Mina ka ei saa aru naistest,kes ütlevad me läksime sõpradena lahku ja suhtleme edasi.Mul sama mõte kui lõpp ,siis lõpp ühe abieluga.
Mina jälle ei näe põhjust, miks ei peaks kokku saades tervitama, sünnipäeval õnnitlema. Kuskil suletud kohas (ooteruumis, lennukis, bussis krvuti istuma sattudes, kellegi sünnipäeval jne) mitte paar lauset vaetama. Abieluga on muidugi kõik ja lõpp ja finito. Viisakus võiks siiski jääda. Eks esialgu teeb mahajäetud naisi kadedus ja viha muidugi lolliks ja kurjaks (ise ka selles olukorras olnud), aga labasust võiks vältida ja tuttavaid siiski tervitada.
