Esileht Tööelu, raha ja seadused. Abielu, ühine pangalaen ja lahutus

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 77 )

Teema: Abielu, ühine pangalaen ja lahutus

Postitas:
Kägu

Tere, küsimus juristile või neile, kel on kogemusi endal:
Nimelt olen abielus veel ametlikult, kuid mees läks pere juurest ära teise naise juurde. Klassikaline keiss. Meil on ühine pangalaen korterile, 50:50 ning jäin lapsega korterisse elama. Juristi juures vormistasime lapse elatist puudutava paberi, kus on kirjas igakuine elatise summa, mida mees maksab ning ka see, et ta maksab pangalaenu kuni lapse 18 aastaseks saamiseni. Välja on toodud laenulepingu number jne, ka see, et see korter jääb lapse alaiseks elukohaks ning kui laps saab 18, siis virmistame korteri lapse nimele. Laenumakseid ilmselt siis hakkan ise tasuma.
Nüüd, kui sellest on ca 6 kuud möödas ja soovime lahutada ametlikult ähvardab mees, et pean laenu enda nimele ümber vormistama
täielikult sest tema ei saa muidu omale uut kodu osta.
Minul aga puudub selleks soov sest ta teeb kõik see pool aastat kiusu, väldib last ja kui korteris on olnud erakorralisi suuremahulisi remonttöid vaja teha, ütleb, et pole tema asi, et maksa ise, sina elad seal. Olengi siiani seda teinud. Juristi juures vormistatud elatispaberi kohta ütleb samuti, et see on täiesti mõttetu paber.
Minu küsimus on, et juhul, kui ma ei soovi korterilaenu täies mahus enda peale võtta, sest miks peaks , siis kas ja millised ohud sellega kaasnevad? Olen valmis ka selleks, kui mees enam pangalaenu ei maksa vastavalt kokkuleppele, et maksan seda osamakset ise, pangale võlgu mingil juhul ei jää. Kas ma olen ikkagi kohustatud laenu tervenisti üle võtma või kaitseb mind miski? Soovin, et kodu säiliks ja, et laenu osamakse ei suureneks sest see kaasneks igal juhul laenulepingu ümbervormistamisega, pangast uuritud. Palun nõu.

0
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Täpsustan, et elatise kokkuleppe paber on vormistatud notariaalselt, kui see muudab midagi oluliselt.

0
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Elatise kokkulepe ei puutu asjasse, kuigi on sama dokument.

Esiteks hakkab asi sellest, et kas ja mis tingimused oldi sätestatud kokkuleppe ülesütlemiseks? Kuigi ma jätaks selle kokkuleppe üldse kõrvale ja ei ole mõtet selle kokkuleppe teemal vägikaigast vedada vaid tehagi uus kokkulepe. Ükski kokkulepe pole kivisse raiutud, isegi notariaalne mitte

Teiseks, kes on korteri omanik täna? kui korter on jätkuvalt kahepeale, siis laenu sinu poolt ülevõtmisega loomulikutl pead nõudma, et korter saab ka 100% sinu nimele.

Kolmandaks – laenu ümbervormistamisega peab ka pank nõus olema. Kui pank ei ole nõus laenu sinu nimele vormistama (nt puudub piisav sissetulek), siis ei saa mees kuidagi midagi nõuda, laen on võetud ja nii on. Küll aga siis jääb ka korter teie mõlemi omandiks. Mis loob mehele teatud õigused. (sh ei saa sina seda korterit müüa ilma mehe nõusolekuta, kui peaksid kolima, mingi hetk võib tekkida tõesti tüli, kui mees soovib korterit müüa vaba raha saamiseks).

Igal juhul mina soovitan jõuda kokkuleppele korteri osas selliselt, et mees vabaneks laenust ja sina saaksid korteri omanikuks. Sellisel juhul võib olla tuleb elaise suurus üle vaadata, et see kataks sinu ja lapse kulud (sõltuvalt, mis teil hetkel on elatiseks kokku lepitud, nt kui ongi väiksem elatis arvestades pangalaenu, siis vb peaks nüüd olema elatis suurem, sest sinul ülalpidamiskulud suurenevad).

Kui sina ei ole võimeline seda pangalaenu maksma, siis tuleb korter müüa ja teil taskukohasem elamine leida. Ei ole kuskil kirjas, et laps peab tingimata jääma varasemasse ühisesse kodusse elama. Kui ikka ei jaksa ülal pidada seda kodu, siis nii ongi ja elada tuleb taskukohaselt. Ka selle lahendusega kaasneb vajadusel elatise suuruse ülevaatamine.

+21
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga kas mees saab korterit müüa ilma minu nõusolekuta? Juhul, kui ma ei ole nõus või pank pole nõus ainuisikuliselt laenu minu nimele vormistama?

Teisel juhul, mis muutused olukorras tekivad siis, kui lahutame? Kas see muudab midagi korteri ja võetud laenu osas juhul, kui mees soovib laenust vabaneda?

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui korter kuulub 50:50 teile mõlemale, siis tema saab müüa ikka vaid oma osa. Kes küll poolt ostaks?

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui korter kuulub 50:50 teile mõlemale, siis tema saab müüa ikka vaid oma osa. Kes küll poolt ostaks?

Neil on abikaasadena tõenäoliselt ikka ühisomand, mitte kaasomand. Seega kumbki ei saa midagi müüa ilma teise nõusoleukuta, seni kuni notaris pole ühisomand lõpetatud.

+16
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

On varemgi olnud olukordi, kus müüakse ainult oma osa, lastakse elama, näiteks, sisserännanud inimesed, kellel pole terve korteri ostmiseks raha. Siis võib teise osapoole elu täitsa põrguks minna.

+3
-19
Please wait...

Postitas:
Kägu

On varemgi olnud olukordi, kus müüakse ainult oma osa, lastakse elama, näiteks, sisserännanud inimesed, kellel pole terve korteri ostmiseks raha. Siis võib teise osapoole elu täitsa põrguks minna.

See on võimalik ainult kaasomandi puhul. Ühisomandi puhul ei ole võimalik “oma osa” müüa, sest mingit mõttelist oma osa ei ole. Vaid mõlemale kuulubki ühiselt 100%, mitte 50% ja 50%. See võib olla keeruline aru saada, et mismõttes ei kuulu 50%, aga nii ongi. Kui on abielu jooksul kogunenud ühisvara, siis see kuulub 100% mõlemile korraga ja kuidas vara jaguneb, otsustakse siis lahutuse käigus – sh ei pruugi see tähendada, et korter 50/50, vaid võib tähendada, et üks saab korterist 70% ja teine 30% korterist + mingi kogumishoiusel oleva raha.

Kui korter on ostetud abielu ajal ja on ühisomand, siis ei saa teise nõusolekuta midagi teha, sh ka “oma osa” üürile anda. Ka kaasomandi puhul kui ei ole reaalosadeks jagatud, siis ei saa mingit oma osa üürile anda, kuna selleks on vaja teise kaasomaniku nõusolek, sest puudub see konkreetne reaalosa, mis üürile antakse. Kaasomandit saba küll müüa ka ilma reaalosadeks jagamata.

Lõpuks tuleb alati arvetsada, et seadus kaitseb eelkõige valdust ja see hiljuti läbi käinud teema ajakirjanduses, kus üks jurist oli omast arust kaval ja saadeti uued üürnikud peale – see oleks võinud korteri omanikule väga halvasti lõppeda, kuna tungiti teise valdusesse. See jurist andis väga ebapädevat nõu ja ka teised advokaadid kommenteerisid just nii. hetkel läks neil õnneks, aga järgmine kord võib selline asi lõppeda eelmiste elanike poolt politsei välja kutsumisega, kahju hüvitamise nõuetega jne ja lõpuks võib omanik kõik oma nõuded pöörata ebapädevat nõu andnud juristi poole – jah, ka selline asi on võimalik, kui jurist, kes esineb erialaspetsialsitina, annab konkreetselt seadusevastast nõu.

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

On varemgi olnud olukordi, kus müüakse ainult oma osa, lastakse elama, näiteks, sisserännanud inimesed, kellel pole terve korteri ostmiseks raha. Siis võib teise osapoole elu täitsa põrguks minna.

Kui on 50:50 ühisomand siis isegi kui üks pool soovib pangast küsida, kas ta saaks laenu üksi majandada, peab teine pool andma selleks nõusoleku. Pank ei hakka enne üldse vaatamagi. Üks pooltest võib korteri müüki panna, ilma teise poole nõusolekuta ei saa tehing toimuda.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Lahutus ja vara ära jagamine on kaks ise asja. Saab ära lahutada ja vara mitte ära jagada ja edaspidi igasuguste probleemide käes vaevelda. Soovitav on lahutada ja kohe ka vara ära jagada, mis teie puhul tähendab ka laenu jagamist. Ehk peale lahutust ja vara jagamist on paika pandud, kelle oma on laen ja kelle oma korter. Kuidas vara jagada, peate omavahel kokku leppima või teeb seda kohus, kui kokku lepitud ei saa.

+4
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui on 50:50 ühisomand siis isegi kui üks pool soovib pangast küsida, kas ta saaks laenu üksi majandada, peab teine pool andma selleks nõusoleku.

Mul oli paar aastat tagasi sarnane teema. Abielus polnud, aga elukaaslasega koos oli ostetud kinnistu (50/50 omandisuhe), elukaaslane laenuvõtja ja mina kaastaotleja.
Elukaaslane suhtles ise pangaga. Sissetulek võimaldas tal laenu üksinda üle võtta. Minuga pank enne ühendust ei võtnud ja nõusolekut ei küsinud.
Läksin lihtsalt notarisse kohale. Kohal oli ka panga esindaja. Vormistasime tehingud, mille käigus mina “müüsin” oma osa kinnistust endisele elukaaslasele (hinnaks oli täpselt pool omaaegsest soetushinnast) ja vabanesin käendusest. Ja endine elukaaslane sai kogu kinnistu omanikuks ja ainsaks laenuvõtjaks.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui on 50:50 ühisomand siis isegi kui üks pool soovib pangast küsida, kas ta saaks laenu üksi majandada, peab teine pool andma selleks nõusoleku.

Mul oli paar aastat tagasi sarnane teema. Abielus polnud, aga elukaaslasega koos oli ostetud kinnistu (50/50 omandisuhe), elukaaslane laenuvõtja ja mina kaastaotleja.

Elukaaslane suhtles ise pangaga. Sissetulek võimaldas tal laenu üksinda üle võtta. Minuga pank enne ühendust ei võtnud ja nõusolekut ei küsinud.

Läksin lihtsalt notarisse kohale. Kohal oli ka panga esindaja. Vormistasime tehingud, mille käigus mina “müüsin” oma osa kinnistust endisele elukaaslasele (hinnaks oli täpselt pool omaaegsest soetushinnast) ja vabanesin käendusest. Ja endine elukaaslane sai kogu kinnistu omanikuks ja ainsaks laenuvõtjaks.

see ei ole ju sama asi. teemaalgataja on abielus.

+9
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul oli paar aastat tagasi sarnane teema. Abielus polnud, aga elukaaslasega koos oli ostetud kinnistu (50/50 omandisuhe), elukaaslane laenuvõtja ja mina kaastaotleja.
Elukaaslane suhtles ise pangaga. Sissetulek võimaldas tal laenu üksinda üle võtta. Minuga pank enne ühendust ei võtnud ja nõusolekut ei küsinud.
Läksin lihtsalt notarisse kohale. Kohal oli ka panga esindaja. Vormistasime tehingud, mille käigus mina “müüsin” oma osa kinnistust endisele elukaaslasele (hinnaks oli täpselt pool omaaegsest soetushinnast) ja vabanesin käendusest. Ja endine elukaaslane sai kogu kinnistu omanikuks ja ainsaks laenuvõtjaks.

Kui te just registreeritud kooselkus polnud ja ühisvara valikut teinud, siis pole see üldse sarnane teema. Kas tõesti ei tea inimesed, et suvalise inimesega kahasse (elukaaslasega kaasomandisse) ostetud vara pole sama, mis abikaasade ühisvara?

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas tõesti ei tea inimesed, et suvalise inimesega kahasse (elukaaslasega kaasomandisse) ostetud vara pole sama, mis abikaasade ühisvara?

Mis seal suures plaanis vahet on? Inimesed lepivad omavahel kokku kas üks osapool ostab teise välja või müüakse võõrale. Enne uurivad muidugi pangast oma võimalusi. Lähevad koos notarisse ja vormistavad tehingu ära. Ühisvara pole ju mingi imeloom, millele teised reeglid kehtiks.

+2
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Miks te miinustate? Mul teemaalgatajana pole tõesti mingit huvi laenu üle võtta sest mees alustas korteris remonti, mille jättis pooleli ja miks ma peaks võtma laenu korteri peale, mida mul vajadusel on vaga raske realiseerida sest remont on poolik? Pigem võtaksin väikelaenu, et remont lõpule viia ning siis rahulikult lapsega edasi oma kodus elada. See, et ta ära läks meie juurest on tema probleem, mitte minu. Kui võtta laen üle, tõuseb intress ning lisaks lopuni viimata remondi kulude katteks võetud väikelaen/ remondilaen, üksikemana pisut suur koormus ju? Minu huvi on tagada lapsele oma kindel kodu, et ta ei peaks üürikorterist üürikorterisse kolima nagu mina omal ajal. See on kõik.

+1
-18
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Liis T

Kui tahad asjakohast nõu, siis oleks vaja teada, kelle oma korter on ning mis varasuhe Teil üldse on. Ning kas korter on soetatud abielu ajal.
Ma ei lugenud seda infot kuskilt välja ja kohvipaksu pealt ennustamisel pole ka mõtet. See, et sa oled abielus, ei ütle koreteri omandiõiguse kohta mitte midagi, sest kinnisvara saab soetada ka enne abiellumist, samuti on meil peale ühisvara veel kaks varareziimi. Lisaks ei tee laenusaajaks olemine kedagi kinnisvara omanikuks.

Kindlalt saab öelda vaid seda, et abielu lahutamine varasuhteid tagasiulatuvalt ei mõjuta. Samuti tundub, et elatis ei puutu asjasse.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks te miinustate? Mul teemaalgatajana pole tõesti mingit huvi laenu üle võtta sest mees alustas korteris remonti, mille jättis pooleli ja miks ma peaks võtma laenu korteri peale, mida mul vajadusel on vaga raske realiseerida sest remont on poolik? Pigem võtaksin väikelaenu, et remont lõpule viia ning siis rahulikult lapsega edasi oma kodus elada. See, et ta ära läks meie juurest on tema probleem, mitte minu.

Sel juhul ainus võimalik variant on korter müüa, laenust vabaneda ning mõlemad saavad seejärel endale meelepärastel tingimustel meelepärase eluaseme soetada.
Saan mehest täiesti aru, et olles praeguse laenuga seotud, ei ole tal võimalik enda kodu jaoks uut laenu saada. Seega sinu dikteerida siin suurt midagi pole, kui teine pool teisiti soovib.

+17
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah laen on võetud abielu ajal. Kuidas pole minu dikteerida? Minu asi on säilitada lapsele elukoht kindel ning mind ei huvita kas mees saab laenu voi mitte sest tal on juba yks laen selle korteri peale, kus ta ise vabatahtlikult lahkus.

0
-24
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tere, küsimus juristile või neile, kel on kogemusi endal:

Nimelt olen abielus veel ametlikult, kuid mees läks pere juurest ära teise naise juurde. Klassikaline keiss. Meil on ühine pangalaen korterile, 50:50 ning jäin lapsega korterisse elama. Juristi juures vormistasime lapse elatist puudutava paberi, kus on kirjas igakuine elatise summa, mida mees maksab ning ka see, et ta maksab pangalaenu kuni lapse 18 aastaseks saamiseni. Välja on toodud laenulepingu number jne, ka see, et see korter jääb lapse alaiseks elukohaks ning kui laps saab 18, siis virmistame korteri lapse nimele. Laenumakseid ilmselt siis hakkan ise tasuma.

Nüüd, kui sellest on ca 6 kuud möödas ja soovime lahutada ametlikult ähvardab mees, et pean laenu enda nimele ümber vormistama

täielikult sest tema ei saa muidu omale uut kodu osta.

Minul aga puudub selleks soov sest ta teeb kõik see pool aastat kiusu, väldib last ja kui korteris on olnud erakorralisi suuremahulisi remonttöid vaja teha, ütleb, et pole tema asi, et maksa ise, sina elad seal. Olengi siiani seda teinud. Juristi juures vormistatud elatispaberi kohta ütleb samuti, et see on täiesti mõttetu paber.

Minu küsimus on, et juhul, kui ma ei soovi korterilaenu täies mahus enda peale võtta, sest miks peaks , siis kas ja millised ohud sellega kaasnevad? Olen valmis ka selleks, kui mees enam pangalaenu ei maksa vastavalt kokkuleppele, et maksan seda osamakset ise, pangale võlgu mingil juhul ei jää. Kas ma olen ikkagi kohustatud laenu tervenisti üle võtma või kaitseb mind miski? Soovin, et kodu säiliks ja, et laenu osamakse ei suureneks sest see kaasneks igal juhul laenulepingu ümbervormistamisega, pangast uuritud. Palun nõu.

Palju see eks sul seda pangalaenu siis maksab? Kui pool ja sa oled valmis seda ikkagi ka ise maksma, siis pole ju mingit pôhjust laenu enda nimele mitte võtta…

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah laen on võetud abielu ajal. Kuidas pole minu dikteerida? Minu asi on säilitada lapsele elukoht kindel ning mind ei huvita kas mees saab laenu voi mitte sest tal on juba yks laen selle korteri peale, kus ta ise vabatahtlikult lahkus.

Kui tahad säilitada, siis võtad mehe osa laenust üle. Kuna sa seda ei tahtnud, tuleb maha müüa. Miks sa selline vastik pead olema? Pool sellest korterist on sinu ja pool mehe oma. Et sul oleks võimu dikteerida, peaksid kinnisvara ainuomanik olema.

+14
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah laen on võetud abielu ajal. Kuidas pole minu dikteerida? Minu asi on säilitada lapsele elukoht kindel ning mind ei huvita kas mees saab laenu voi mitte sest tal on juba yks laen selle korteri peale, kus ta ise vabatahtlikult lahkus.

Aga siis vôiks ta ju teoreetiliselt koos oma uue naisega sellele omale poolele kolida 🙂

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul teemaalgatajana pole tõesti mingit huvi laenu üle võtta sest mees alustas korteris remonti, mille jättis pooleli ja miks ma peaks võtma laenu korteri peale, mida mul vajadusel on vaga raske realiseerida sest remont on poolik? Pigem võtaksin väikelaenu, et remont lõpule viia ning siis rahulikult lapsega edasi oma kodus elada.

Pool korterist on ju mehe oma. Miks peaks tema üksi laenu maksma?

Kui sa tahad korteris edasi elada, tuleb sul laen mehelt üle võtta ja talle tema osa kinni maksta.

See, et mees sind maha jättis ja armukese juurde läks, on puhtalt emotsionaalne külg, mis juriidilisse osasse üldse ei puutu. Mitte ükski seadus ei kohusta teda lisaks elatise maksmisele ka korterit sulle jätma, seda ise kinni makstes. Mulle tundub, et oled millestki valesti aru saanud, sest miks mees muidu nõuab, et laenu üle võtaksid?

+15
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mul teemaalgatajana pole tõesti mingit huvi laenu üle võtta sest mees alustas korteris remonti, mille jättis pooleli ja miks ma peaks võtma laenu korteri peale, mida mul vajadusel on vaga raske realiseerida sest remont on poolik? Pigem võtaksin väikelaenu, et remont lõpule viia ning siis rahulikult lapsega edasi oma kodus elada.

Pool korterist on ju mehe oma. Miks peaks tema üksi laenu maksma?

Kui sa tahad korteris edasi elada, tuleb sul laen mehelt üle võtta ja talle tema osa kinni maksta.

See, et mees sind maha jättis ja armukese juurde läks, on puhtalt emotsionaalne külg, mis juriidilisse osasse üldse ei puutu. Mitte ükski seadus ei kohusta teda lisaks elatise maksmisele ka korterit sulle jätma, seda ise kinni makstes. Mulle tundub, et oled millestki valesti aru saanud, sest miks mees muidu nõuab, et laenu üle võtaksid?

Kas laps pole üldse tähtis? Ema võib elada kus iganes, aga lapsele on korralikku kodu vaja, soovitavalt senist. Ona muidugi võimalus, et laps hakkab elama isaga. Aga vaevalt uus naine sellest kuigi vaimustuses on…
Laste elus ei muuda lahutus midagi, eks ole? Jama! Kõige rohkem kannatavad täiskasvanute egosimi pärast lapsed.

+5
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul teemaalgatajana pole tõesti mingit huvi laenu üle võtta sest mees alustas korteris remonti, mille jättis pooleli ja miks ma peaks võtma laenu korteri peale, mida mul vajadusel on vaga raske realiseerida sest remont on poolik? Pigem võtaksin väikelaenu, et remont lõpule viia ning siis rahulikult lapsega edasi oma kodus elada.

Pool korterist on ju mehe oma. Miks peaks tema üksi laenu maksma?

Kui sa tahad korteris edasi elada, tuleb sul laen mehelt üle võtta ja talle tema osa kinni maksta.

See, et mees sind maha jättis ja armukese juurde läks, on puhtalt emotsionaalne külg, mis juriidilisse osasse üldse ei puutu. Mitte ükski seadus ei kohusta teda lisaks elatise maksmisele ka korterit sulle jätma, seda ise kinni makstes. Mulle tundub, et oled millestki valesti aru saanud, sest miks mees muidu nõuab, et laenu üle võtaksid?

Kas laps pole üldse tähtis? Ema võib elada kus iganes, aga lapsele on korralikku kodu vaja, soovitavalt senist. Ona muidugi võimalus, et laps hakkab elama isaga. Aga vaevalt uus naine sellest kuigi vaimustuses on…

Laste elus ei muuda lahutus midagi, eks ole? Jama! Kõige rohkem kannatavad täiskasvanute egosimi pärast lapsed.

Ja siis ûtleb ema, et mul poogen, et eks laenu ei saa ja kus see eksmees elab

+7
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis imeväärtuslik korter see siis on, mida ei võiks lihtsalt ära müüa, vara pooleks jagada ja kumbki oma varaga minna oma teed? Loodetavasti saab kumbki sealt nii palju, et võta uus laen ja oma ISKLIK kodu.
On ikka viitsimist klaarida kelle remont ja kelle veearve.

+8
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja siis ûtleb ema, et mul poogen, et eks laenu ei saa ja kus see eksmees elab

aga mees, kes selle leppe sõlmis (juristi juures, mitte kodus surve all ei kirjutanud paberitele alla), on mingi poooletoobine, et aru ei saanud, millele ta alla kirjutab või? siis ei tulnud pähe mõelda, kus ta elama hakkab? enne pere juurest lahkumist ei tulnud pähe, et võiks need pisiasjad läbi mõelda?

jah, “mees maksab 100% laenu” kõlab esmapilgul ebaõiglaselt, aga me ju ei tea, kellel kui suur sissetulek on ja milline on elatise summa.

+3
-13
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah laen on võetud abielu ajal. Kuidas pole minu dikteerida? Minu asi on säilitada lapsele elukoht kindel ning mind ei huvita kas mees saab laenu voi mitte sest tal on juba yks laen selle korteri peale, kus ta ise vabatahtlikult lahkus.

Ma pean sind kurvastama. On olemas ka selline asi nagu sundmüük ja kohus saab seda teha ka sellises olukorras nagu praegu, kui vaja – kui üks pooltest ei soovi seda korterit ja teine pool ei ole nõus välja ostma, siis kohtu kaudu on võimalik panna kogu korter sundmüüki.

teine võimalus on ametlikult abielu lahutamise ajal vara jagada nii, et korter koos laenuga saba sulle ja mehele saab n summa raha, mida sina oled kohustatud välja maksma. Ühisvara puhul ongi see tore asi, et see ei pea jagunema kinnisvarana, vaid võib jaguneda kuidas-iganes.

Sa arvad, et ajad jonni ja oled kaval ja justkui kindlustaksid endal e midagi – järgisel hetkel mees lihtsalt teeb uue arve, kuhu laseb oma palga kanda ja senine arve, kust laen läks, on tühi – kust pank siis laenumakse võtab? Sinu arvelt muidugi! Jätad ka sina maksmata, mis edasi? korter läheb sundmüüki. Mees saba ikka oma tahtmise, laenust lahti, ja sina jääd ikka oma kodust ilma, ainult et tõenäoliselt ei jää sulle kätte midagi, sest sundmüügis müüakse korter odavamalt.

Mina näen siin üksnes viha ja kättemaksusoovi, aga see kõik maksab sulle endale kätte. Mehel on nii palju erinevaid seaduslikke võimalusi oma tahtmist saada ja sina teed oma jonniga ainult enda ja lapse elu halvaks.

+16
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

aga mees, kes selle leppe sõlmis (juristi juures, mitte kodus surve all ei kirjutanud paberitele alla), on mingi poooletoobine, et aru ei saanud, millele ta alla kirjutab või? siis ei tulnud pähe mõelda, kus ta elama hakkab? enne pere juurest lahkumist ei tulnud pähe, et võiks need pisiasjad läbi mõelda?

jah, “mees maksab 100% laenu” kõlab esmapilgul ebaõiglaselt, aga me ju ei tea, kellel kui suur sissetulek on ja milline on elatise summa.

Tõenäoliselt oli mehel korralik sissetulek, mis nüüd koroonakriisi tõttu kannatada on saanud. Tõenäoliselt oli tal perejuurest ära minnes ka mingi süütunne ja just sellepärast nõustus sellise sisuga lepingut sõlmima, et lisaks elatisele lapse jaoks korterit kinni maksab. Eks koroonakriisi ettenägematus anna talle õiguse ühepoolselt lepingust taganeda, kui teised osalised seda mõistlikul määral muutma nõus ei ole. Seega mõnes mõtte on see tõesti lihtsalt üks paber.

Laste kasvamine on väga pikaajaline protsess, mille sisse mahub suure tõenäosusega alati ka vähemalt üks kui mitte mitu majanduskriisi. Ma soovitaks kõigil olla väga ettevaatlik selliste lepingute sõlmimisel, mis sisaldavad seadusega määratud ulatusest oluliselt suuremaid ja potensiaalselt finantsvabadusi piiravaid kohustusi, eriti kui nendega ei kaasne mingeid täiendavaid õigusi või kasumlikust.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

aga mees, kes selle leppe sõlmis (juristi juures, mitte kodus surve all ei kirjutanud paberitele alla), on mingi poooletoobine, et aru ei saanud, millele ta alla kirjutab või? siis ei tulnud pähe mõelda, kus ta elama hakkab? enne pere juurest lahkumist ei tulnud pähe, et võiks need pisiasjad läbi mõelda?

jah, “mees maksab 100% laenu” kõlab esmapilgul ebaõiglaselt, aga me ju ei tea, kellel kui suur sissetulek on ja milline on elatise summa.

Mees tahab lepingut muuta, see tähendab, et üle saab/tuleks vaadata ka ülejäänud kokkuleppe tingimused. Teemaalgataja keeraku oma hüsteeria maha ja lugega rahad üle, palju mees praegu maksab laenu/elatist ja millises osas vaja see kokkulepe ümber vormistada. Kui elatise osa seeläbi suureneb, et mees laenu maksmisest loobub ja naine laenu üle võtab, milles siis probleem? Lisaks saab naine kohe korteri omanikuks.
Jääb mulje, et teemaalgataja viidates, et peale lapse 18-aastaseks saamist peab “ilmselt” tema laenu hakkama maksma, lootis vist hoopis selle peale, et tolleks ajaks uus sponsor olemas? Aga aeg siiski ise oma elu eest nüüd vastutus võtta. Last toetab isa ju edasi, sa ei ole *üksikema*, kelleks üritad end tituleerida.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Pank ei ole nõus riskima ühe kaaslaenusaaja kaotusega ja kui ka oleks, siis lepingu muutmise hinnaks on märkimisväärselt kõrgem intressimäär. Majanduslikult loll otsus seda laenulepingut muutma minna.
Mees helpigu keedetud suppi nüüd.

+2
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 77 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Abielu, ühine pangalaen ja lahutus