<p style=”text-align: left;”>Mu abikaasa lonkab juba 2 aastat. Esimese aasta ootas, kuni probleem ise üle läheb. Tüüpiline mees. Teisel aastal pöördus perearstile ja tänaseks on terve keha läbi vaadatud (röngten; mri). Käinud närviarstilt, ortopeedi juures, perearstil. Söönud mitmeid ravimeid. Ostnud kallid ortoosid jala toetuseks. Inimesel jalg lihtsalt ei kanna. On tuim ja nagu surnud. Kõndimine on vastik ja ebameeldiv, aga mitte valus. Aegajalt surevad käed ära. Mõistus otsas. Abi ei saa kuskilt. Isegi töövõime kaotust ei saa määrata, kuna diagnoosi pole. Isegi invakaarti autole ei saa väljastada arst, et saaks vähemalt tööle autoga minna, mitte ühistranspordiga (parkimine südalinnas on liiga kallis). Mõistus otsas. Inimene ei taha kuskile minna, midagi teha, kuna kõndimine raske ja lonkamine jätab purjus inimese mulje (jalg on tuim, tundetu.. nagu sureb ära, kui mul näiteks halvasti istudes jalg ära sureb, siis mul on ikka väga raske jalga liigutada, aga minul ju läheb see kohe üle- abikaasal aga iga sammuga see tunne/tundetus süveneb).</p>
Teema: Abikaasa lonkab
Sclerosis multiplex?
Kas med. haridusega kiropraktik on ta üle vaadanud?
Olete liiga väheste arstide juures käinud. Kas mees arsti juures ka kirjeldab probleemi täpselt nii, nagu sa siin kirjeldad? Kõige lihtsam viis oleks alustada talisuplusega. Paari korra järgi peaks juba olema näha, kui jala tuimus möödub on probleem vereringe toimimises. Tõenäoliselt see ongi põhjus aga noh kui inimene ei taha arsti juures käia või ei viitdi oma probleemist rääkida siis peab edasi lonkama ja sellega surema.
Lisaks soovitatakse sellise jala tuimusega mašaazirullide peal jala möllamist ja kui sääred tuimad siis neid samuti ja seda TULEB IGA PÄEV TEHA. Võibolla elu lõpuni.
analüüsid? reumatoloog? infektsionist?
mul valutasid ka kõik liigesed ja lonkasin,
tegin oma kuludega puugianalüüsid (oli äge borrelioos), perearst suunas infektsionistile, see tegi lisaks juurde hulgi analüüse, pani peale antibiotsid + lisaks Lyme tõbile veel mitme vitamiini ja mineraalaine tugev puudus
pärast kui korduma hakkas, siis reumatoloog saatis liigesesüstidele.
Ei pruugi sa märgata midagi, minul selgus vereanalüüsist borrelioos, ehkki polnud endal mingit puuki näinud, igasugustest ringidest rääkimata.
Puuki pole kindlasti olnud, märkaksin kohe. Ma ise kardan puuki nagu tuld, seega on kontroll koguaeg. Minule satuvad sageli puugid kehale jalutama, õnneks pole seni keegi jõudnud kinni imeda, aga kui imelik see ka pole, siis puugid ei taha teda. Samuti sääsed.
Puuki ei pea enda peal jalutamas või külgeimenuna üldse märkama.
Minu mehel ei olnud ka kordagi puuki peal olnud (tema teada), aga ometi märkasin kord keset talve, et mehel on suur punane laik seljal. Tegi testid ja oligi olemas – borrelioos. Ja avaldus see silmnähtavalt tõesti alles keset suurt talve, mil nakatumisest oli ilmselt juba mitu kuud möödas.
Laik ei pruugi alati borrelioosi puhul tekkida. Minu mehel aga näiteks peale laigu mitte mingeid muidu sümptome polnud.
Minu tuttaval tekkis ka mitte millestki kerge liikumistakistus. Käis päris mitu arsti läbi, enne kui avastati, et tal on olnud miniinsult.
Minu lähedane kõigepealt lonkas, seejärel suri käsi öösel ära ja valutas, aina hullemini ja hullemini.
Pool aastat ja tromb ta ühel ööl teispoolsusesse viis. Arsti juures ka käis.
Kas med. haridusega kiropraktik on ta üle vaadanud?
1.Kiropraktik ,füsioterapeut või suurte kogemuste spordimassöör… Pakun et kuskil on mingi närv kinnipitsitatud -kaelas-seljas või puusapiirkonnas, mõni lihas ülepinges ja teist pole ,ollagi. Tuleb võimlema hakata!
2.Depressioon?
Jah, depressiooniga võib ka inimene longata või tuikuda.
Tere. Minu ühel meessugulasel oli ka jalaga probleem ja lonkas, trepist oli raske üles minna, perearst pani diagnoosiks depressioon. Ta ise ei uskunud seda algul, kuigi oli pingeline aeg ja tööd palju. Võttis siiski perearsti poolt kirjutatud AD ära ja saigi jalaga kõik korda.
Teisel meessugulasel jalg valutas ja oli paistes u aasta, käis erinevate arstide vahet, tehti röntgenit, kirjutati ortoos, võttis antibiootikume…kuni vahetas arsti, kes pani kohe diagnoosiks podagra. Keegi teine seda ei pakkunud ega avastanud. Võttis ravimeid ja nüüd kõik korras. Aeg-ajalt annab tunda aga siis võtab jälle tabletti.
Loodan, et saate ikka abi!
