Olen elanud ja töötanud kuues eri riigis ning kokku puutunud paljude mitteusklike ja usklikega – nii kristlaste, juutide, moslemite, hindude, budistide kui ka muude väiksemate gruppidega. Ise olen agnostik/ateist, õppinud loodusteaduseid ja töötan tervisevaldkonnas, äritegevuses. Taust selleks, et anda mõista, et mu maailmavaade on üsnagi observatiivne ja ratsionaalne, loomulikult selle erisusega, et tulen Eestist ja see annab teatud kultuurikonteksti ja maailmanägemuse.
Ma usun, et keskmine eestlane ja Eesti meedia paneb “kõik moslemid” ühte patta, sest meil lihtsalt peaaegu puudub kokkupuude selle usugrupi esindajatega igapäevaelus. “Meie ja nemad” nägemus. Kuna olen nii ülikoolis õppinud, töökeskkonnas töötanud ning sõprusringkondades läbi käinud mitmete eri kultuurigruppide ja rahvuste esindajatega, on mul võimatu panna “kõiki moslemeid” ühte patta. Inimese vaimne tasakaal, meeldivus jne on ülimalt seotud selle individuaalse inimese lapsepõlve ja kasvatusega, nii nagu ka meil Eestis. Kes iganes siin foorumis üldistab, et tegemist on mingit moodi vaimselt keerulise grupiga, teeb vägivaldseid järeldusi omaenda hirmude tõttu. Ei ole nii. Nagu ka Eestis, on igas riigis eri inimesi – osa neist meeldivad sulle, teised mitte, sest sul on isiklikud eelistused ja maailmavaade.
Ma olen kohanud mitmeid ülimalt meeldivad moslemitest mehi ja naisi, mul on ka läbi ülikooli- ja tööaja tekkinud nii käputäis sõpru, kellega ikka kontakti peame. Nendega on väga okei rääkida usuteemadel, kui vahel uudihimutsen, ei ole mingit viha või ärrituvust. Räägi ise uudishimu ja normaalse lugupidamisega ning teine ei võta seda mingi rünnakuna, vaid saab aru, et sa tuled teisest kultuurikontekstist. Olen nii saanud rääkida nii moslemitega Egiptusest, Marokost, Bangladeshist, Süüriast kui Türgist. Vahet pole, avatud silmade ja ajudega, viisakaid inimesi tuleb kõikidest nendest kohtadest.
Kuna olen omajagu moslemimaades reisinud ja mul on ka moslemitest sõpru, olen huvi pärast uurinud, et mida siis ikkagi Koraan ja islam ütleb teatud asjade kohta, mis tavalisele eestlasele pinda käivad. Näiteks naiste roll ühiskonnas ja suhtes, naiste enese katmise kohustus, kõik need kreisid lood kividega surnuks pildumisest, terrorism jpm lood, mis meediakära tekitavad. Kõigest sellest, mida olen lugenud, kuulnud ja vaadanud, on selge, et nt kividega surnuks loopimine, naiste ümberlõikamine, naiste kohustuslik konservatiivne riietus (burkad jne), isegi naiste kodune roll on absoluutselt seotud kohalike (peamiselt islamieelsete) hõimukultuuride ja eri nüüdisaegsete riikide võimumehhanismidega. Mitte islami või Koraaniga. Koraan ei nõua mingit burkat, ei nõua hijabi; vastuoksa, see julgustab kauneid riideid kandma, et tunda elust rõõmu, ja käsib ainult nii meestel kui naistel avalikus ruumis oma suguelundeid katta. Üks teine lõik räägib sellest, kuidas naistel on soovituslik mitte käia paljaste rindadega ringi väljaspool pereringi, aga mehe, vendade jm puhul ok 😀 (Muhamedi-aegsetes hõimudes, i.e. 7. sajandil, oli tavaline naistel paljaste rindadega ringi käia, see siis muutis selle natuke konservatiivsemaks). Kui palju erinevamad on need nõuded Eestis valitsevatest sündsustunnete reeglitest?
Kividega surnuksloopimine on absoluutselt kohalike hõimude vahelise dünaamika ja religioonieelse aja tulem – autapmine. Enamik maailma moslemeid ei kiida sellist asja mitte mingit moodi heaks, ja kui ma heidaks oma moslemitest sõpradele seda ette kui “nende süüd”, siis nad vaataksid mind nagu mingit opakat, kel pole aimugi, millest ta räägib. See on koletu asi, see kividega surnuks loopimine, ja see on hõimumäng, mitte islam. Kaug-Türgis, kus sellised asjad aset leiavad, elati ammu enne islamiusu saabumist, ja neil oli ka palju islamieelseid kombeid.
Naiste rolli ja õigustega seoses. Koraani alusel on tegelikult mosleminaistel olnud pärandiõigus sajandeid ja sajandeid enne kristlasi ehk enamikke eurooplasi. On õigus lahutada juba sajandeid, ka põhjusel, et su mees ei rahulda sind füüsiliselt, sest nii naisel kui mehel on õigus olla rahuldatud füüsiliselt. Petmine jpm põhjused on piisavad põhjused lahutamisõiguse saamiseks.
Mul on sõber, kes on naissoost moslem. Riietub kuidas tahab ja hijabi ei kanna. Sai kõrgema hariduse ja töötab finantssektoris. Nüüd on tal ja ta abikaasal ka laps, ja ta absoluutselt läks pärast emapuhkust uuesti tööle tagasi ja on iseseisev otsustama, mida ta teha soovib. Peresisesed rollid on ikkagi paari enda läbi rääkida, ja inimesed on erinevad. Nemad on pärit Süüriast. Eks tõesti ole, et teatud kõvasti konservatiivsemates araabiamaades nagu Katar või Saudi-Araabia on naiste roll erinev, aga minu kogemuse põhjal on see seotud puhtalt kohaliku riigi võimu- ja demokraatiastruktuuriga, ning islamit kasutatakse propagandarelvana õigustamaks sellist sugude ebavõrdsust.
Võrdluseks, Saksamaal pidid naised meeste kirjaliku loa saama, et nad töötada tohiks veel isegi 1950ndatel. Šveitsis anti naistele hääleõigus alles 1971 ja viimane kanton kiitis selle seaduse heaks 1990ndate alguses! Küssa pole usus, vaid kohaliku ühiskonna arengus.
Naiste kliitori ümberlõikamine on naiste iha kontrollimehhanism ja hõimukomme, mitte usukomme. See on kohutav praeguse aja reaalsus, aga see ei defineeri moslemeid, vaid neid kohalikke riike ja nende kombeid. Enamik maailma moslemeid ei kiida seda heaks.
Mitmenaisepidamine on ka alati üks suur teema. Ajalooliselt tuleb see komme sellest, et 7. sajandi Araabia poolsaarel toimusid mitmed hõimudevahelised kähmlused ning paljud mehed said selle käigus surma, jättes maha naisi ja lapsi. Ellujäänud mehed võtsid need naised seejärel enda hoole alla. See võis olla muidugi nendele meestele huvitav “lisaboonus”, aga see polnud tingimata mingi (ainult) iharusest tingitud samm.
Tänapäeval see eksisteerib endiselt, aga polügaamial on tugevad reeglid: järgmist naist tohib võtta ainult juhul, kui esimene naine heaks kiidab JA mehel on võime mõlemat naist võrdselt ülal pidada (sama hea elamine, vabaajategevused jne). Olen kohanud ühte idikat Saudist, kel oli juba naine ja laps olemas, ning kes meil ülikoolis ajas valimatult ligi kõikidele kursaõdedele. Tegemist oli üldiselt taktitundetu ja rumala tüübiga, ning loomulikult ei saanud keegi temaga lähedaseks sõbraks, sh mitte ka meie kursa poisid. Inimesed on erinevad. Minu moslemitest sõbrad on kiindunud oma elukaaslasesse ja ei mõtlegi mingi polügaamia peale. Samuti Marokos, Türgis reisides oli selge, et see pole eelistatud samm. Marokos, kusjuures, kuulsin sellest ainult berberite kontekstis – inimgrupp, kes elab Atlase mägedes hõimuelu ja kes senimaani ei saa normi haridust, suur kirjaoskuse puudumine, jne – ülejäänud Maroko ühiskonnast eraldunud. Berberid elasid Loode-Aafrikas juba ammu enne islamiusu saabumist ja omavad seetõttu teatud kultuuriautonoomiat. Seal jah, pidid olema mõned “isased”, kel mitu naist. Toonitan konteksti – hõimuelu, kirjaoskuse puudumine, eraldatus kaasaegsest tsivilisatsioonist. Ma olen kindel, et Lembitul oli ka mitu naist 😉
Kokkuvõttes ütleks – ärge hinnake inimest enne, kui olete teda tundma õppinud. Moslemeid, nagu mistahes teiste uskude esindajaid, on väga-väga erinevaid ning leidub kindlasti nii positiivseid kui ka negatiivseid isiklikke kogemusi. Täpselt sama lugu ju eestlastega – kes siit foorumist ei leiaks mõnda näidet enda või oma sõprade elust, et eestlasest elukaaslane/armuke oli misiganes põhjusel armukade/kontrolliv/domineeriv/liialt emotsionaalne/jpm, mida siin stereotüübina moslemitele ette heidetakse?
Õppige inimest tundma, tundke iseennast ja teadke oma väärtusi ja vajadusi, ning väljendage neid. Seiske enda eest. Nii leiategi head sõbrad ja elukaaslased. Moslemid on täitsa tavalised inimesed, lihtsalt usklikud ja nende usu praktiseerimine sõltub puhtalt nende isiklikust taustast. Paljud asjad selle usu juures on normaalsed väärtused, mis on meilgi Eestis seadused (vägivallast hoidumine, moraalsed väärtused jne). Paljud asjad, mida Eesti meediaruumis seostatakse islamiga, pole seotud islamiga või moslemitega tervikuna, vaid pisikeste kultuuriklikkidega, ning hea on meeles pidada, et meediale meeldib toonitada negatiivset, kütta furoori. Pange see foorum nüüd kinni ja minge rääkige päris inimestega, eri seltskondadest 🙂
