Oleme otsustanud mehega teha privaatsed pulmad, kus oleme meie kaks ja meie kaks last ning kõhubeebi.
Küll aga mõtlen ma oma peas läbi koguaeg kuidas see päev siis välja peaks nägema , et oleks ikka pidulik ning lihtsalt mitte “käime registreerime ära ja kõik” päev.
Need kes on omaette abiellunud, ehk räägiksite lähemalt, kuidas päeva sisustasite ja kas ööseks broneerisite hotelli vms?
Meil on mehega sama plaan, aga ei ole veel suutnud otsustads, kas tuleb vastuvõtt ka või mitte.
Plaan on selline, et osta mehele ülikond ja mulle kleit ning lastele ka. Registreerimine ja seejärel pildistamine, et oleksid ilusad pildid mälestuseks. Seejärel pidulik õhtusöök lastega. Ja edasi on ööbimise küsimus, et kas koos lastega või kahekesi.
Variant on ka teha ikkagi külalistega vastuvõtt. Üürida ruum ja pakkuda torti ja šampust, aga ei ole veel nii kaugele mõtetega jõudnud.
Minu jaoks on kleit ja pildid olulised. See annab erilise tunde.
Hommikul käisin juuksuris ja tegin meigi, käisime kahekesi registreerimas ja pärast oli pildistamine. Peale seda käisime söömas ja läksime koju. Meile täpselt selline päev sobiski.
Kui kahekesi siis pooldaks ka varianti, et ilusad riided selga, soeng/meik ja pärast pildistamine. Ööbimine/hotell sõltub vast sellest, kas soovite lapsed ja hotelli võtta või kas on lapsi kellegiga jätta.
Meie registreerusime kahekesi. Oli ennelõunane aeg, vist 10.30 Pärast seda läksime fotograafiga loodusesse pilte tegema. Seejärel läksime kahekesi restorani lõunale ja seejärel viis autojuht meid peopaika. Seal toas puhkasime, pikutasime natuke, värskendasime ennast.
Samal ajal korjas tellitud buss peokülalisi Tallinnast peale – kokkulepitud kohtadest, kesklinnast, bussijaamast, mustamäelt, nõmmelt ja kuna meil oli 8 külalist ka Tartust, siis seal võttis üks mikrobuss külalised peale. Sõita oli umbes tund Tallinnast ja 1,5 Tartust. Suure bussiga sõitsid kaasa mehe õed, kes pakkusid inimestele vahuveini ja suupisteid. Väikses bussis palusime üht külalist, mehe sõpra, jagada veini ja ampse.
Kui nad siis peaomajja jõudsid, siis näidati neile toad kätte. Poole tunni pärast koguneti peosaali, kuhu meie siis umbes 40 minuti pärast sisenesime. Siis pakkusime šampanjat ja lõime klaase kokku. Oli pidulik, aga ilma sõnadevahu ja mulinata. Ning loomulikult ilma pulmaisa ja totakate mängudeta.
Külalisi polnud liiga palju, kui ma õigesti mäletan, siis 32.
Meie registreerusime kahekesi. Oli ennelõunane aeg, vist 10.30 Pärast seda läksime fotograafiga loodusesse pilte tegema. Seejärel läksime kahekesi restorani lõunale ja seejärel viis autojuht meid peopaika. Seal toas puhkasime, pikutasime natuke, värskendasime ennast.
Samal ajal korjas tellitud buss peokülalisi Tallinnast peale – kokkulepitud kohtadest, kesklinnast, bussijaamast, mustamäelt, nõmmelt ja kuna meil oli 8 külalist ka Tartust, siis seal võttis üks mikrobuss külalised peale. Sõita oli umbes tund Tallinnast ja 1,5 Tartust. Suure bussiga sõitsid kaasa mehe õed, kes pakkusid inimestele vahuveini ja suupisteid. Väikses bussis palusime üht külalist, mehe sõpra, jagada veini ja ampse.
Kui nad siis peaomajja jõudsid, siis näidati neile toad kätte. Poole tunni pärast koguneti peosaali, kuhu meie siis umbes 40 minuti pärast sisenesime. Siis pakkusime šampanjat ja lõime klaase kokku. Oli pidulik, aga ilma sõnadevahu ja mulinata. Ning loomulikult ilma pulmaisa ja totakate mängudeta.
Külalisi polnud liiga palju, kui ma õigesti mäletan, siis 32.
ja mis edasi sai? jube pikk eellugu, aga asjast ei rääkinudki
Jätke lapsed ja kõhubeebi koju ja võtke peale regustreerimist hotelli tuba.
Meie registreerusime kahekesi. Oli ennelõunane aeg, vist 10.30 Pärast seda läksime fotograafiga loodusesse pilte tegema. Seejärel läksime kahekesi restorani lõunale ja seejärel viis autojuht meid peopaika. Seal toas puhkasime, pikutasime natuke, värskendasime ennast.
Samal ajal korjas tellitud buss peokülalisi Tallinnast peale – kokkulepitud kohtadest, kesklinnast, bussijaamast, mustamäelt, nõmmelt ja kuna meil oli 8 külalist ka Tartust, siis seal võttis üks mikrobuss külalised peale. Sõita oli umbes tund Tallinnast ja 1,5 Tartust. Suure bussiga sõitsid kaasa mehe õed, kes pakkusid inimestele vahuveini ja suupisteid. Väikses bussis palusime üht külalist, mehe sõpra, jagada veini ja ampse.
Kui nad siis peaomajja jõudsid, siis näidati neile toad kätte. Poole tunni pärast koguneti peosaali, kuhu meie siis umbes 40 minuti pärast sisenesime. Siis pakkusime šampanjat ja lõime klaase kokku. Oli pidulik, aga ilma sõnadevahu ja mulinata. Ning loomulikult ilma pulmaisa ja totakate mängudeta.
Külalisi polnud liiga palju, kui ma õigesti mäletan, siis 32.
ja mis edasi sai? jube pikk eellugu, aga asjast ei rääkinudki
Mis mõttes ei rääkinud 🙂 Teemaalgataja küsis ju, et ehk räägiksite lähemalt, kuidas päeva sisustasite ja kas ööseks broneerisite hotelli vms? ja nendele küsimustele on vastatud. Või tahaksid sa kinnitust, et me ööbisime ka samas kohas, kus meil pulmapeo ajaks tuba oli? Jah, ööbisime.
Ma ka kõhubeebit kaasa ei võtaks.
Käisime kahekesi, kellelegi ei rääkinud, pärast läksime restorani. Õhtul helistasime sõbrad läbi ja saime pubis kokku.
Pool aastat enne abiellumist pidasime vinge kihluspeo maha sugulaste ja sõprade osavõtul.
Meie registreerusime kahekesi. Oli ennelõunane aeg, vist 10.30 Pärast seda läksime fotograafiga loodusesse pilte tegema. Seejärel läksime kahekesi restorani lõunale ja seejärel viis autojuht meid peopaika. Seal toas puhkasime, pikutasime natuke, värskendasime ennast.
Samal ajal korjas tellitud buss peokülalisi Tallinnast peale – kokkulepitud kohtadest, kesklinnast, bussijaamast, mustamäelt, nõmmelt ja kuna meil oli 8 külalist ka Tartust, siis seal võttis üks mikrobuss külalised peale. Sõita oli umbes tund Tallinnast ja 1,5 Tartust. Suure bussiga sõitsid kaasa mehe õed, kes pakkusid inimestele vahuveini ja suupisteid. Väikses bussis palusime üht külalist, mehe sõpra, jagada veini ja ampse.
Kui nad siis peaomajja jõudsid, siis näidati neile toad kätte. Poole tunni pärast koguneti peosaali, kuhu meie siis umbes 40 minuti pärast sisenesime. Siis pakkusime šampanjat ja lõime klaase kokku. Oli pidulik, aga ilma sõnadevahu ja mulinata. Ning loomulikult ilma pulmaisa ja totakate mängudeta.
Külalisi polnud liiga palju, kui ma õigesti mäletan, siis 32.
ja mis edasi sai? jube pikk eellugu, aga asjast ei rääkinudki
Mis mõttes ei rääkinud ???? Teemaalgataja küsis ju, et ehk räägiksite lähemalt, kuidas päeva sisustasite ja kas ööseks broneerisite hotelli vms? ja nendele küsimustele on vastatud. Või tahaksid sa kinnitust, et me ööbisime ka samas kohas, kus meil pulmapeo ajaks tuba oli? Jah, ööbisime.
selles mõttes, et pikk jutt kirjeldas külaliste pealekorjamist, kohalesõidutamist ja majutamist. siis lõite klaasid kokku ja mis edasi sai? läksitegi ära ööbima või?
Imelik on see ‘pulmaöö’, kui on kaks last ja kõhubeebi.
Hommikul käisin juuksuris ja tegin meigi, käisime kahekesi registreerimas ja pärast oli pildistamine. Peale seda käisime söömas ja läksime koju. Meile täpselt selline päev sobiski.
Meil peaaegu sama! Lasin kleidi õmmelda, mehele ostsime uue ülikonna. Soeng ja meik. Pildistamine enne registreerimist ja registreerimise ajal. Peale registreerimist läksime sööma ja õhtupoole alles andsime vanematele ja lähedasematele sõpradele teada. Meile ka täpselt selline päev sobis. Perekonnasegaduste tõttu oleks olnud keeruline teatud inimesi ühele peole sobitada ja oli ka neid inimesi, keda oleks viisakusest pidanud kutsuma, aga keda ma oma pulmas kindlasti näha poleks tahtnud.
Kuna abikaasal on varasemast laps, siis sai varasuhteks varalahusus. Samuti tegime enne registreerimist ära testamendid. Selle lapse tõttu abikaasa hetkel minu vara pärijaks ei ole. Vara- ja rahaasjad peavad paigas olema, öeldagu mida tahes.
Imelik on see ‘pulmaöö’, kui on kaks last ja kõhubeebi.
Minu arust on ka imelik ja sama imelik on ka üldse mingeid pulmi või pidulikku üritust organiseerida. Mida seal peale 2 last ja rasedana ikka abielluda.
Meie registreerusime kahekesi. Oli ennelõunane aeg, vist 10.30 Pärast seda läksime fotograafiga loodusesse pilte tegema. Seejärel läksime kahekesi restorani lõunale ja seejärel viis autojuht meid peopaika. Seal toas puhkasime, pikutasime natuke, värskendasime ennast.
Samal ajal korjas tellitud buss peokülalisi Tallinnast peale – kokkulepitud kohtadest, kesklinnast, bussijaamast, mustamäelt, nõmmelt ja kuna meil oli 8 külalist ka Tartust, siis seal võttis üks mikrobuss külalised peale. Sõita oli umbes tund Tallinnast ja 1,5 Tartust. Suure bussiga sõitsid kaasa mehe õed, kes pakkusid inimestele vahuveini ja suupisteid. Väikses bussis palusime üht külalist, mehe sõpra, jagada veini ja ampse.
Kui nad siis peaomajja jõudsid, siis näidati neile toad kätte. Poole tunni pärast koguneti peosaali, kuhu meie siis umbes 40 minuti pärast sisenesime. Siis pakkusime šampanjat ja lõime klaase kokku. Oli pidulik, aga ilma sõnadevahu ja mulinata. Ning loomulikult ilma pulmaisa ja totakate mängudeta.
Külalisi polnud liiga palju, kui ma õigesti mäletan, siis 32.
ja mis edasi sai? jube pikk eellugu, aga asjast ei rääkinudki
Mis mõttes ei rääkinud ???? Teemaalgataja küsis ju, et ehk räägiksite lähemalt, kuidas päeva sisustasite ja kas ööseks broneerisite hotelli vms? ja nendele küsimustele on vastatud. Või tahaksid sa kinnitust, et me ööbisime ka samas kohas, kus meil pulmapeo ajaks tuba oli? Jah, ööbisime.
selles mõttes, et pikk jutt kirjeldas külaliste pealekorjamist, kohalesõidutamist ja majutamist. siis lõite klaasid kokku ja mis edasi sai? läksitegi ära ööbima või?
Nooo, mis sa ise arvad, mida tehakse paigas, mida nimetatakse peokohaks? 🙂 Vihjan: pidu pidasime.
Veel detailisoovi?
Oleme otsustanud mehega teha privaatsed pulmad, kus oleme meie kaks ja meie kaks last ning kõhubeebi.
Küll aga mõtlen ma oma peas läbi koguaeg kuidas see päev siis välja peaks nägema , et oleks ikka pidulik ning lihtsalt mitte “käime registreerime ära ja kõik” päev.
Need kes on omaette abiellunud, ehk räägiksite lähemalt, kuidas päeva sisustasite ja kas ööseks broneerisite hotelli vms?
No jätke kõhubeebi siiski koju, mis te tast väntsutate!
Me ei teinud üldse midagi erilist. Käisime allkirju andmas, siis läksime kinno ja pärast koju. Kuna olime mõlemad puhkusel, siis läksime paari päeva pärast väikesele Eesti-tuurile ja pärast reisi ütlesime lähedastele, et oleme abielus.
Meie registreerusime kahekesi. Oli ennelõunane aeg, vist 10.30 Pärast seda läksime fotograafiga loodusesse pilte tegema. Seejärel läksime kahekesi restorani lõunale ja seejärel viis autojuht meid peopaika. Seal toas puhkasime, pikutasime natuke, värskendasime ennast.
Samal ajal korjas tellitud buss peokülalisi Tallinnast peale – kokkulepitud kohtadest, kesklinnast, bussijaamast, mustamäelt, nõmmelt ja kuna meil oli 8 külalist ka Tartust, siis seal võttis üks mikrobuss külalised peale. Sõita oli umbes tund Tallinnast ja 1,5 Tartust. Suure bussiga sõitsid kaasa mehe õed, kes pakkusid inimestele vahuveini ja suupisteid. Väikses bussis palusime üht külalist, mehe sõpra, jagada veini ja ampse.
Kui nad siis peaomajja jõudsid, siis näidati neile toad kätte. Poole tunni pärast koguneti peosaali, kuhu meie siis umbes 40 minuti pärast sisenesime. Siis pakkusime šampanjat ja lõime klaase kokku. Oli pidulik, aga ilma sõnadevahu ja mulinata. Ning loomulikult ilma pulmaisa ja totakate mängudeta.
Külalisi polnud liiga palju, kui ma õigesti mäletan, siis 32.
ja mis edasi sai? jube pikk eellugu, aga asjast ei rääkinudki
Mis mõttes ei rääkinud ???? Teemaalgataja küsis ju, et ehk räägiksite lähemalt, kuidas päeva sisustasite ja kas ööseks broneerisite hotelli vms? ja nendele küsimustele on vastatud. Või tahaksid sa kinnitust, et me ööbisime ka samas kohas, kus meil pulmapeo ajaks tuba oli? Jah, ööbisime.
selles mõttes, et pikk jutt kirjeldas külaliste pealekorjamist, kohalesõidutamist ja majutamist. siis lõite klaasid kokku ja mis edasi sai? läksitegi ära ööbima või?
Nooo, mis sa ise arvad, mida tehakse paigas, mida nimetatakse peokohaks? ???? Vihjan: pidu pidasime.
Veel detailisoovi?
mis sa ikka vihjad, räägi aga otse.
teema on ju päeva sisustamiseks ideede saamiseks. vaevalt et sinugi pulmapäeva kõrghetk külaliste kohaletoimetamine oli.
Imelik on see ‘pulmaöö’, kui on kaks last ja kõhubeebi.
Minu arust on ka imelik ja sama imelik on ka üldse mingeid pulmi või pidulikku üritust organiseerida. Mida seal peale 2 last ja rasedana ikka abielluda.
Noh abielluda ikka võib ja tore on, et lõpuks sinnamaani jõutud. Samas mingit eri pidu või plmaööd korraldada on küll sellises olukorras kummaline.
Meie registreerusime kahekesi. Oli ennelõunane aeg, vist 10.30 Pärast seda läksime fotograafiga loodusesse pilte tegema. Seejärel läksime kahekesi restorani lõunale ja seejärel viis autojuht meid peopaika. Seal toas puhkasime, pikutasime natuke, värskendasime ennast.
Samal ajal korjas tellitud buss peokülalisi Tallinnast peale – kokkulepitud kohtadest, kesklinnast, bussijaamast, mustamäelt, nõmmelt ja kuna meil oli 8 külalist ka Tartust, siis seal võttis üks mikrobuss külalised peale. Sõita oli umbes tund Tallinnast ja 1,5 Tartust. Suure bussiga sõitsid kaasa mehe õed, kes pakkusid inimestele vahuveini ja suupisteid. Väikses bussis palusime üht külalist, mehe sõpra, jagada veini ja ampse.
Kui nad siis peaomajja jõudsid, siis näidati neile toad kätte. Poole tunni pärast koguneti peosaali, kuhu meie siis umbes 40 minuti pärast sisenesime. Siis pakkusime šampanjat ja lõime klaase kokku. Oli pidulik, aga ilma sõnadevahu ja mulinata. Ning loomulikult ilma pulmaisa ja totakate mängudeta.
Külalisi polnud liiga palju, kui ma õigesti mäletan, siis 32.
ja mis edasi sai? jube pikk eellugu, aga asjast ei rääkinudki
Mis mõttes ei rääkinud ???? Teemaalgataja küsis ju, et ehk räägiksite lähemalt, kuidas päeva sisustasite ja kas ööseks broneerisite hotelli vms? ja nendele küsimustele on vastatud. Või tahaksid sa kinnitust, et me ööbisime ka samas kohas, kus meil pulmapeo ajaks tuba oli? Jah, ööbisime.
selles mõttes, et pikk jutt kirjeldas külaliste pealekorjamist, kohalesõidutamist ja majutamist. siis lõite klaasid kokku ja mis edasi sai? läksitegi ära ööbima või?
Nooo, mis sa ise arvad, mida tehakse paigas, mida nimetatakse peokohaks? ???? Vihjan: pidu pidasime.
Veel detailisoovi?
mis sa ikka vihjad, räägi aga otse.
teema on ju päeva sisustamiseks ideede saamiseks. vaevalt et sinugi pulmapäeva kõrghetk külaliste kohaletoimetamine oli.
Päevased sündmused said kirjeldatud mu postituses nii:
Meie registreerusime kahekesi. Oli ennelõunane aeg, vist 10.30 Pärast seda läksime fotograafiga loodusesse pilte tegema. Seejärel läksime kahekesi restorani lõunale ja seejärel viis autojuht meid peopaika. Seal toas puhkasime, pikutasime natuke, värskendasime ennast.
Einoh, palun väga. Ma vast tervet menüüd ette ei loeks?
Kuigi teemaalgataja soovis kokkuvõtet päeva tegemistest, võtan sinu soovil lühidalt kokku ka hilisõhtused, öised ja järgmise hommikused sündmused.
Oli diskor – olen nime unustanud. St ta ei lobisenud, pani lihtsalt muusikat. Mõned inimesed võtsid sõna. Seinal jooksis osa aega pildiseeria minu ja mehe ühistest piltidest (ca 600).
Kesköö paiku vahetasime riided tavalisemate pidulikumate riiete vastu. Ei registreerunud me küll pulmariides ja valge kleidiga, aga kontsa peal ja kitsas kleidis oli tantsu vihtuda ja rohus kahlata päris ebamugav. Sega sai suvekleit..
Oli palju süüa ja korralik valik jooke. Oli lapsehoidja, kes mängis lastega (neid oli umbes 5 ja vanuses ca 4-8). Suured inimesed ajasid juttu, naersid, rääkisid juttu, sõid, jõid, jalutasid (oli valge suveöö), tantsisid. Meie mehega läksime magama ca kell 03. Osa külalisi aga läks päikesetõusu ajal jalutama ja kui meie kl 9.30 alla tulime, siis mõni paar veel tantsis. Kellel toas saun oli, olid osad saunas käinud.
Öösel viis üks buss soovijad Tallinna, Tartusse öösel soovijaid ei olnud. Ülejäänud viidi kodudesse või Tartusse ja Tallinnasse järgmisel päeval kl 11.30, pärast hommikusööki, kui olime külalisi tänanud ja nendega hüvasti jätnud. Seejärel sõitsime ise ka peagi koju.
Meie läheme mehega homme oma abielu registreerima. Olen viimaseid nädalaid lapseootel. Plaan on lihtsalt ametlikult oma abielu registreerida. Seda avaldusi viies ka mainisime. Oleme kahekesi, külalisi ei tule, fotograafi ka mitte ja pidulikku tseremooniat ei soovi, sõrmuseid ka ei vaheta. Eks sellise piduliku pulma võib teha kunagi hiljem, kui olen ära sünnitanud. Kas on keegi viimasel ajal Roosikrantsi 12 majas oma abielu kahekesi registreerinud? Kuidas see protseduur seal välja näeb? Tõesti ei sooviks muusikat ja muud pidilikku tseremooniat.
Meie läheme mehega homme oma abielu registreerima. Olen viimaseid nädalaid lapseootel. Plaan on lihtsalt ametlikult oma abielu registreerida. Seda avaldusi viies ka mainisime. Oleme kahekesi, külalisi ei tule, fotograafi ka mitte ja pidulikku tseremooniat ei soovi, sõrmuseid ka ei vaheta. Eks sellise piduliku pulma võib teha kunagi hiljem, kui olen ära sünnitanud. Kas on keegi viimasel ajal Roosikrantsi 12 majas oma abielu kahekesi registreerinud? Kuidas see protseduur seal välja näeb? Tõesti ei sooviks muusikat ja muud pidilikku tseremooniat.
Seda ütle neile kohe sisenedes, et sooviksite piirduda lihtsalt dokumentide allkirjastamisega.
Ei tehta mingit tseremooniat, symfooniat ega agooniat, kui abiellujad seda ei soovi. Vastavad seadusesätted loetaxe teile kohustuslikus korras ette (just nagu notari juures loetaxe leping ette), kirjutate alla, soovitaxe õnne & asi vask. Isikuttõendavad dokumendid peate ka ette näitama nagu juriidilist lepingut sõlmides ikka.
Kes tahab selle päeva enda jaox pidulikumax muuta, võib loomulikult jännata kleidi, profimeigi, juuxuri, lilleseade & fotograafiga (ehkki lõpurase kipub neil piltidel välja nägema nagu pimedas pystitatud telk roosipeenral). Edasi tasub mõelda natuke raamidest välja & teha lihtsalt kahekesi või koos lastega midagi, mida teile väga meeldib yhiselt teha. Meie mehega näitex pidasime pulmi Taaskasutuseskuse raamatuvalikus tuhnides & kurb meil kyll ei olnud. Pärast sõitsime täitsa hariliku bussiga koju muusikakuulamise maratoni nautima. ‘Me abiellusime äsja, aga teie ei tea sellest midagi’ on umbes sama tore tunne nagu ‘kui te näexite, mihukest sexpesu varjab mu range kostyym’.
Meie läheme mehega homme oma abielu registreerima. Olen viimaseid nädalaid lapseootel. Plaan on lihtsalt ametlikult oma abielu registreerida. Seda avaldusi viies ka mainisime. Oleme kahekesi, külalisi ei tule, fotograafi ka mitte ja pidulikku tseremooniat ei soovi, sõrmuseid ka ei vaheta. Eks sellise piduliku pulma võib teha kunagi hiljem, kui olen ära sünnitanud. Kas on keegi viimasel ajal Roosikrantsi 12 majas oma abielu kahekesi registreerinud? Kuidas see protseduur seal välja näeb? Tõesti ei sooviks muusikat ja muud pidilikku tseremooniat.
Ei ole midagi masendavamat kui sellised hädapulmad. Umbes, et nüüd panin naise paksuks, eks siis võib ära ka võtta stiilis. Mina ei oleks elusees nõus abielluma sellisel juhul.
Kuna abikaasal on varasemast laps, siis sai varasuhteks varalahusus. Samuti tegime enne registreerimist ära testamendid. Selle lapse tõttu abikaasa hetkel minu vara pärijaks ei ole. Vara- ja rahaasjad peavad paigas olema, öeldagu mida tahes.
Mõistlik, aga kas see tähendab siis, et teil (ametlikult) ühist kodu ei olegi – see on emma/kumma oma?
Imelik on see ‘pulmaöö’, kui on kaks last ja kõhubeebi.
Minu arust on ka imelik ja sama imelik on ka üldse mingeid pulmi või pidulikku üritust organiseerida. Mida seal peale 2 last ja rasedana ikka abielluda.
Pulmad ja abielu on erinevad asjad. Abielu sellises olukorras on vajalik – parem hilja kui mitte kunagi. Pulmad on natuke imelik jah, kui asjad juba nii kaugele lastud. Mille puhul seal õnne soovida, kui perekond juba loodud.
Olime juba keskealised ja pea 20 aastat koos elanud, kui otsustasime ametlikult registreerida. Viimasel hetkel mõtlesime siiski kutsuda sündmusest osa saama ka oma kõige lähemad ja kallimad sugulased, st vanemad, ning õed-vennad oma peredega. Nad olid kutsutud nii registreerimise juurde kui pärast ka väikesele tähistamisele – meie endi ja meie lastega kokku 15 inimest. Tähistamiseks reserveerisime Noa restorani peakoka saali, kus mitme tunni jooksul maitsesime head paremat, tegime mere ääres lõbusaid fotosid. Kuna tegemist oli sooja suveõhtuga ja kõigil oli hea olla, siis ei tahtnud keegi pärast söögietenduse lõppu koju minna, millega olime eelnevalt arvestanud. Meie koju oli tellitud suur mitmekorruseline tort (restoranis pulmatorti polnud) ning ohtralt šampanjat ning nii läkski pidu sama seltskonnaga kodus edasi praktiliselt hommikuni. Oli lõbus ja meelde jääv, sealjuures ei midagi ekstra uhket, vaid lihtsalt tore hetk kõige kallimatega. Kõik olid megarahul. Oleksin pärast tundnud end tõeliselt keghvasti, kui poleks oma kallite sugulastega seda sündmust jaganud – neile oli see ka oluline. Ahjaa, pulmakleidi, -ülikonna ja sõrmused leidsime tavalisest kaubandusvõrgust, hinnaga üle ei pingutanud, peas oli mul ehtsatest roosidest ja mirdist pärg ning õnnepaleesse sõitsime lilledega kaunistatud jalgratastel. Headest tuttavatest juuksur ja meikar kinkisid mulle sel päeval ka pulmasoengu ja -meigi. Fotograaf oli ka tellitud.
Kogu ürituse eesmärk oli lihtsalt üllatus, lõbu ja rutiinist välja.
Meie pulma erinevus külalistega pulmast oli, et pidu polnud. Juuksur, jumestaja, pruudikimp, oma muusik, filmija, fotograaf olid meil registreerimisel (mina, abikaasa ja 2 a laps). Pärast pikem fotosessioon ning seejärel andsime lapse mu õele hoida (tema teadis ainukesena, et abiellume, kuid et teeme seda nö salaja. Teadis, sest palusime teda lapsehoidjaks, tuli meile fotostuudio juurde vastu). Siis ise sõitsime teise Eesti otsa luksust nautima. Korraldasime endale toreda olemise, tegime ka mõned pulmatraditsioonid, nt nimeärasaatmise jms Mul oli tellitud ka lisaks pulmakleidile tellitud nö teise päeva kleit ka. Väga rahul ja õnnelik olen, et tegime piduliku olemise. Pulmapäev oli meeldejääv ning meile eriline. Mesinädalalt palju ilusaid pilte ja meenutusi.
Ei tehta mingit tseremooniat, symfooniat ega agooniat, kui abiellujad seda ei soovi.
Oioi. Ma olen teist korda abielus ja esimesel korral, kui samuti nö kabinetregistreerumine oli, siis registreerijatallus laua all salaja oma mingit pleierit ja saime pulmamarssi küsimatagi. Ehmatas kaameks ikka küll.
Seega mina soovitan siiski öelda, et mingit ilu ei soovi, lihtsalt lepingu sõlmimist.
Vend mul abiellus kabinetis poolteist aastat tagasi, st ta arvas, et on kabinetis. Pidigi olema. Aga tädikene suunas nad sujuvalt ikka sinna registreerimissaali ja sundis neid “minge ikka käsikäes päikesele vastu” jms sellise ila saatel mööda vahekäiku astuma. Vend ütles, et ei saanud aru ka, enne kui hilja ja oli saali ukse vahelt sisse lükatud – polnud varem õnnepalees kunagi käinud.
Registreerija oli ise säranud nagu ladvaõun – vaat millise vahva üllatuse ma tegin. Märkamata, et pruut on piinlikkusest nutma puhkemas ja peigmees ei jäta selle “tuhandete seast olete teineteist leidnud” taustaks itsitamist.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
