen ainult raha peal väljas. Nojah. Lõpuks ajas mingit segast juttu, et ta sõlmis omanikuga kokkuleppe, et mingi aja jooksul ostab selle korteri välja. Kui küsisin, et kui palju ta kuus maksab, siis oli vastus ka segane, aga sisuliselt ütles ta, et maksab nii palju kui saab. Asi tundus huvitav, soovisin puht uudishimust näha siis seda lepingut. Ja sain sõimu osaliseks, et mina teda ei usalda ja tahan jälle tema kinnisvara ja unustagu ma ära, et see korter jääb tulevikus tema tütrele (eelmisest suhtest).
Siis muutusin kahtlustavaks ning tuli välja, et tal on võlad igal pool – sõprade ees, ühistu ees, elatisevõlg, käib ema käest raha küsimas. Enda arust jube tark ja osav töötegija, ja et tema kellegi orjusesse tööle ei lähe, muudkui “tegi nägu” et ajab oma firma asja.
Loomulikult lõppes meie suhe pärast 2kuust kooselu. Suhte lõpetamine oli loomulikult omaette ooper, mind ähvardati tappa jne. Pool aastat kõndisin ringi, pipragaas näpus.

Teemaalgataja, palun ära abiellu sellisega. Ka mulle tehti selle lühikese aja jooksul abieluettepanek, tagantjärele mõeldes oli see tema jaoks väga mugav. Mul oli raha kogutud, korralik töö, auto jne. Lisaks temast noorem, igal pool uhkustas minuga. Tegelikkuses lootis mind lihtsalt abieluga enda kõrvale paika panna.

Kui käendatav ei maksa võlga, siis antakse käendajatele teada. Käendajale antakse võimalus koostada maksegraafik, mitte ei arestita kohe kontot. 2000¤ ei ole nii suur summa. Soovitan ikka oodata, kuni see makstud on.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kui käendatav ei maksa võlga, siis antakse käendajatele teada. Käendajale antakse võimalus koostada maksegraafik, mitte ei arestita kohe kontot. 2000¤ ei ole nii suur summa. Soovitan ikka oodata, kuni see makstud on.[/tsitaat]

Kui usin võlgnik esialgu muudkui maksegraafikuid sõlmis ja siis jälle hätta jäi võis tühisest 1k võlast vabalt saada 6k võlg. Käendaja poolt on igati loogiline lasta asjal kohtusse minna, kui kohtutäituri puhul jääb rohkem kätte ja asi saab rutem korda kui mingi maksegraafiku puhul.