Abikaasaga sai hiljuti päranduse mis ei laiene mulle nagu ma aru saan. Nüüd helistab notar, et pean tulema abikaasaga kaasa kinnisasja müügitehingut allkirjastama. Ma ei saa aru miks mina seal juures pean olema?
Abikaasaga sai hiljuti päranduse mis ei laiene mulle nagu ma aru saan. Nüüd helistab notar, et pean tulema abikaasaga kaasa kinnisasja müügitehingut allkirjastama. Ma ei saa aru miks mina seal juures pean olema?
sest seadus on selline, et ilma abikaasa nõusolekuta müüa ei saa.
Kui ühisvara siis jah, peab mõlemad tulema.
Aga pärand ei ole ju ühisvara.
Paar aastat tagasi pidi abikaasa juures olema ka siis, kui oli vormistatud lahusvaraleping. (Kogesin ise. Meil on juba enne 15+ aastat tagasi sõlmitud abielu tehtud notariaalne lahusvaraleping, abikaasa isa suri ja ta päris isa vara.) Mingi perekonnaseaduse muudatus ja mure selle pärast, et ega äkki abikaasa elukohta ei müüda.
Mina ostsin mõni aasta tagasi suvila, mille üks vanahärra oli aastaid tagasi oma vanemate tagant pärinud. Notaris oli härra koos abikaasaga, kes kirjutas ostu-müügi paberitele täpselt samadesse kohtadesse alla. Mõtlesin juba siis, et miks. Ju siis ongi selline veider seadus.
No aga kas võib olla, et kinnisturaamatus puudub märge, et on päritud? Ku notaril puudub info, et tegemist on ühe poole pärandiga ja pole lahusvara suhet, siis ta eeldab automaatselt, et tegemist ühisvaraga?
teine variant on see, et notarid kardavad ja tahavad 100% kindel olla, et keegi hiljem ei saa neilt kahju hüvitist nõud ahooletu töö eest.
Kui ma enne abielu sõlmimist soetatud korteri abielu ajal müüsin, siis ei pidanud küll mu abikaasa kuskil juures olema.
Ja asjaolu, et abikaasa seal kuskil sees elab, ei ole kindlasti takistus müümiseks, sisi ei saaks ka üürnikega korterit kunagi ilma üürniku nõusolekuta müüa.
Mina soovitan küsida notarilt, miks sinu juuresolek on vajalik, kui tegemist on lahusvaraga.
üldse on need asjad imelikud – meil on abielu ajal soetatud kinnistu (suvekodu), ja igast registrist on näha, et see on ainult minu – abikaasal ei tule see kinnistu kuskilt välja. Kusjuures peaks olema tavaline ühisvara.
Teine – abielu jooksul (90-ndatel) omandatud (ja hiljem osaliselt EVP-de eest erastatud) korter – registrites abikaasa ainuomand. Minul mitte midagi selle kohta.
üldse on need asjad imelikud – meil on abielu ajal soetatud kinnistu (suvekodu), ja igast registrist on näha, et see on ainult minu – abikaasal ei tule see kinnistu kuskilt välja. Kusjuures peaks olema tavaline ühisvara.
Teine – abielu jooksul (90-ndatel) omandatud (ja hiljem osaliselt EVP-de eest erastatud) korter – registrites abikaasa ainuomand. Minul mitte midagi selle kohta.
Sellest on palju juttu olnud, et kui registrites on midagi valesti, peab paluma selle ise parandada. Ka minul ei tule meie ühised kinnistud välja, kõik on mehe nimel, kuigi meil on ühisvara ja kõik abielu jooksul soetatud. Aga ma pole viitsinud sellega tegelda, see ei muuda minu jaoks midagi.
Abikaasaga sai hiljuti päranduse mis ei laiene mulle nagu ma aru saan. Nüüd helistab notar, et pean tulema abikaasaga kaasa kinnisasja müügitehingut allkirjastama. Ma ei saa aru miks mina seal juures pean olema?
Kuidas ta sulle ei laiene? Abikaasa surma korral ju pärid sina selle vara. Lisaks sellele on maja müügist tulev tulu ju perekonna ühine sissetulek, nii et tulumaksu peate ka tasuma. Nii et kuigi maja on saadud päranduseks, siis mis on maja müügist tekkinud raha? Eks lähed ja saad teada, palju tuleb sul tulumaksu maksta saadud summalt …
Abikaasaga sai hiljuti päranduse mis ei laiene mulle nagu ma aru saan. Nüüd helistab notar, et pean tulema abikaasaga kaasa kinnisasja müügitehingut allkirjastama. Ma ei saa aru miks mina seal juures pean olema?
Kuidas ta sulle ei laiene? Abikaasa surma korral ju pärid sina selle vara. Lisaks sellele on maja müügist tulev tulu ju perekonna ühine sissetulek, nii et tulumaksu peate ka tasuma. Nii et kuigi maja on saadud päranduseks, siis mis on maja müügist tekkinud raha? Eks lähed ja saad teada, palju tuleb sul tulumaksu maksta saadud summalt …
Einoh. Vanemate surma korral pärin ka mina nende vara, kas see tähendab, et ma pean ema-isaga kaasas käima, kui nad kinnisvara ostavad? Kui mul pole veel lapselapsi, siis olen ma ka oma lapse pärija – pean täiskasvanud lapsega ka samamoodi kaasas käima?
Kuidas ta sulle ei laiene? Abikaasa surma korral ju pärid sina selle vara. Lisaks sellele on maja müügist tulev tulu ju perekonna ühine sissetulek, nii et tulumaksu peate ka tasuma. Nii et kuigi maja on saadud päranduseks, siis mis on maja müügist tekkinud raha? Eks lähed ja saad teada, palju tuleb sul tulumaksu maksta saadud summalt …
Mis on eluajal toimuval tehingul pistmist surmaga? Inimesed jõuavad enne suremist tavaliselt lahku minna, ei ole mingit pärandust. Tulumaksu maksab ikka see, kes müügist tulu sai. Mees võib vabalt endale uue kinnisvara selle eest osta ja pole abikaasa asigi.
Kuidas ta sulle ei laiene? Abikaasa surma korral ju pärid sina selle vara. Lisaks sellele on maja müügist tulev tulu ju perekonna ühine sissetulek, nii et tulumaksu peate ka tasuma. Nii et kuigi maja on saadud päranduseks, siis mis on maja müügist tekkinud raha? Eks lähed ja saad teada, palju tuleb sul tulumaksu maksta saadud summalt …
Mis on eluajal toimuval tehingul pistmist surmaga? Inimesed jõuavad enne suremist tavaliselt lahku minna, ei ole mingit pärandust. Tulumaksu maksab ikka see, kes müügist tulu sai. Mees võib vabalt endale uue kinnisvara selle eest osta ja pole abikaasa asigi.
See uus kinnisvara on juba ühisvara, st rahal ei ole märget juures “pärandi müügi rahatähed”. k
See uus kinnisvara on juba ühisvara, st rahal ei ole märget juures “pärandi müügi rahatähed”. k
Lahusvara arvelt omandatud vara on lahusvara.
See uus kinnisvara on juba ühisvara, st rahal ei ole märget juures “pärandi müügi rahatähed”. k
Lahusvara arvelt omandatud vara on lahusvara.
Palun viidet seadusele?
PKS§ 27. Lahusvara(1) Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara.
(2) Abikaasa lahusvara moodustavad: 2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel;
3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.
Abikaasaga sai hiljuti päranduse mis ei laiene mulle nagu ma aru saan. Nüüd helistab notar, et pean tulema abikaasaga kaasa kinnisasja müügitehingut allkirjastama. Ma ei saa aru miks mina seal juures pean olema?
tõenäoliselt ple registris kirjas, et tegemist on pärandina saadud lahusvaraga ja notar arvab, et on abielu ajal soetatud ühisvara.
vigaseid kandeid pidi olema uskumatult palju 🙁
Abikaasaga sai hiljuti päranduse mis ei laiene mulle nagu ma aru saan. Nüüd helistab notar, et pean tulema abikaasaga kaasa kinnisasja müügitehingut allkirjastama. Ma ei saa aru miks mina seal juures pean olema?
tõenäoliselt ple registris kirjas, et tegemist on pärandina saadud lahusvaraga ja notar arvab, et on abielu ajal soetatud ühisvara.
vigaseid kandeid pidi olema uskumatult palju ????
mu ema müüs mõni aeg tagasi pärandina saadud korteri ja isa pidi notarisse kaasa minema, kuigi nii maakler kui notar teadsid, et tegemist on pärandiga. ka registrites oli kõik korras.
tõenäoliselt ple registris kirjas, et tegemist on pärandina saadud lahusvaraga ja notar arvab, et on abielu ajal soetatud ühisvara.
vigaseid kandeid pidi olema uskumatult palju ????
Asi on selles, et pere elukoha müümiseks peab teise poole nõusolek olema, ka lahusvara puhul.
Abikaasaga sai hiljuti päranduse mis ei laiene mulle nagu ma aru saan. Nüüd helistab notar, et pean tulema abikaasaga kaasa kinnisasja müügitehingut allkirjastama. Ma ei saa aru miks mina seal juures pean olema?
tõenäoliselt ple registris kirjas, et tegemist on pärandina saadud lahusvaraga ja notar arvab, et on abielu ajal soetatud ühisvara.
vigaseid kandeid pidi olema uskumatult palju ????
mu ema müüs mõni aeg tagasi pärandina saadud korteri ja isa pidi notarisse kaasa minema, kuigi nii maakler kui notar teadsid, et tegemist on pärandiga. ka registrites oli kõik korras.
kas ema kirjutas end sinna päritud korterisse sisse, et tulumaksu maksmisest pääseda?
See uus kinnisvara on juba ühisvara, st rahal ei ole märget juures “pärandi müügi rahatähed”. k
Lahusvara arvelt omandatud vara on lahusvara.
Palun viidet seadusele?
Lahusvara arvelt abielu ajal soetatud vara on tõesti lahusvara. Mul on isiklik kogemus, käisin kohtus oma eksmehega kinnisvara jagamas. Kohtuotsuseks oli, et mehe eelmise korteri müügist saadud vahendite eest ABIELU AJAL koos minuga ostetud kinnisvara oli mehe lahusvara, mitte meie ühisvara.
Abikaasaga sai hiljuti päranduse mis ei laiene mulle nagu ma aru saan. Nüüd helistab notar, et pean tulema abikaasaga kaasa kinnisasja müügitehingut allkirjastama. Ma ei saa aru miks mina seal juures pean olema?
tõenäoliselt ple registris kirjas, et tegemist on pärandina saadud lahusvaraga ja notar arvab, et on abielu ajal soetatud ühisvara.
vigaseid kandeid pidi olema uskumatult palju ????
mu ema müüs mõni aeg tagasi pärandina saadud korteri ja isa pidi notarisse kaasa minema, kuigi nii maakler kui notar teadsid, et tegemist on pärandiga. ka registrites oli kõik korras.
kas ema kirjutas end sinna päritud korterisse sisse, et tulumaksu maksmisest pääseda?
jah, aga isa ei kirjutanud, seega ei saanud seda kuidagi tema elukohaks pidada. tegelikult ongi nende abielu täiesti formaalne.
jah, aga isa ei kirjutanud, seega ei saanud seda kuidagi tema elukohaks pidada
Elukoha registreeringul ja elukohal ei pea omavahel mingit seost olema. Vabalt oleks saanud see mõlema elukoht olla.
jah, aga isa ei kirjutanud, seega ei saanud seda kuidagi tema elukohaks pidada
Elukoha registreeringul ja elukohal ei pea omavahel mingit seost olema. Vabalt oleks saanud see mõlema elukoht olla.
kuidas nii? riik soovib küll, et kodanikud oma tegeliku elukoha registreeriksid. ja nüüd äkki ei pea kohe mingit seost olema?
kuidas nii? riik soovib küll, et kodanikud oma tegeliku elukoha registreeriksid. ja nüüd äkki ei pea kohe mingit seost olema?
Inimesel võib mitu elukohta olla, registreerida saab vaid ühte.
Sinu vanemate puhul vahet pole ju, kui nad abielus on. Notar tahab välistada selle, et müüakse ühist elukohta.
Abikaasaga sai hiljuti päranduse mis ei laiene mulle nagu ma aru saan. Nüüd helistab notar, et pean tulema abikaasaga kaasa kinnisasja müügitehingut allkirjastama. Ma ei saa aru miks mina seal juures pean olema?
tõenäoliselt ple registris kirjas, et tegemist on pärandina saadud lahusvaraga ja notar arvab, et on abielu ajal soetatud ühisvara.
vigaseid kandeid pidi olema uskumatult palju ????
mu ema müüs mõni aeg tagasi pärandina saadud korteri ja isa pidi notarisse kaasa minema, kuigi nii maakler kui notar teadsid, et tegemist on pärandiga. ka registrites oli kõik korras.
kas ema kirjutas end sinna päritud korterisse sisse, et tulumaksu maksmisest pääseda?
jah, aga isa ei kirjutanud, seega ei saanud seda kuidagi tema elukohaks pidada. tegelikult ongi nende abielu täiesti formaalne.
sellisel juhul tuligi mängu see, et su ema oli abielus ja ema oli selle koha oma peamiseks elukohaks märkinud – seega oli see abieluinimeste elukoht ning isa nüusolek selle müügiks vajalik. (abielus) inimestel võib olla ka mitu elukohta.
kui ema oleks koos isaga oma õigesse elukohta olnud sisse kirjutatud, siis poleks notar ka isa nõusolekut ema lahusvara müügiks küsinud, sest see ei oleks kajastunud kellegi elukohana, vaid oleks lihtsalt emale kuuluv kinnisvara, mida ta müüa tahtis.
ise tehakse selle sissekirjutusega oma elu keeruliseks 🙂 kui tahad tm raha säästa, siis pead abikaasa notarisse vedama
tõenäoliselt ple registris kirjas, et tegemist on pärandina saadud lahusvaraga ja notar arvab, et on abielu ajal soetatud ühisvara.
vigaseid kandeid pidi olema uskumatult palju
Millisest registrist sa räägid ja milles seisneb “vigane kanne”? Kinnisturegister ei ole abieluvararegister, seal ei peagi kirjas olema lahus-ja ühisvara detailid. Need tehakse tehingute tegemisel kindlaks muude dokumentide kontrollimisega.
Abikaasaga sai hiljuti päranduse mis ei laiene mulle nagu ma aru saan. Nüüd helistab notar, et pean tulema abikaasaga kaasa kinnisasja müügitehingut allkirjastama. Ma ei saa aru miks mina seal juures pean olema?
tõenäoliselt ple registris kirjas, et tegemist on pärandina saadud lahusvaraga ja notar arvab, et on abielu ajal soetatud ühisvara.
vigaseid kandeid pidi olema uskumatult palju ????
mu ema müüs mõni aeg tagasi pärandina saadud korteri ja isa pidi notarisse kaasa minema, kuigi nii maakler kui notar teadsid, et tegemist on pärandiga. ka registrites oli kõik korras.
kas ema kirjutas end sinna päritud korterisse sisse, et tulumaksu maksmisest pääseda?
jah, aga isa ei kirjutanud, seega ei saanud seda kuidagi tema elukohaks pidada. tegelikult ongi nende abielu täiesti formaalne.
sellisel juhul tuligi mängu see, et su ema oli abielus ja ema oli selle koha oma peamiseks elukohaks märkinud – seega oli see abieluinimeste elukoht ning isa nüusolek selle müügiks vajalik. (abielus) inimestel võib olla ka mitu elukohta.
kui ema oleks koos isaga oma õigesse elukohta olnud sisse kirjutatud, siis poleks notar ka isa nõusolekut ema lahusvara müügiks küsinud, sest see ei oleks kajastunud kellegi elukohana, vaid oleks lihtsalt emale kuuluv kinnisvara, mida ta müüa tahtis.
ise tehakse selle sissekirjutusega oma elu keeruliseks ???? kui tahad tm raha säästa, siis pead abikaasa notarisse vedama
no tegelikult mu ema elaski seal, see oli ta tegelik elukoht. isal ei olnud ei tegelikult ega registris.
tõenäoliselt ple registris kirjas, et tegemist on pärandina saadud lahusvaraga ja notar arvab, et on abielu ajal soetatud ühisvara.
vigaseid kandeid pidi olema uskumatult palju
Millisest registrist sa räägid ja milles seisneb “vigane kanne”? Kinnisturegister ei ole abieluvararegister, seal ei peagi kirjas olema lahus-ja ühisvara detailid. Need tehakse tehingute tegemisel kindlaks muude dokumentide kontrollimisega.
kindel? minu kinnisvara puhul on see küll seal kirjas, lahusvara leping sõlmitud 15 a tagasi.
kinnisturegistri vigadest oli hiljuti juttu kuu-uurijas, kus notarid ise tunnistasid, et vigu on palju, sest notarid on asju erinevalt tõlgendanud.
notarid ise tunnistasid, et vigu on palju, sest notarid on asju erinevalt tõlgendanud.
Tuleb välja et ka notarite juttu peab üle kontrollimal, kui igaüks neist annab erinevat infot. On alles elu meil. Mis seal ülikoolis õpitakse, kui ka sellel alal käib lõputu vassimine.
notarid tõlgendasid seadust nii, nagu nad ise asjast aru said. keegi pöördus asjaga kohtusse ning riigikohus andis asjale oma tõlgenduse, mis paraku erines osade notarite senisest tõlgendusest 🙁 vaidluse korral kehtib aga riigikohtu tõlgendus.
mõned bürood hakkasid asju ise tagantjärgi korda tegema, osad ei teinud väljagi.
tegelikult on see masendav teadmine, et isegi notarit ei või alati usaldada 🙁
