Teema: Abikaasast on saanud funktsioneeriv alkohoolik

Need ei ole veel (just veel) mingid kogused draama tegemiseks. Just koguse enda mõttes.
Probleem on olemas ja vägagi mõistetav – vahet pole, kui vähe või palju on parasjagu joodud, kaine inimesega tegemist ei ole ja suhtuda ei saa temasse samuti nagu kainesse inimesse. Kellele meeldiks, et abikaasa on toas haisev, võimalik et ebaadekvaatselt käituv ollus. Mitte kellelegi. Eriti, kui lisaks tulevad nüansid, et kes poodi sõidab vmt.
Enne lahku kiirustamist peaks mees ise aru saama MIKS ta alkoholi tarvitab. Põhjused on erinevad ja lahendused ka.
– lõõgastumiseks – no mis see lõõgastumine täpselt on, mille alko annab ja millega asendada saab? Kas see on teadmine, et siis saab kodus olla (keegi rooli ei kupata ega ka külla kaasa õllelõhnasena ei tiri)?
Kas õllepurgi avamine tähendab, et laste järelevaatajaks enam ei usaldata?
Kas õllepurk näpus saab olla kindel, et naine ei taha arutada eluolulisi tulevikuplaane (puhkuseplaanid, uus auto, kinnisvara vahetus, remont, vanematega seotud mured), millele mees mõeldagi ei taha, sest tal pole lahendusi?
Paar õlut õhtul on mingi mustri algus. Ja see muster on vaja läbi hammustada. Sest see paar õlut ei ole veel mingi pöördumatu alkoholism. Kuigi võib olla tee sinnapoole.

#3698041:

Ei ole tahtnud seda enne letti paisata, kui ise lõpuni selgust ei ole saanud nind otsuses kindel ei ole

Sa mitte pole tahtnud, vaid pole julgenud.
Siin, anonüümselt kõvatada aga julged küll.

Sest selliselt teise inimese elu üle otsustamine (et sina pead igal õhtul ilma õlleta olema!) nõuab ikka üksjagu julgust.
Ja kurba pole siin midagi, ilmselt mõnele teisele naisele selline mees sobib. Lase inimene vabaks ja ära sae rohkem tema kallal.

Loen kommentaare ja imestan. Kas te olete naised või on siin tegu samasugust elu viljelevate meestega? Mees, kes iga päeva õhtul haiseb ja on vedel ollus, ei ole mees, see on mingi “olend”. TA ei abiellunud sellise mehega, kes iga päeva õhtuks veeredes kuskil diivaninurgal ära kustub.

Olen olnud kolm aastat suhtes mehega, kes ka, alustas alguses reede õhtust-pühapäeva õhtuni, lõpuks oli juba kolmapäeva õhtul kuuspakk ja veel esmaspäeval parandas pead ühe õllega lõuna ajal. Mind hakkas vägagi häirima ja kuigi ma soovitasin tal tõsiselt järele mõelda oma alkoholikoguste üle, see teda ei kõigutanud. Lahkusin, sest ma ei taha olla joodiku hooldaja mõnekümne aasta pärast.

Kulla teema algataja, sul on vaja panna paika selge plaan enda jaoks ennekõike, mida sa edasi teed – kas oled nõus veel proovima, kui mees ka üritab proovida või paned mehe valiku ette, et sinu plaan on alates sellest kuupäevast selline: ja loetled talle oma lahkumise tegevused ette. Tema valik on, kas ta laseb sul koos lastega minna või võtab ennast kokku.

Olles olnud alkohoolikute laps – palun ära lase oma lastel sellist elu normiks pidada.

No mida kuradit see tähendab, et ‘maitseb alkoholiga õlu’ ja siis peab seda iga päev jooma. Kas oma lastel lased iga päev purgi kondenspiima või paki krõpsu süüa, sest neile maitseb?
Su mees pole kaheaastane, et ta ei tohiks suuta aru saada tervislike eluviiside alustest, alkoholi mõjust kehale või sellest, et iga kuradi päev ei pea saama juua, sest maitseb.

Kuidas seksiga on? 10 kg ülekaalu ja sauna magama jäämine, ei kõla nagu toimiv seksuaalelu. Munadesse löömine on meestele tavaliselt väga valus, mõtlen siinkohal ülekantud tähenduses. Hakka rääkima, et mehest ei ole enam voodis asja, et esiteks on paks, ja teiseks pidevalt purjus. Et sa pead vist hakkama armukese järele ringi vaatama, sa veel noor ja tahtmist täis naine. Vaata, mis sellise jutu peale teeb?

See, kui ta alkoholist lihtsalt keset seltskonda ära kukub, on mudugi lubamatu. Omaenda kodus võiksid sa siiski oma mehel lubada tukkuda, kus iganes ta tahab – mina tukun jumala kainelt sageli tugitoolis teleka ees.

Teiseks. Kui ta haiseb ja lämiseb, siis ta ei pese ennast ja joob üle oma piiri. Filmi teda ja näita talle. Kui ei paranda ennast, ma läheks ka lahku.

Siinkohal ma pean ütlema, et ka sinu mehel on mõneti õigus. Mõni “Mati” joobki palju rohkem, aga temaga ei juhtu mitte midagi. Ta ei kakerda, et lälise, ei kuku purjuspäi jne. Kahjuks sinu mees ei ole nagu Mati ja ta peab sellest aru saama. Tema lihtsalt ei kanna nii palju alkoholi.

Ka mul oli kunagi mees, kes jõi, aga tema jõi iga päev. Võib-olla päev nädalas jäi vahele. Kuigi vaevalt. Aga temaga ei juhtunud absoluutselt mitte midagi! Oli ehk natuke veel galantsem ja rõõmsam, kui ene klaasi valamist. Rooli ei roninud, kodutöid tegi, seltskonnas võõrustas viimaseidki külalisi ja saatis nad ära, aitas mantlid selga, tellis taksod, koristas laua, pumpas veinipudelitest õhu välja, käis koeraga tiiru pargis ja pesi nõud. Enne magamajäämist luges ehk mõnd raamatut või tegi maleülesande. Talle lausa sobis see veini- või viskiklaas kätte, ta jõi palju, purju ei jäänud, tundis oma piiri ja loomulikult kandis ta head hoolt oma toitumise ja hügieeni eest. Ma oleksin temaga edasi elanud lõdvalt, hoolimata üle pudelist veinist või viiest sõrmest viskist päevas, lahkuminekul polnud alkoga midagi pistmist. Pole teda elu sees tuikumas näinud ega ebaselgelt kõneemas kuulnud. Nüüdseks on tal alkohoolikustaaži üle 50 aasta ja ühtki alkoholismiga seotud tervisehäda tal pole.

Lühidalt – su mees ei pea minu meelest tingimata täiesti maha jätma. Ta peaks jooma maksimum nii palju, kui on tema norm ja mitte tilkagi üle. Härrasmees jäägu siiski härrasmeheks. Mis siis teha, kui ei kanna? Paljud naised ei saa näiteks süüa sama palju kui sõbranna, ilma et juurde võtaks. Kurb tõsiasi, aga siis tuleb elu selle järgi sättida.

<p style=”text-align: left;”>Jah, tean seda olukorda. Mees mingi hetk hakkas ka iga nv õlut koju ostma, sest maitses. Mina kohe ei hakanud süüdistama vaid ütlesin, minul on lapsepõlvetrauma sellest, et keegi joob ning kui ta kavatseb iga nv nii käituda, siis lähme lahku. Ma vaimselt ei suuda taluda seda, mees sai aru ning joob ainult saunas/peol ning ülejäänud korral ostab alkoholivaba õlut.</p>

#3698228:

Ka mul oli kunagi mees, kes jõi, aga tema jõi iga päev.

Lühidalt – su mees ei pea minu meelest tingimata täiesti maha jätma. Ta peaks jooma maksimum nii palju, kui on tema norm ja mitte tilkagi üle. Härrasmees jäägu siiski härrasmeheks.

Teie näide alkohoolikust ei sobi TA-le, kuna tema mees ei ole igapäevane tipsutaja, et natuke suminat pähe tekitada. Tema mees joob mitmeid päevi järjest kuni kukub ära – s.o. tsükli alkohoolik. Kõige suurem ohumärk on see, et vajatakse hommikust peaparandust. Seega alkoholism on juba edasi süvenenud.

Olen samuti lähedalt alkohoolikuga kokku puutunud ja mina loobusin tema kaineks muutmisest (tilk alkoholi viis uue pudelini jne.). Tal oli sama vabandus, et sõber Mati joob ju palju rohkem ja joodik ta küll pole. Läksime lahku. Kahjuks need hästi kandvad joomasõbrad ning pikad joomatsüklid, kus niigi kurnatud organism enam ei taastunud, saidki saatuslikuks. Kõik ei jõua 50 aastase joodikustaažini, vaid surevad enne 50 eluaastat maha.

#3698403:

Teie näide alkohoolikust ei sobi TA-le, kuna tema mees ei ole igapäevane tipsutaja, et natuke suminat pähe tekitada.

Seda ma just räägingi, et TA peaks oma mehele selgitama, et ta ei saa end Matiga võrrelda, sest Mati ei kuku keset pidu kuskile nurka orikana okse sisse magama ega hakka hommikul pead parandama. Järelikult ta ei kanna sama palju kui Mati, järelikult peab jooma vähem.

#3698431:

Ma tunnen, end ni ihalvasti ,kui SINA

See ei ole mõistlik soovitus. SINA rõhutama nende konfliktide ajal ei peaks. Räägi omaenda tunnetest ja tajust ning ära osuta iga lause lõpul, “sest SINA!”. Õppematerjali on veebis üiisavalt.

Minu jaoks sai sellise õlletava mehe puhul otsustavaks asjaolu, et õlle või pohmelli järele haisvas, pehme keelega seletavas ja nądala keskel vingus olekuga nv ootavas (et saaks õllega lõõgastuda) mehes pole mitte midagi austusväärset. Ega seksikat. Ega paku turvatunnet. Vaid vastupidi. Ja 6 pakk oli ikka poisike. Tal läks õhtuga ikka rohkem.

#3698483:

Kui magaks lihtsalt ilma eelnevalt õlut joomata, kas siis ei oleks sült? Täpselt samasugune oleks ju.

Usu mind, väsimust välja puhkavas ja joomas peaga kuhu iganes tukkuma jäänud inimesel on vahe. Juba selle seisundi esinemissageduses on vahe. Aga kui inimene töötabki kui loom ja kodus jääb kohe kuhu iganes mahama, siis millegipärast on see psüühiliselt ka kergem taluda kui pudeli peale uinunud kaasa või lapsevanem, kes mingil hetkel võib-olla ühtteist une pealt tooli kõrvale/ette poetab. Võib-olla see tundub ebaloogiline, aga nii on.

#3698693:

Kui eluga hakkama saab siis ei näe probleemi.

Mees

Oma pereeluga ei saa ju hakkama.