Esileht Ajaviite- ja muud jutud Abiks algajale majaostjale

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 44 )

Teema: Abiks algajale majaostjale

Postitas:
Kägu

Viimasel ajal on siin mitmeid teemasid majaelu miinuspooltest ning mul on kahju, et need ei sattunud mulle silma 5 aastat tagasi, kui ise maja otsisin. Võimalik, et oleksin teinud hoopis teise valiku. Hea oleks tuua välja, mida teised häirivaks peavad ja teisiti teeksid, kui uuesti koliksid; oleks vast abiks neile, kellel esimese maja ostmine alles ees. Minu tähelepanekud nüüd, 5 aastat hiljem.
– kui kolite majja mõttega saada suurem privaatsus kui korteris, siis 1000m2 krunt ning naabrid igas küljes tekitavad vastupidise efekti. Eriti suvisel ajal, kui elu käib kogu päeva õues, olete tahes või tahtmata naabrite murede ja rõõmudega rohkem kursis kui nad ise. Ja mürast ei ole pääsu ei korteris ega ka majas: koerte haukumine, laste kisa, niiduki plärin või sae undamine on siin igapäevased kaaslased.
– bussiliiklus keskuse või kauplusega võiks olemas olla, et ei peaks olema auto küljes kinni nagu puuk. Et oleks võimalik koju ja kodust välja pääseda ka siis, kui auto ei tööta, olete tarbinud alkoholi või tunnete ennast muidu kehvasti, et autorooli istuda.
– vajalik on osata väiksemaid ehitustöid või peab teil olema selliste oskustega lähedane tuttav, sest väikeste tööde jaoks on töömeest pea võimatu leida. Mitte keegi ei viitsi tulla vahetama paari katusekivi või trepiplaati. Lubatakse tulla, kui suuremad tööd tehtud, aga need ei lõppegi vist kunagi, sest antakse üha uusi ja uusi tähtaegu ja lagunenud asi muudkui seisab, riivab silma ja rikub tuju.
– Füüsiliselt hea vorm ja vastupidavus on vajalikud, et katuselt lume ajamine, heki lõikamine, terrassi värvime, kaminapuude lõhkumine jms tööd saaks ise tehtud ega peaks kedagi paluma ja jälle ootama, millal see “suuremad tööd tehtud saab”.
– mingi väike rahatagavara peab pidevalt olemas olema kiireloomuliste tööde jaoks: kui autoga midagi juhtub, katus läbi hakkab jooksma, küttekeha vajab kõpitsemist vms.
Kogu eelnev jutt pole oluline, kui teil on piisavalt raha, et võtta palgale abiline või kasutada taksoteenust, aga kui olete nagu mina, et näljas ei ole, aga midagi üle ka ei jää, siis äkki on abiks, kui kaalute korteri ja maja vahel.
On kellelgi midagi lisada, mille teadmisest teistelgi kasu võiks olla?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Bla bla bla. Igaüks soetab sellise maja nagu võimalused on.
Normaalselt renoveeritud majas ei pea aastaid midagi kogu aeg tegema.
Naabreid on muidugi igasuguseid, meil siin titekisa pole, on selline euroopalik noorem keskiga-vanem keskiga elanikkond.

Ühesõnaga – sa ei suuda korterile elus nii palju plusse leida kui sooviksid, pole mõtet punnida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

– kui kolite majja mõttega saada suurem privaatsus kui korteris, siis 1000m2 krunt ning naabrid igas küljes tekitavad vastupidise efekti. Eriti suvisel ajal, kui elu käib kogu päeva õues, olete tahes või tahtmata naabrite murede ja rõõmudega rohkem kursis kui nad ise.

See vastab küll tõele. Alla ca 6000 ei ole krunt mingi krunt ja sis ka ainult juhul, kui naabermajad ei asu oma kruntidel sinupoolses küljes.

Füüsiliselt hea vorm ja vastupidavus on vajalikud, et katuselt lume ajamine, heki lõikamine, terrassi värvime, kaminapuude lõhkumine

Hkki pole kohustuslik omada ja seetõttu mina näiteks seda ka ei oma. Terrassi värvimine on mulle täiesti uus lugemine – meil on 15 aastat tagasi immutatud puidust terrass ja seda pole küll iial uuesti immutatud, veel vähem värvitud. Pühitud küll, aga see on ka kõik. Kaminapuude lõhkumine vajab tõesti veidi aega ja jõudu, kui ei taha poest osta.
Lumi tuleb väravani tõesti ära ajada, aga kui krunt on suur, siis see tee võib olla päris pikk. Ühest lumelabidalaiusest aga piisab. Meil ajab 16-aastane poiss 80 meetrit väravani lahti ca 15 minutiga.

mingi väike rahatagavara peab pidevalt olemas olema kiireloomuliste tööde jaoks: kui autoga midagi juhtub, katus läbi hakkab jooksma, küttekeha vajab kõpitsemist vms.

Jah. Üks kasutamata krediitkaart on meil ka alati sahtlis olemas. Aga sama ka korteris – ka korteris võib boiler või külmik üles öelda või kass haigeks jääda. Pole veel näinud korteri-inimest näiteks Õismäelt, kel kui auto läheb katki, siis ütleks, ah, las siis olla katki, ma käin bussidega Piritale tööle. Ikka remonditakse ka korteris elades auto ära asap, aga maal on muidugi tark omada kaht autot.

Mina soovitaksin süveneda naabritesse. Mida kaugemal nad on, seda parem. Lähimate naabritega sea siiski sisse teretutvus, vahetage telefoninumbreid ja selgitage omavahel, kes millega saab kasuks olla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

– kui kolite majja mõttega saada suurem privaatsus kui korteris, siis 1000m2 krunt ning naabrid igas küljes tekitavad vastupidise efekti. Eriti suvisel ajal, kui elu käib kogu päeva õues, olete tahes või tahtmata naabrite murede ja rõõmudega rohkem kursis kui nad ise. Ja mürast ei ole pääsu ei korteris ega ka majas: koerte haukumine, laste kisa, niiduki plärin või sae undamine on siin igapäevased kaaslased.

Sõltub, mida keegi privaatsuse all silmas peab. Helid ja hääled kostuvad linnas elades nagunii kõikjale, ela naabrist 2 m või 20 m kaugusel. Maja siseruumides on üldjuhul vaiksem, kui korterites. See on paratamatu, et naabrid on kas kõrval, ees ja taga ja väljas olles on hästi kuulda, kuidas koerad hauguvad, keegi niidab, saeb, grillib ja veedab külalistega aega. Tiheasustusega aladel peaks olema aia suurim väärtus, mugav ja hubane olemine. Olgu väike või suur aed, paari põõsa või kahekümne viljapuuga, see on maitse asi, kuid seal peaks saama vabalt töötada, päevitada, lugeda, istuda ja lihtsalt olla. Kogu tegevus peaks olema korrusmajade või kahekordsete eramajade elanike, tänaval kõndivate inimeste, teiste naabrite pilkude eest varjatud. Aedades, kus naabrite iga samm on nähtav ja igast suunast tuleb uudishimulikke pilke, jääb midagi olulist puudu ja privaatsust pole ollagi. Eestis on selliseid aedu palju.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen elanud kahes majas. Katuselt lume lükkamisest ei tea küll midagi. Seda aga küll, et osta selline, kus naabrid pole kohe kõrval, ees ega taga. Koerad, niidukid jne oleks kaugemal eemal. Koerainimesed keeravad peast ära üks hetk, siis on nende koer sul aias hädasid tegemas ja pead ise valvama oma hoovis, et näss lapsi ei näriks. Lõpuks on ka hoov julke täis ja hommikul ukse lahti tehes astud sisse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen elanud kahes majas. Katuselt lume lükkamisest ei tea küll midagi. Seda aga küll, et osta selline, kus naabrid pole kohe kõrval, ees ega taga. Koerad, niidukid jne oleks kaugemal eemal. Koerainimesed keeravad peast ära üks hetk, siis on nende koer sul aias hädasid tegemas ja pead ise valvama oma hoovis, et näss lapsi ei näriks. Lõpuks on ka hoov julke täis ja hommikul ukse lahti tehes astud sisse.

Kas värav on lukustatud? Koer hüppab üle aia?
Siis tuleb kindlasti asjale ametlik käik anda, ei kujuta ettegi suvalist koera naabri territooriumil.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu jaoks oli teemaalgataja jutus üks vastuolu (mitte et ma tema jutus kahtleks, ilmselt ostis ta maja kuhugi endisesse suvilarajooni või väikeasulasse), nimelt 1000m2 krunt, kus naabrid neljast küljest kogu aeg aias toimetavad või lärmi teevad ja siis bussiühenduse puudumine (või peaaegu puudumine) suurema keskuse ja kauplusega.
1000m2 krunt väikelinnas oleks täiesti OK, ka suuremas linnas on, minu naabritel koera pole, muru iga päev ei niideta, puid ei lõhu keegi ja lapsed ka enamasti toas nutimaailmas viimased 10a, kui mõnes majas on peale tööpäeva paar koolieelikut õues, siis nende mängimise hääli kuulates tekib pigem kahetsus, et enamus lapsi toas passib. Samas on sellistes kohtades kauplus ja veel üht-teist eluks vajalikku tavaliselt jalutuskäigu kaugusel.
Kui ma ostaks maja maale, siis naaber võiks olla üle põllu näha või siis väikese metsatuka taga, vms, nii et tema kohalolu on tajutav, aga mitte häiriv. Maale ei pea ju maja ostma täpselt teise maja kõrvale. Auto olemasolu täiskasvanud pereliikmetel on siis kahtlemata vajalik.
Mis füüsilisse vastupidavusse puutub, siis lume lükkamine on vajalik nii linnas kui maal, katuselt lund lükata tuleb vaid loetud aastatel kui katusekalle on vastav, hekki tõesti ei pea omama, kaminapuud võib osta lõhutuna, terassi värvimine või trepiplaadi vahetus võiks küll igaühele jõukohane olla kui tal just füüsilist puuet pole.
Teemaalgataja, müü oma maja maha ja osta korter, kui oled üksik naisterahvas ja tugivõrgustikku pole (vend, isa täiskasvanud poeg, väimees vms), siis käib laguneva maja pidamine sulle tõesti ilmselt üle jõu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

– bussiliiklus keskuse või kauplusega võiks olemas olla, et ei peaks olema auto küljes kinni nagu puuk. Et oleks võimalik koju ja kodust välja pääseda ka siis, kui auto ei tööta, olete tarbinud alkoholi või tunnete ennast muidu kehvasti, et autorooli istuda

kes käskis maja kuhugi karup..e põllule osta?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen üles kasvanud 600 m2 aiaga majas ja privaatsust oli ikka päris palju. Sest tegu polnud tänapäevase uusarendusega kuskil põllul, kus puudub suurem kõrghaljastus ja ehitised on krundil pundis koos, aiaääred aga avatud. Meil oli aia ääres garaaž, kasvuhoone, kuur, puuriit ja nö vabas aiaservas oli 2 m plankaed, kus naabritel samuti polnud aia servas garaaži, kuuri või puuriita. Ühtki hekki polnud.
Aias vaikust kuulata tõesti ei saanud, aga ma elasin ju linnas! Vahel harva kuulas keegi öösel tümakat, sellele käidi ütlemas, et pane vaiksemaks (pandi ka). Pühapäeval tehti samuti aiatöid ja ei mäleta, et see häirinud oleks.

Kuna elasin linnas, siis oli bussiliiklus olemas – alguses oli umbes 500 m peatuseni, sest liinivõrk oli linnaservas nirum, pärast aga tehti uus liin ja peatus oli naabertänavas.

Pisitöid oskasid kõik teha ja kel jaksu polnud, sel käidi abiks (sugulased, vahel ka naabrid). Katuselt pidid lund lükkama ainult need, kel kaldenurk väike (meie näiteks), aga seda juhtus harva, vast korra 10 a jooksul.

Rahatagavara peaks igal inimesel olema ja nõuka-ajal oli ka meil, kes me suht vaeselt elasime.

Aga tõepoolest, uusarenduste probleemid oled välja toonud: suhteliselt suurest krundist hoolimata pole privaatsust, ühistranspordiühendus on tihti puudulik, aialapp on siiski nii suur, et vajab arvestatavat tähelepanu, uute majade katused kipuvad olema väikese kaldenurgaga ja tugevusvaru pole tihti meie lumekoguste jaoks piisav (olen näinud sissevajunud katustega maju, mitte küll uusarenduses, aga renoveeritud maja), hoolimata maja noorusest, on ikkagi vaja midagi remontida (küll ehituspraagi, küll kaasaja kiirema tavapärase amortisatisooni tõttu).

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja toodud mõtted on kõik õiged ju, mõnele kehtivad, mõnele mitte.

Ja siis kargab ikka mingi kibestunud käokari turja ja hakkab oma pisikese mätta otsast lihtsalt inisema.

Please wait...
Postitas:
Kägu

– kui kolite majja mõttega saada suurem privaatsus kui korteris, siis 1000m2 krunt ning naabrid igas küljes tekitavad vastupidise efekti. Eriti suvisel ajal, kui elu käib kogu päeva õues, olete tahes või tahtmata naabrite murede ja rõõmudega rohkem kursis kui nad ise. Ja mürast ei ole pääsu ei korteris ega ka majas: koerte haukumine, laste kisa, niiduki plärin või sae undamine on siin igapäevased kaaslased.

Kas sa talvel ei ela selles majas? Või miks su naabrid talvel niidavad ja saevad ning lapsed kisavad? Suvel muidugi kostab naabrite jutt aeda ära. Aga kas siis korteris elades ei kosta suviti tuppa see, mida naabrid oma rõdul räägivad? Või kui naaber suitsetab rõdul või aknal, kas siis see ei kandu sinu tuppa? Rääkimata muudest elamise häältest, mis kostavad 24/7 (ka talvel) sulle koju kätte.

– bussiliiklus keskuse või kauplusega võiks olemas olla, et ei peaks olema auto küljes kinni nagu puuk. Et oleks võimalik koju ja kodust välja pääseda ka siis, kui auto ei tööta, olete tarbinud alkoholi või tunnete ennast muidu kehvasti, et autorooli istuda.

Maja asukoha valid ju ikka ise. Kõik majaomanikud ei ela tühermaal. Mul on ühte poodi 5 minutit jalutamist ja teise poodi 10 minutit. Bussipeatusesse 6 minutit. Autot ei oma. Kõik käigud saab ühistranspordiga tehtud. Või Boltiga.

– vajalik on osata väiksemaid ehitustöid või peab teil olema selliste oskustega lähedane tuttav, sest väikeste tööde jaoks on töömeest pea võimatu leida. Mitte keegi ei viitsi tulla vahetama paari katusekivi või trepiplaati. Lubatakse tulla, kui suuremad tööd tehtud, aga need ei lõppegi vist kunagi, sest antakse üha uusi ja uusi tähtaegu ja lagunenud asi muudkui seisab, riivab silma ja rikub tuju.

Mina näen selliseid remondimehe soove pidevalt FB-s ja alati on kohe mitu pakkumist, kes oleks nõus tulema töö ära tegema. Ise ei mäletagi, millal viimati remondimeest pisitöödeks vaja oli. Trepil ei lagune kivid ja katuselt ei kuku kivid. Remonti käidi viimati tegemas sanitaarremondi pärast, aga seda ju tehakse korterites ikka ka. Maja sai 15 aastat tagasi renoveeritud. Ainuke asi, mis tuleb meeles pidada, on korra aastas tellida maaküttefirmast inimene, kes teeb hoolduse.

– Füüsiliselt hea vorm ja vastupidavus on vajalikud, et katuselt lume ajamine, heki lõikamine, terrassi värvime, kaminapuude lõhkumine jms tööd saaks ise tehtud ega peaks kedagi paluma ja jälle ootama, millal see “suuremad tööd tehtud saab”.

Hekki meil pole. Terrassi peitsisin viimati 3 aastat tagasi ja füüsilist vastupidavust see ei nõudnud. Sauna puud tellime kohe lõhutuna. Miks peaks keegi täna ise puid lõhkuma? Kuigi mulle puude lõhkumine isegi meeldib, hästi teraapiline tegevus.

– mingi väike rahatagavara peab pidevalt olemas olema kiireloomuliste tööde jaoks: kui autoga midagi juhtub, katus läbi hakkab jooksma, küttekeha vajab kõpitsemist vms.

Raha võiks tagavaraks olla nii korteris kui majas elades.

Tegelikult tee väike arvutus, kui suured kulutused sul majale on? Võta näiteks küte, vesi, elekter. Minul on need võrdväärsed sõbrannaga, kes elab 3toalises korteris (meil 170ruudune maja + saunamaja). Lisaks maksab sõbranna igasugu fonde, laenu ja hooldusi, mida mina ei maksa. Minu vanemad ja vanaema elavad ka kõik eramajas. Vanaema kulutused majale on peaaegu olematud. Elektrit tarbib ehk 30 euro eest kuus, küte on 10 ruumi puid ja vett kulub kuskil 5 kanti kuus (koos saunas käimise ja kastmisveega), prügi alla 3 euro. Emal ja isal on pisut suuremad kulud. Korteris sellise raha eest ära ei ela. Majas saad ise valida, kui kallilt sa elad. Võid mugavused miinimumini viia ja elada väga väikese rahaga. Või teha suuremaid investeeringuid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Bla bla bla. Igaüks soetab sellise maja nagu võimalused on.

Normaalselt renoveeritud majas ei pea aastaid midagi kogu aeg tegema.

Naabreid on muidugi igasuguseid, meil siin titekisa pole, on selline euroopalik noorem keskiga-vanem keskiga elanikkond.

Ühesõnaga – sa ei suuda korterile elus nii palju plusse leida kui sooviksid, pole mõtet punnida.

Ma loen ka, et ainult ving-ving-ving. Täiesti oma probleem, kui sa isegi 5 aastat tagasi veel ei teadnud, et rahvarohkes kohas ongi lärmi palju või et poode pole nii palju kui linnas.

Mul on üksainuke naabripere – eakaaslased, täiskasvanud lapsega. Nad on samamoodi karsked ja töökad nagu meiegi. Meie kassid käivad vastamisi teise peenral ja me ei vihka selle pärast üksteist. Kui emb-kumb pikemalt kodust ära on, oleme “naabri-Valved”.

Maja on korralik, renoveerimine lõppes 2016, midagi ei logise, midagi pole vaja “pidevalt kõpitseda”. Pisitööd on võimalik olenenata soost kõigil ära õppida. Mina näiteks olen väga uhke enda ehitatud välikamina üle (maakivid tassisin samuti ise autoga põllu pealt ja metsa äärest kokku).

Küttepuid teeme ja pakendame ise + käib üks sulane abis. Lumelükkamine? Hekilõikus? Jumal, on see siis raske ja eraldi mainimist väärt?

Bussiliiklus on hõre, ent on olemas. Lähemad käigud teen rolleri või jalgrattaga.

Ühesõnaga ma ei viitsi kriitikale vastu enam sõdida. Pessimist ja optimist ei leia nagunii ühist keelt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kus te siin teemas kriitikat näete? Teemaalgataja palub kogemusi majaostuga ja siis inimesed annavad oma kogemusi, omast vaatenurgast. See, et vahepeal arutatakse, kas hekilõikamine on väike või suur töö, pole ju mingi kriitika.
Üks inimene igatseb 600 ruudust krunti, teine ütleb, et talle mitte alla 6000 – see pole ju mingi kriitika ega vaidleminegi. Küsitakse ja inimesed vastavad 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu nipid, kuidas majas elades end mitte ära kurnata:
– ostke robotniiduk. See on toimetab ise, müra pärast ei pea muretsema
– küttepuud tasub alati konteineris tellida (ja sobivas mõõdus juba) – jääb ära see tüütu lõhkumine ja riita ladumine. Kevadel viiakse tühjad konteinerid minema
– lumelükkamisest päästab lumefrees. Kahjuks veel iseliikuvat mudelit pole leidnud, aga raskete labidatäite tõstmine jääb ära. Mõttekas on ka mõne sahamehega tutvust sobitada 🙂
– kütmise jaoks kõlbavad ka õhksoojuspumbad, keskküttekatlad jt teised ahikütte alternatiivid. Kahjuks on õhksoojuspumpade eluiga u 10 aastat – aegajalt peab neid välja vahetama.

Raha peab nagunii olema – mul on majas elades küll kommunaalide arved samas suurusjärgus nagu 3-toalises korteris olid (suvel u 160 eurot, talvel üle 200 euro) – midagi soodsam küll pole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu meelest nendes majateemades võrreldakse võrreldamatut. Miks vaikust korteri sees võrreldakse vaikusega aias? Minul majaomanikuna on majas sees vaiksem kui mul oli korteris sees. Aias on vaiksem kui minu endise kortermaja hoovis. Majja kolides hoiatasid mind kõik naabrite müraterrori eest, aga olen hoopis üllatunud, kui vaikne meil siin suurema osa ajast on.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Issand jumal, ta ju räägibki selleks, et teised tema vigu ei kordaks, ärge tänitage inimese kallal, kes soovitusi annab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu nipid, kuidas majas elades end mitte ära kurnata:
– ostke robotniiduk.

Kaalusime, vaatasime. Meil on aia sees 9300 ruutu ja sellisele pinnale on päris raske leida robotit.
Lihtsam oli osta murutraktor ja kuna aia taga on veel palju maad, siis võtame kordamööda seda niita. Enne jaani kord nädalas, pärast kord kahes nädalas. Majas 4 täiskasvanut ja 3 teismelist. A peamiselt on poeg ja tema linnakooli sõbrad järtsus, et saaks niita. Minuni pole sel suvel järjekord veel jõudnud, aga kui jõuab, siis see on 2,5 tunnine tiir, mida muidugi ei pea järjest tegema. Samas enamikul pole nii palju maad ja no ma sõidan ka aeglaseima kiirusega, sest ma olen äpu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Soovitusi võib ikka anda ja kogemusi jagada, eks alati tuleb neid võtta läbi selle filtri, et esiteks on juba majad (nagu ka korterid) väga erinevad, asukohad erinevad väga mitmetes aspektides ja lõpuks on ka inimesed ise täiesti erinevad juba selles, mis neile meeldib ja kuidas nad üht või teist asja tajuvad.

Olgu nende naabrite ja müra ja privaatsusega kuidas on, kuid minu meelest peaks vähemalt transpordivõimalused ka kõige algajam majaostja taipama eelnevalt läbi mõelda. Ja muidugi ei kehti see ainult maja ostmisel, vaid üleüldse uue elamispinna soetamisel. Kui lähedal asuvad olulised punktid (töökoht, kauplused, koolid, lasteaiad jne) ja seda ka lähema mõne aasta perspektiivis, sest kohe uuesti mujale kolida pole ilmselt ju plaanis. Kuidas ja mismoodi kuhugi liikuda saab, kas peab igale poole autoga sõitma või on ka ühistranspordi võimalused olemas – või kas lähemas perspektiivis sinna piirkonda need võimalused rajatakse jne. Kas see on probleem, kui igapäevaselt sõltutakse ainult autost, kas ollakse valmis vajadusel lapsi aastaid igale poole autoga vedama jms. Ausalt öeldes, kui inimesed nii elementaarsetele asjadele enne majaostu ei mõtle, siis ilmselt tehakse paljud muudki otsused “õhinapõhiselt” ja ilma erilise analüüsita. Vaevalt siis ka teiste kogemusi eriti kuulata viitsitakse :).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

– gaasiküte. Keerasin nuppu aastal 2003 ja 2016 vahetasin katla välja, seadistades uue katla automaatika temperatuurid.
– Puitmaja ja puitaed aastast 2001 – nipet-näpet ikka vaja teha. Eelmisel aastal tellisin puitväravad, üle-eelmisel vahetasin ühe mädanenud horisontaalprussi aial välja, kevadel veidi lillekastide värvi uuendada, laudist pesta jne
– kõrghaljastus vanas väljakujunenud elurajoonis. Naabritest noore pere maja asub 600m2 krundi keskel, meid eraldab hekk ja kuur, osaliselt vaheaed ka vaba. No ei kuule-näe neist midagi. Pensionärist naabrit kohtan rohkem – tohkatab aias. Aga ka tema maja asub kõrghaljastusega krundi keskel.
– talvise lumelülkkamise teeb see, kel aega. Nurgapealne maja, kuid ka siis kui kodust nädalake eemal oldud, ei võta see üle tunni.
– sügisene lehtede riisumine on tüütu – vahtrad ja kased, kuskilt jõuavad meieni ka tammelehed
– meil on paljusid asju mitu – võrdväärsed külmkapd köögis ja sauna eesruumis. Kaks muruniidukit. Robottolmuimeja ja enne seda kasutusel olnud võimas tolmuimeja esimesel ja veidi nõrgem tolmuimeja teisel korrusel. Võimsam triikraud triikimisruumis ja veidi nõrgem minu garderoobis. Kuigi rahatagavara on olemas, siis ei peaks me tormama uus kodumasinat ostma, välja arvatud siis asendamatud esemed nagu gaasikatel vms.
Kulu on võrdväärne kesklinna kahetoalise korteriga, sest tõesti igasugu hooldus- ja remondifondidesse makseid teha ei tule.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viimasele. Keegi ei suuda kõike ette mõelda. Meil on kahekorruseline maja, mitte suur, 155 ruutu. Kolisime, kui noorim laps oli 6 ja meid kokku oli siis 8 inimest.

Kes võis selle peale tulla, et üks pereliige jääb ratastooli? Kes oleks tulnud seepeale, et vann seepärast pidanuks olema esimese, aga mitte teise korruse vannitoas.

Kes oleks siis mõelnud, et see aste, mis on elutoa ja köögi vahel, on suur jama?

Kes oleks tulnud selle peale, et bussipeatus, mis enne oli 250 meetit, viiakse haldusreformi vms käigus 9 aastat hiljem 4,5 km kaugusele?

Kes oleks tulnud selle peale, et Telial pole 9 aasta pärast seal telefonilevi ja maja on alla 65 m Tallinna Raekoja platsist olulisest suurest maanteest ainult 900 m eemal. Kolides oli. Kontrollitud, lihtsalt ei ole. Ei peeta vajalikuks.

Lähedane põhikool sulges uksed.

Oh, neid asju on palju. Kõike ette ei suuda keegi mõelda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgataja toob välja sellised visuaalsed ja infrastruktuursed probleemid.

Mina aga soovitaks maja ostjal hoopis kontrollida, kuidas on maja soojapidavus ehk termoanalüüs. Teine asi, vaadata milline on küttesüsteem ja kuidas see katab maja vajaduse. Sinna juurde muidugi ka see, et mida sa ise soovid – kas võimalikult mugavat keskkütet või mitte nii mugavat, aga see eest tervislikumat ahjukütet.

Lisaks maja planeering, kas toad, uksed kostavad läbi, kas põrandad nagisevad. Kas majas on mitu wc-d või üks, kui mugavalt need painevad arvestades terve pere vajadusi jne.

Maja puhul, minu jaoks on ülioluline, et oleksid olemas nö panipaigad ja hoiustamisruumid. Ei ole mõeldav, et ma hoian nt muruniidukit, jalgrattaid, rehasid, labidaid jne asju kuskil koridoris või garaazhis jalus, kuhu tahaks muid asju (autot) paigutada.

Lisaks aed. Aias peab olema täpselt nii palju, et jõud üle käib. Küll nähtud neid elamisi, kus 10 õunapuud ja 15 marjapuud/põõsast ja siis terve pere ägiseb, et neid kõiki kokku korjata ja mitte raisku lasta. Mina ütlen, et kõik muruks, mis ülejõu käib.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viimasele. Keegi ei suuda kõike ette mõelda.

Kui see kommentaar oli vastuseks mulle, siis ma ei öelnud sõnagagi, et KÕIKE peab suutma ette näha. Ma rääkisin ainult sellest (millest oli ka teemaalgatuses juttu), et oma igapäevased transpordivõimalused peaks ikka suutma mõne aasta perspektiivis ette näha – see hakkab “mängima” ju juba esimesel päeval uues elukohas. Muidugi võib ette tulla igasuguseid ootamatusi ja pöördeid ja pikema aja vältel (ütleme 10 a) tõenäoliselt midagi ikka ju muutub. Mitmed asjad, mida mainisid, pole aga sugugi majaspetsiifilised, vaid võivad ette tulla mistahes tüüpi elamus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Soovitusi võib ikka anda ja kogemusi jagada, eks alati tuleb neid võtta läbi selle filtri, et esiteks on juba majad (nagu ka korterid) väga erinevad, asukohad erinevad väga mitmetes aspektides ja lõpuks on ka inimesed ise täiesti erinevad juba selles, mis neile meeldib ja kuidas nad üht või teist asja tajuvad.

Olgu nende naabrite ja müra ja privaatsusega kuidas on, kuid minu meelest peaks vähemalt transpordivõimalused ka kõige algajam majaostja taipama eelnevalt läbi mõelda. Ja muidugi ei kehti see ainult maja ostmisel, vaid üleüldse uue elamispinna soetamisel. Kui lähedal asuvad olulised punktid (töökoht, kauplused, koolid, lasteaiad jne) ja seda ka lähema mõne aasta perspektiivis, sest kohe uuesti mujale kolida pole ilmselt ju plaanis. Kuidas ja mismoodi kuhugi liikuda saab, kas peab igale poole autoga sõitma või on ka ühistranspordi võimalused olemas – või kas lähemas perspektiivis sinna piirkonda need võimalused rajatakse jne. Kas see on probleem, kui igapäevaselt sõltutakse ainult autost, kas ollakse valmis vajadusel lapsi aastaid igale poole autoga vedama jms. Ausalt öeldes, kui inimesed nii elementaarsetele asjadele enne majaostu ei mõtle, siis ilmselt tehakse paljud muudki otsused “õhinapõhiselt” ja ilma erilise analüüsita. Vaevalt siis ka teiste kogemusi eriti kuulata viitsitakse :).

Tegelikult sarjad asjata. Kui ma selle maja ostsin (ei ole põllu peal, täitsa äärelinn on), siis oli siinne bussiliiklus tunduvalt parem. Kuid töökohad sellest piirkonnast kadusid aastatega ära, kohalik noorem rahvas sõidab autodega, sõitjaid jäi seega vähemaks ning bussegi võeti käigust järjest maha. Suvel kannatab täiesti rattaga tööle sõita, kuid kahjuks on meil suvi nii lühike. Oktoobrist aprillini jääb ikkagi ainult autovariant.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Soovitusi võib ikka anda ja kogemusi jagada, eks alati tuleb neid võtta läbi selle filtri, et esiteks on juba majad (nagu ka korterid) väga erinevad, asukohad erinevad väga mitmetes aspektides ja lõpuks on ka inimesed ise täiesti erinevad juba selles, mis neile meeldib ja kuidas nad üht või teist asja tajuvad.

Olgu nende naabrite ja müra ja privaatsusega kuidas on, kuid minu meelest peaks vähemalt transpordivõimalused ka kõige algajam majaostja taipama eelnevalt läbi mõelda. Ja muidugi ei kehti see ainult maja ostmisel, vaid üleüldse uue elamispinna soetamisel. Kui lähedal asuvad olulised punktid (töökoht, kauplused, koolid, lasteaiad jne) ja seda ka lähema mõne aasta perspektiivis, sest kohe uuesti mujale kolida pole ilmselt ju plaanis. Kuidas ja mismoodi kuhugi liikuda saab, kas peab igale poole autoga sõitma või on ka ühistranspordi võimalused olemas – või kas lähemas perspektiivis sinna piirkonda need võimalused rajatakse jne. Kas see on probleem, kui igapäevaselt sõltutakse ainult autost, kas ollakse valmis vajadusel lapsi aastaid igale poole autoga vedama jms. Ausalt öeldes, kui inimesed nii elementaarsetele asjadele enne majaostu ei mõtle, siis ilmselt tehakse paljud muudki otsused “õhinapõhiselt” ja ilma erilise analüüsita. Vaevalt siis ka teiste kogemusi eriti kuulata viitsitakse :).

Tegelikult sarjad asjata. Kui ma selle maja ostsin (ei ole põllu peal, täitsa äärelinn on), siis oli siinne bussiliiklus tunduvalt parem. Kuid töökohad sellest piirkonnast kadusid aastatega ära, kohalik noorem rahvas sõidab autodega, sõitjaid jäi seega vähemaks ning bussegi võeti käigust järjest maha. Suvel kannatab täiesti rattaga tööle sõita, kuid kahjuks on meil suvi nii lühike. Oktoobrist aprillini jääb ikkagi ainult autovariant.

No siis järelikult maja ostes ei sõltunud sa ju ainult autost, seega 5a tagasi poleks kellegi teise vastavast kogemusest sulle vähimatki kasu olnud. Kui just polnud juba ette näha see töökohtade kadumine näiteks, sest kui vaid 5 aastaga on nii suured muutused elukeskkonnas, siis oleks ehk mingid “ohumärgid” juba näha olnud. Hea küll, see on lihtsalt “oleks”, kuid sinu teemaalgatus oli ju, et oleks sa 5a tagasi teiste kogemusi kuulnud, otsustanuks sa ehk teisiti. See konkreetne transpordiküsimus (just ja ainult sellest rääkisin mina) aga ei puutu selles mõttes siis ju asjasse. Ma ausalt öeldes ei tahakski uskuda, et leidub inimesi, kes kolivad suure õhinaga uude elukohta ja järgmisel päeval avastavad – ups, ma pean nüüd IGA PÄEV autoga tööle minema, ei saagi enam jalgsi või bussiga ja pood on ikka ka pagana kaugel :). Just see konkreetne asi panigi mind hetkel reageerima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu meelest on teema nagu jalgratta leiutamine jällegi. Mitte paha pärast, aga neid asju ju vaadatakse ja teataksegi nagunii, kui maja otsimine käsil. Tavalised asjad. Täpselt sama, kui vaatad maja ehitusaastat, millest maja tehtud on ja kas vundament ikka sirge on ja katus ja seinad.
Loogika peitub selles, et maja ei soteta nagu sokipaari, see protsess koos uurimistega ja info hankimisega kestabi pikalt. Ja ma ise pole ka väga terav inimene, kui nüüdset sõnavara kasutada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma ei tea, kus te siin teemas kriitikat näete? Teemaalgataja palub kogemusi majaostuga ja siis inimesed annavad oma kogemusi, omast vaatenurgast. See, et vahepeal arutatakse, kas hekilõikamine on väike või suur töö, pole ju mingi kriitika.

Üks inimene igatseb 600 ruudust krunti, teine ütleb, et talle mitte alla 6000 – see pole ju mingi kriitika ega vaidleminegi. Küsitakse ja inimesed vastavad 🙂

Kriitika eramajas elamise kohta. Mitte midagi positiivset tema postituses ju pole. Võiks ju arvata, et maja ostab täiskasvanu, kes oskab veidi loogikat kasutada ning omab elukogemusi, paraku aga on tegu inimesega, kes veel 5 aastat tagasi ei teadnud, et talvel sajab lund ja suvel kasvavad taimed. Kusjuures ka 5 aastat tagasi on siin kindlalt samasuguseid teemasid olnud – oleks võinud lugeda mis ees ootab.

Igal aastal ilmuvad siia romantikud, kes teatud perioodil õhkavad eramaja poole. Seda, et majaelu veidi ka liigutamist nõuab, nad ei tea. Õigemini, ei taha teada. Nüüd üks selline “paljajalu kastesel murul kohvitass käes ja eemal hüppavad kitsekesed” on reaalsusesse jõudnud, et mõningaid miinuseid võib ikka esineda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte midagi positiivset tema postituses ju pole.

Kelle tema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte midagi positiivset tema postituses ju pole.

Kelle tema.

Kuninganna ema? Või äkki hoopis teemaalgataja omas?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen elanud kahes majas. Katuselt lume lükkamisest ei tea küll midagi. Seda aga küll, et osta selline, kus naabrid pole kohe kõrval, ees ega taga. Koerad, niidukid jne oleks kaugemal eemal. Koerainimesed keeravad peast ära üks hetk, siis on nende koer sul aias hädasid tegemas ja pead ise valvama oma hoovis, et näss lapsi ei näriks. Lõpuks on ka hoov julke täis ja hommikul ukse lahti tehes astud sisse.

Kas värav on lukustatud? Koer hüppab üle aia?

Siis tuleb kindlasti asjale ametlik käik anda, ei kujuta ettegi suvalist koera naabri territooriumil.

Kas siis vaid naabril peab aed ees olema, kel koera pole, aga kel koerad, siis võivad vabapidanisel olla ja käia kus hoovis aga ise tahavad, sest aeda ees pole? Kas mitte esmalt aed pole selle pere asi, kel koer on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mitte midagi positiivset tema postituses ju pole.

Kelle tema.

Kuninganna ema? Või äkki hoopis teemaalgataja omas?

Siis teinekord nii ütlegi. Tsiteerisid sa ju mitte teemaalgatajat, vaid mind. Sõna “tema” jääb pisut uduseks 🙂 Ja ära hakka taas funktsionaalsest lugemisoskusest jutustama. Kui sa kedagi tsiteerid, kes omakorda ei tsiteeri kedagi ega nimeta kedagi ning kasutad ainsa kirjeldava sõnaga “tema”, siis su geniaalsed mõtted ei pruugi olla arusaadavad väljaspool su kolpa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 44 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Abiks algajale majaostjale