Teema: Abielu soovivatele naistele

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kustas Peder kirjutas:[/small]

Kui sa oma elukaaslasele ausalt ütled, et sa ei soovi temaga abielluda, kuna siis muutuks teil kõik ühiseks, on kõik OK. Küll aga ei ole aus ajada mullikesi mõttetust ja iganenud paberist, mis midagi ei muuda.[/tsitaat]Liigne otsekohesus ei ole viisakas. Naised peaksid lugema ridade vahelt.

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]Kustas Peder kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Aga abielus on ju kõik ühine. [/tsitaat]

ei ole, on olenevalt valitud abieluvarare¸iimist või abieluvaralepingu kohaselt.

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sest minu meelest on väiklane pressida mehelt abielu välja. Ma tahan temaga abielus olla vaid siis kui ka tema seda tahab. Kurb on küll, et lapsed teise nimega kui mina, aga mu uhkus ei luba kasutada lapsi abielu väljapressimise vahendina. Loomulikult meie kooselu kestab vaid seni, kuni see mulle ja lastele midagi meeldivat ja positiivset pakub.[/tsitaat]
kust otsast see laste ema nimele panemine väljapressimine on? Mõlemal vanemal on õigus lapsele oma perekonnanime tahta. Ei ole see isa õigus suurem ühti.

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]Kustas Peder kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Teoorias küll jah, aga reeglid on meestele täitmiseks. Naiste kohta need ei kehti.

Ma toon näite.
Kui naine minu juurde sisse kolis, 3 aastat tagasi, siis oli ta üli vagur ja vaikne. Vannitoas ma jagasin riiulid ära, täpselt pooleks. Tema asjad olid ühel pool ja minu omad teisel pool.
Peaks olema lihtne reegel meeles pidada.
Nii arvasin mina.
Paari kuu pärast oli temal 12 riiulit potsikuid täis ja mulle oli jäänud 4. Kui ma selgitust küsisin, siis ta vastas: aga sul olid need riiulid ju peaaegu tühjad!
No mida fakki nagu????

Ja täpselt sama lugu on iga naisega nii palju kui mina neid näinud olen. Reeglitest peavad kinni ainult mehed. Naiste jaoks on reeglid ainult tülikad ja hägusate piiridega üldised juhtnöörid. [/tsitaat]Üldistad. On olemas piisavalt palju ka naisi, kes mitte ainult ei pea reeglitest kinni, vaid oskavad ja soovivad \”fair play\” reegleid järgida lausa loomuomaselt.

Sinu häda on ehk (oletan) selles, et sa lased enda juurde kolida nais(t)el, keda sa ei armasta. Ei viitsi üles otsida \”seda õiget\”, vaid rahuldud suvalise küljesoojendajaga. Niimoodi saad loomulikult lihtsalt hulga negatiivseid kogemusi.

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]Kustas Peder kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Teoorias küll jah, aga reeglid on meestele täitmiseks. Naiste kohta need ei kehti.

Ma toon näite.
Kui naine minu juurde sisse kolis, 3 aastat tagasi, siis oli ta üli vagur ja vaikne. Vannitoas ma jagasin riiulid ära, täpselt pooleks. Tema asjad olid ühel pool ja minu omad teisel pool.
Peaks olema lihtne reegel meeles pidada.
Nii arvasin mina.
Paari kuu pärast oli temal 12 riiulit potsikuid täis ja mulle oli jäänud 4. Kui ma selgitust küsisin, siis ta vastas: aga sul olid need riiulid ju peaaegu tühjad!
No mida fakki nagu????

Ja täpselt sama lugu on iga naisega nii palju kui mina neid näinud olen. Reeglitest peavad kinni ainult mehed. Naiste jaoks on reeglid ainult tülikad ja hägusate piiridega üldised juhtnöörid. [/tsitaat]

Sina aga ära unusta reeglite tegemisel soolisi iseärasusi ja ära pane vannitoa riiuleid võrdsel arvul, pane naise poolele veel riiuleid juurde, neli riiulit on naisele selgelt vähe, sinule aga pole tegelikult, reaalselt võttes neljagi vaja. Minu mees sai minuga kohtudes esimest korda aru, kellele tehakse neid ülisuuri wc paberite pakke. Naistel ja meestel lihtsalt on anatoomilised, füsioloogilised ja sotsiaalsed erinevused – deal with it.

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kustas Peder kirjutas:[/small]

Sina aga ära unusta reeglite tegemisel soolisi iseärasusi ja ära pane vannitoa riiuleid võrdsel arvul, pane naise poolele veel riiuleid juurde, neli riiulit on naisele selgelt vähe, sinule aga pole tegelikult, reaalselt võttes neljagi vaja. Minu mees sai minuga kohtudes esimest korda aru, kellele tehakse neid ülisuuri wc paberite pakke. Naistel ja meestel lihtsalt on anatoomilised, füsioloogilised ja sotsiaalsed erinevused – deal with it.[/tsitaat]Nii tuttav jutt. Algul lepime kokku, aga kes kokkulepet ausalt täidab, see on loll.

RE: Abielu soovivatele naistele

Minuarust ka teevad naised tagurpidi.Alguses otsitakse kutt,kellega pidu panna.Siis saadakse temaga lapsed.Siis leitakse,et see kutt kellega sobis pidu panna,ei sobigi lasetekasvatamiseks ja alles siis hakatakse otsima meest,kellega lapsi kasvatada.
Tegelikult peaks olema vastupidi.Kõigepealt tuleb otsida mees,kellega sobiks lapsi kasvatada(üldjuhul siis vanem ja juba väljakujunenud mees),abielluda,saada temaga lapsed ja kui lapsed suured ja isu pidutseda,siis lahutagu,ning otsigu omale kutt kellega pidu panna.

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small][/small]
Sest minu meelest on väiklane pressida mehelt abielu välja. Ma tahan temaga abielus olla vaid siis kui ka tema seda tahab. Kurb on küll, et lapsed teise nimega kui mina, aga mu uhkus ei luba kasutada lapsi abielu väljapressimise vahendina. Loomulikult meie kooselu kestab vaid seni, kuni see mulle ja lastele midagi meeldivat ja positiivset pakub.[/tsitaat]
tingimuste teatavaks tegemine ei ole väljapressimine. kui sa ütled suhte tõsiseks muutudes mehele, et sina sohilapsi ei sünnita, kuidas see on väljapressimine? aga mees ei pressi välja, kui sina tahad last enda nimele panna ja mees ütleb ei, lapsed käivad tema nimel? kokku elama hakates peab lihtsalt tulevikunägemused läbi rääkima ja kui need ei ühti, siis otsustama, mis on olulisem. kui naise jaoks on abiellumine oluline, siis lihtsalt tuleb enda eest seista ja pole teiste asi arvustada, kas abiellumine on oluline või mitte.

abielu ei ole midagi eraldiseisvat. abiellumisest saab alguse perekond. lihtsalt koos elavad või keppivad kaks inimest ei ole seda mitte. tõesti, on õnnelikke ilma abieluta koos elavaid paare ja ka selliseid lastega peresid, aga minu jaoks on asjade järjekord üsna kindlalt selline: kooselu, abielu, lapsed. ma olen vanamoeline.

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small][/small]
Mutsa, märkan juba mitmes sinu tekstis sõna sohilaps. Laps, kelle sünbnitunnistusel on mõlemad vanemad kirjas, ei saa kuidagi olla sohilaps. Lisaks kujutan ette, et Sinu lapsed ongi need, kes teisi perekonnaseisujärgi narrivad, kuna nende ema halvustavat sõna tarvitab.[/tsitaat]
keegi on siin varemgi sama tundlikult reageerinud. sohilaps=abieluväline laps. ja ära kujuta nii palju ette, siis on elu palju lihtsam 🙂 täpsustuseks olgu märgitud, et seda sõna kasutana ma ainult ja eranditult selle teema all (otsinguga just vaatasin, et 3-4 korda olen seda teinud). st kui on arutelu, kas ja millal abielluda, kas ja millal lapsed teha. täpselt selles sõnastuses tutvustasin ma kunagi oma praegusele abikaasale oma tulevikunägemust meie ühisest elust, st kõigepealt abielu ja siis lapsed. muudel juhtudel pole ma ei foorumis ega reaalses elus seda sõna kasutanud, sest kas teiste lapsed on abielust sündinud või mitte, see pole minu jaoks absoluutselt oluline.

p.s. ega ma mingi jaan kundla pole. kui minu lapsed selle sõna kuskilt kuulevad, siis kindlasti mitte kodust. ma olen narrimisteemades muidugi maha jäänud, aga kas tõesti narritakse tänapäeval lapsi selle järgi, kas vanemad on abielus või mitte?

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]Mutsamamma kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

keegi on siin varemgi sama tundlikult reageerinud. sohilaps=abieluväline laps. ja ära kujuta nii palju ette, siis on elu palju lihtsam 🙂 täpsustuseks olgu märgitud, et seda sõna kasutana ma ainult ja eranditult selle teema all (otsinguga just vaatasin, et 3-4 korda olen seda teinud). st kui on arutelu, kas ja millal abielluda, kas ja millal lapsed teha. täpselt selles sõnastuses tutvustasin ma kunagi oma praegusele abikaasale oma tulevikunägemust meie ühisest elust, st kõigepealt abielu ja siis lapsed. muudel juhtudel pole ma ei foorumis ega reaalses elus seda sõna kasutanud, sest kas teiste lapsed on abielust sündinud või mitte, see pole minu jaoks absoluutselt oluline.

p.s. ega ma mingi jaan kundla pole. kui minu lapsed selle sõna kuskilt kuulevad, siis kindlasti mitte kodust. ma olen narrimisteemades muidugi maha jäänud, aga kas tõesti narritakse tänapäeval lapsi selle järgi, kas vanemad on abielus või mitte?[/tsitaat]

Ei, konkreetselt selle järgi narrimist ei ole kuulnud, aga sohilaps on küll kena narrimissõna.

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]yxikmees kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minuarust ka teevad naised tagurpidi.Alguses otsitakse kutt,kellega pidu panna.Siis saadakse temaga lapsed.Siis leitakse,et see kutt kellega sobis pidu panna,ei sobigi lasetekasvatamiseks ja alles siis hakatakse otsima meest,kellega lapsi kasvatada.
Tegelikult peaks olema vastupidi.Kõigepealt tuleb otsida mees,kellega sobiks lapsi kasvatada(üldjuhul siis vanem ja juba väljakujunenud mees),abielluda,saada temaga lapsed ja kui lapsed suured ja isu pidutseda,siis lahutagu,ning otsigu omale kutt kellega pidu panna.[/tsitaat]

Kui Üksikmehe jutt tundub mõistlikum kui foorumitäie kägude oma, on vist tõesti aeg maailmalõppu kartma hakata.

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]RebaseMaie kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]yxikmees kirjutas:[/small]

Kui Üksikmehe jutt tundub mõistlikum kui foorumitäie kägude oma, on vist tõesti aeg maailmalõppu kartma hakata.[/tsitaat]
Ükski prohvet pole tuntud oma eluajal.

RE: Abielu soovivatele naistele

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma arvan et kui keegi lasteseast narriks teist last sohilapseks, siis on see lapse vanemal ise õpetatud.

Kõik inimesed ei sobi kokku elama ja olema.
Paljud naised tahavad võibolla ise oma last kasvatada (et mitte koos elada ja olla)
Ja ma arvan et kui lapsi tehakse ainult abielus olles siis paljud mehed peavad pettuma ,kui näiteks tema naine ei saagi lapsi. või siis need naised ei tohi lapsi teha kes ei ole abielus.
Kes see tark selle küsimuse küsis???
see on ju apsurdne,et miks keegi teeb endale lapsed ehk siis pole abielus.
Minul on ka 2 last enne abielu, siis abiellusin, ja sündis kolmas…. oii näed 5 kuud ja mees arvas et ta ikka ei sobi isaks ja tahaks ikka veel möllata ja hullata…. iga mees ja iga naine on erinev.
Ja kes tahab teeb lapsi enne või peale abielu…[/tsitaat]

Küsimus ei olnud selles, et väljaspool abielu ei võiks lapsi saada.

Küsimus oli naistele, kes soovivad abielluda, aga siiski on enne seda lapsed saanud. Algataja tahab teada MIKS ometi. Kui unistus on pulm ja olla abielupaar, siis selle võiks ju enne täita, kui hakata lapsi saama. Et tähtsad asjad oleks õiges järjekorras. Pärast lapse saamist on meestel (mitte kõigil muidugi) tihti tunne, et tal perekond olemas ja abielluda pole tarvis. Naisel (paljudel, mitte kõigil) on aga tunne, et nüüd tahaks abielluda ja siis oleks nagu mehe-lapsega rohkem 1 pere.

Enda kohta ütlen, et minu jaoks ei olnud abiellumine tähtis. Aga tahtsin last ja minu jaoks pärast lapse sündi abiellumine oleks nagu hädapulma mekiga (pigem oleks üldse vallaliseks jäänud). Seega olin nõus abielluma (mees soovis seda ja soovis, et lapsed sünniks abiellu).