Tutvusin nvl Tartus klubis vapustavalt kena mehega. Mina olen ise vallaline ja käin muidu väljas harva.
Tuli kutsus tantsule, ta oli nii võluv, tegi komplimente ja muidu toreda jutuga. Ma nii tunnen puudu mehe tugevatest kätest, mehe kallistustest, ilusatest sõnadest…
Ja siis tuleb tema, korraga olin seitsmendas taevas juba, ja noh pisut joogine ka😀Meil oli koos lõbus, ma tundsin seda tohutut keemiat meie vahel . Paar tundi hiljem teatas ta, et on abielus….
See pettumus, mis mind tabas…. Jah tean, et võõras tüüp kuskilt klubist, peaks savi olema, aga ta meeldis mulle, mingi tõmme kohe tekkis. Ma ütlesin talle, et ma ei tee abielumeestega tegemist ja lahkusin ta juurest. Aga tema ei jätnud mind enam rahule. Ta kutsus mind ikka aina tantsule, flirtis minuga, oli minuga nii kena ja viisakas, ja ma ikka murdusin. Ma veetsin veel mitu tundi tema seltsis. Me suudlesime, tantsisime.. ta vaatas närviliselt oma kella koguaeg, et peab lahkuma, naine ootab kodus. Ma ütlesin talle mine. Samas ta ei tahtnud minna ka. Ta jäi veel edasi. Ta ütles, et oleks võinud oma abikaasa asemel mind hoopis esimesena kohata. Tahtis minu juurde tulla sel samal ööl, tahtis järgmine päev kokku saada. Muidugi ma keeldusin.
Heameelega oleks ta endale koju viinud😂Aga mitte ainult seksi pärast, me kuidagi nii hästi klappisime, seda ütlesid ka meie seltskonnas olevad inimesed, et alles tutvunud aga klapp nii hea. Ma tundsin nagu oleks terve elu seda inimest tundnud. Aga minu õnnetuseks on see inimene juba võetud. Kell oli palju, ma ütlesin talle lihtsalt konkreetselt; et ma lahkun. Ta tahtis kaasa tulla, aga ma lihtsalt kadusin. Võtsin takso ja läksin. Ta jäi minust maha. Tean ta eesnime ainult, muud midagi. Ja nii ongi parem. Aga ma ei saa teda enam oma mõtetest välja, raske tunne on kuidagi,ei tohiks ju. Suvaline klubist mingi jõmm aga mõtetest välja enam ei saa. Tema muidugi on oma naise juures aga mina olen ikka üksi edasi. Igasugune lootus kadus keda normaalset kohata. Miks abielumehed üldse nii teevad? Käivad klubides lantimas ise olles abielus?
Kas kellegil on sarnaseid lugusid jagada?
Teema: Abielumehega 1 huvitav öö….
Jommis ise ja nii hea klapp oli? ohhh sa issand. Muidugi viinud koju, oleksid ka edaspidi saanud petuelu elada. Palju õnne, eesti naine!
”No te conviertas en un Leonardo o Carmina de Vencer la Culpa. Gente asi finalmente terminaran sin nadie, o muy triste. Ser Manuela, Paloma, Franco. No Amanda, por que Amanda tienen un hijo con otro hombre, (pero si fue victimo de su marido). Las personas que te aman, te trataran con respeto y amor. Es no es amor. Palabras son hermosas, pero el amor – el amor encontramos a la vuelta de la esquina.”
Panin jutumärkidesse, sest muidu süüdistatakse, et pole eesti keel, aga see võtab ilusti teksti kokku.
Tekst lihtsalt tundub nii loll, mõnitav ja jabur, et ma pidin teise keelde üle minema. Äkki targad käod oskavad paremat nõu anda, mina ei oska 🙂
Oi kui huvitav.
Miks abielumehed üldse nii teevad? Käivad klubides lantimas ise olles abielus? Kas kellegil on sarnaseid lugusid jagada?
Ega klubides käi ainult vallalised. Käivad kõik. Ütleme nii, et kui abielumees ei lubaks naisel minna sõbrannadega klubisse, siis oleks see nagu piiramine. Sest naine ju alati mõtleb ka et ta vaid tantsib. Nii ka abielumees-ta läheb mõttega lõbutseda. Või ei lähe abielus inimesed kunagi klubisse sõpradega eesmärgiga lõbutseda. Nad lähevad lantima? Kas saaks sellele küsimusele vastuse?
Ei, mitte kellelgi pole kunagi juhtunud, et purjus jorss klubis ligi ajab.
Tule maapeale naine või käi tihedamini väljas, klubid/pubid on täis kiimas abielumehi, kes sinusuguseid naisi otsivad üheks ööks. Sa poleks sealt oma printi valgel hobusel leidnud, usu mind.
Eks Nelli Teataja algaja ajakirjanik kalastab siin foorumis pisut. Tõlkis ühe loo ära ja loodab, et keegi veel midagi kirjutab. Siis saab uue artikli ajalehte ilmutada.
Ega selle mehe nimi juhuslikult Alejandro ei olnud? Kui jah, siis see pidi üsna libe sell olema. Aga nii ilus…
Ega sul lahkudes kingake trepile ei kukkunud ja jäänud. Kui jah, siis on lootust, et ehk leiab su ikkagi üles ja te elate koos, kuni surm (või tema naine) teid lahutab.
Eks Nelli Teataja algaja ajakirjanik kalastab siin foorumis pisut. Tõlkis ühe loo ära ja loodab, et keegi veel midagi kirjutab. Siis saab uue artikli ajalehte ilmutada.
Ja perekooli käod lähevad kõik liimile ning üritavad üksteise järel libateema autorile sõnad peale lugeda, milline jube lipakas ta on (: ……..
TA, võid kindel olla, et enam-vähem samasugune seik on olnud pea iga naise elus. Ja kuldne kuu oli ka veel selgas.
Mulle jäi sellest pikast postitusest märkamata, et mis täpsemalt seal huvitav oli?
Ta ütles, et oleks võinud oma abikaasa asemel mind hoopis esimesena kohata.
No siis läks küll napilt, ebaõnn. Proovi lotot, äkki veab nüüd seal? Osta kohe hulgi, no kogu palga eest.
Eks Nelli Teataja algaja ajakirjanik kalastab siin foorumis pisut. Tõlkis ühe loo ära ja loodab, et keegi veel midagi kirjutab. Siis saab uue artikli ajalehte ilmutada.
Ja perekooli käod lähevad kõik liimile ning üritavad üksteise järel libateema autorile sõnad peale lugeda, milline jube lipakas ta on (: ……..
Küll sina oled meil targake-kabujalake.
kuda ta ööseks su sängi sai tulla, kui klubis pidevalt kella vahtis ja kojumineku aega valvas?
TA, võid kindel olla, et enam-vähem samasugune seik on olnud pea iga naise elus. Ja kuldne kuu oli ka veel selgas.
Jaa, ma olen ka märganud, et purjus peaga, pimedas ja peomeeleolus hakkavad päris mitmed mehed ahvatlevad tunduma. Kaine peaga ja hommikuvalguses enam nii hästi ei pruugi olla.
Haige üllitis
Tutvusin nvl Tartus klubis vapustavalt kena mehega. Mina olen ise vallaline ja käin muidu väljas harva.
Tuli kutsus tantsule, ta oli nii võluv, tegi komplimente ja muidu toreda jutuga. Ma nii tunnen puudu mehe tugevatest kätest, mehe kallistustest, ilusatest sõnadest…
Ja siis tuleb tema, korraga olin seitsmendas taevas juba, ja noh pisut joogine ka
Meil oli koos lõbus, ma tundsin seda tohutut keemiat meie vahel . Paar tundi hiljem teatas ta, et on abielus….
See pettumus, mis mind tabas…. Jah tean, et võõras tüüp kuskilt klubist, peaks savi olema, aga ta meeldis mulle, mingi tõmme kohe tekkis. Ma ütlesin talle, et ma ei tee abielumeestega tegemist ja lahkusin ta juurest. Aga tema ei jätnud mind enam rahule. Ta kutsus mind ikka aina tantsule, flirtis minuga, oli minuga nii kena ja viisakas, ja ma ikka murdusin. Ma veetsin veel mitu tundi tema seltsis. Me suudlesime, tantsisime.. ta vaatas närviliselt oma kella koguaeg, et peab lahkuma, naine ootab kodus. Ma ütlesin talle mine. Samas ta ei tahtnud minna ka. Ta jäi veel edasi. Ta ütles, et oleks võinud oma abikaasa asemel mind hoopis esimesena kohata. Tahtis minu juurde tulla sel samal ööl, tahtis järgmine päev kokku saada. Muidugi ma keeldusin.
Heameelega oleks ta endale koju viinud
Aga mitte ainult seksi pärast, me kuidagi nii hästi klappisime, seda ütlesid ka meie seltskonnas olevad inimesed, et alles tutvunud aga klapp nii hea. Ma tundsin nagu oleks terve elu seda inimest tundnud. Aga minu õnnetuseks on see inimene juba võetud. Kell oli palju, ma ütlesin talle lihtsalt konkreetselt; et ma lahkun. Ta tahtis kaasa tulla, aga ma lihtsalt kadusin. Võtsin takso ja läksin. Ta jäi minust maha. Tean ta eesnime ainult, muud midagi. Ja nii ongi parem. Aga ma ei saa teda enam oma mõtetest välja, raske tunne on kuidagi,ei tohiks ju. Suvaline klubist mingi jõmm aga mõtetest välja enam ei saa. Tema muidugi on oma naise juures aga mina olen ikka üksi edasi. Igasugune lootus kadus keda normaalset kohata. Miks abielumehed üldse nii teevad? Käivad klubides lantimas ise olles abielus?
Kas kellegil on sarnaseid lugusid jagada?
“Meil oli koos lõbus, ma tundsin seda tohutut keemiat meie vahel” Ei taha Sinu illusioone lõhkuda aga olid purjus ja kiimas, ära ehita sama kiimas abielumehest endale liivalosse
Miks abielumehed üldse nii teevad? Käivad klubides lantimas ise olles abielus?
Kas kellegil on sarnaseid lugusid jagada?
No oled veidi aega oma õnne-igatsuseuimas, aga usu mind, küll see mees varsti ununeb.
Tundsin kunagi üht abielus meest, ühine huvi viis kokku, aga olime lihtsalt sõbrad. Ma ise olin sel ajal suhtes mehega, kellega hiljem abiellusingi. Olime kohtunud ka tema väga toreda naisega. Tihti me ei kokku ei saanud, sest ei elanud samas linnas. Kui ta siis vahel harva tuli, käisime enamasti koos väljas söömas. Minu mees sageli ei viitsinud tulla, aga see ei häirinud teda. Ükskord, pärast sellise õhtu veetmist, tegi see mees ootamatult ettepaneku, et mis oleks kui…. Ma olin täiesti jahmunud, sest esiteks oli ta abielus ja teiseks – iial, mitte iial poleks ma temast seda uskunud. Tegemist oli siis tagasihoidliku, viisaka ja hästikasvatatud inimesega, mitte mingit elumeest tema iseloomus ei leidunud kübetki. Mind ei üllatanud mitte niivõrd see ettepanek, vaid et tema selle tegi. Kui ma siis kõnevõime tagasi sain ja ütlesin, et kuule, sa oled ju abielus!! Teate, mida ta selle peale vastas – jah, aga ega ma oma naist siis sellepärast vähem ei armastaks.
Jaa, ma tean seda meest. Perekonnanimi on Rõivas. Loodetavasti on abiks 😉
Ei ole, aga kuulub ilmselt samasse klubisse!
Eelmine.
