Esileht Ajaviite- ja muud jutud Abiks algajale majaostjale

Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )

Teema: Abiks algajale majaostjale

Postitas:
Kägu

Teemaalgatajale soovitus. Mine metsa elama ja võimalikult asustatud punktist kaugemale, seal saad vaikust ja rahu nautida, aga metsas muidugi linnud ja metsloomad häälitsevad ja jälle segavad. Ise olen sünnist saadik eramajas elanud ja sinu probleemidega pole põrkunud õnneks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mitte midagi positiivset tema postituses ju pole.

Kelle tema.

Kuninganna ema? Või äkki hoopis teemaalgataja omas?

Siis teinekord nii ütlegi. Tsiteerisid sa ju mitte teemaalgatajat, vaid mind. Sõna “tema” jääb pisut uduseks 🙂 Ja ära hakka taas funktsionaalsest lugemisoskusest jutustama. Kui sa kedagi tsiteerid, kes omakorda ei tsiteeri kedagi ega nimeta kedagi ning kasutad ainsa kirjeldava sõnaga “tema”, siis su geniaalsed mõtted ei pruugi olla arusaadavad väljaspool su kolpa.

Kommentaar eemaldatud.
2.1. Kasutajal on kohustus käituda teiste suhtes viisakalt, lugupidavalt ning sõbralikult.
Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Teemaalgatajale soovitus. Mine metsa elama ja võimalikult asustatud punktist kaugemale, seal saad vaikust ja rahu nautida, aga metsas muidugi linnud ja metsloomad häälitsevad ja jälle segavad. Ise olen sünnist saadik eramajas elanud ja sinu probleemidega pole põrkunud õnneks.

Mõni saab siin teemas jälle kord teisi halvustada ja hurjutada. Kui teie enesetunne sellest paremaks läheb ja kodus mehele nähvamata jätate, on teema juba ennast õigustanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vallast võid uurida aga ausat vastust kunagi ei saa-kuhu ehitatakse restoran või kuhu pannakse klaastaara konteinerid või kuhu tuleb järgmine keskus või arendus. Isegi maa kasutusotstarvet saab vald nipsust muuta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kõige olulisem on, et ei ostaks suuremat maja kui tarvis. Korteris kasvanud inimesed kipuvad olema ahvimaimustuses lossilaadsetest majadest. Siis selgub kibe tõde – seda ei jõua korras hoida, remontida ega kütta.

Nooremad inimesed ei oska ette näha, et trepist võib mingis vanuses suur probleem saada.

Maja juurde on vaja ka kuuri, kus hoida kola niidukist hekikäärideni. Ka selle ehitamiseks on raha, kui see krundil puudub? Kas oled vaaritaja ja moositegija, kuhu sa oma purginduse paned. Kas on külm kelder? Kas majas on hoiduruum, kuhu panna kraam reisikohvrist magamiskotini.

Kui pere kasutab mitut auto, kas need mahuvad maja ette ära või blokeerid oma masinatega naabrite sissepääsud ka kinni.

Please wait...
Postitas:
Kägu

14.43 nõuanded on väga head. ma juba enne mõtlesin, et nii hea teema – kui kahju, et see jälle tühiseks kraaklemiseks ja tähenärimiseks on keeratud. Ütleks siis midagi, millest tõesti algajale majaostjale kasu võib olla!
Ma ise igatahes üritan. Olen 25 aasta jooksul kaks korda olnud majaostmise rattas ja sellest on küll teatud kogemused salves. Meie otsisime mõlemal korral küll puitmaja, meie pere isiklik eelistus lihtsalt. Võis vajada kohendamist, aga pidi mõlemal korral olema suht kohe sissekolitav. Aga parem kirjutan punktide kaupa.
* Asukoht ja logistika: kui kaugel bussipeatus, kui tihe ühistransport, kus lähim pood-apteek-kool-perearst. Endale aru anda, milline pn pere oma liikumisvõimekus, mil määral sõltutakse ühistranspordist, ja selle järgi otsustada.
* Kui kaugel on naabrid, kui palju neid on, kas nad on lärmakad või vaiksed. Siin on abiks kolm-neli jalutuskäiku selles kandis eri aegadel, nii töö- kui puhkepäeval, tööajal kui õhtul. Annab naabritest ja tavapärasest mürafoonist teatud ülevaate.
* Hoov ja haljastus, kas aed on suurte puudega ja varjuline või hoopis suuremas osas lageda päikese käes. Kus on lõunakaar, kuidas päike liigub (seda saab maja vaatama minnes ka omanikult küsida, kui on pilvine). Tuulte käes (külm! Vana maja puhul tähendab suuremat küttekulu, ja tuulise ilmaga ei pruugi olla meeldiv õues toimetada või aega veeta. Samas on tuulises aias vähem sääski!) või tuulte eest varjatud (kõrged hekid, teised ehitised, suured põõsad; mikrokliima tuulevaikses aias on mõnusam, maja on lihtsam soojana hoida, kuid samas suviti tähendab see ka rohkem sääski.)
* Kui mugav on parkimine, mitu autot mahuks jne. Kas on garaaž või selle ehitamise võimalus, koht.
* Kus on postkast (maal ei pruugi see olla su värava juures, vaid nt 400 m sissesõidutee otsas või 1 km kaugusel bussipeatuses koos küla teiste talude postkastidega.)
* Sama teema prügiveoga. Kuhu tuleb tühjenduspäevaks viia prügikast? Muidu võib hiljem ootamatult selguda, et pead oma kasti tühjendamiseks võib-olla väga kaugele vedama, nt 400 m sissesõidutee otsa.
* Kuidas on talvel lood lumelükkamisega, kas enamasti ja üldjoontes tehakse ruttu puhtaks? Kas KOV laseb puhtaks lükata ainult üldkasutatava tee või ka majapidamiste sissesõiduteed? KOV-del on siin praktika erinev. Selle peaks enne selgeks tegema, eriti kui talu või majapidamise sissesõidutee on pikk. Seda saab küsida võimalikelt tulevastelt naabritelt, kui ringi jalutada.
* Kui niiske/kuiv on krundi pinnas. Ega koht ole madal ja vesine? Muidu võib suurte vihmade ajal probleeme tekkida: vesi keldris, mudased käiguteed, märjaga sissesõiduteesse tekkivad augud ja roopad jms.
* Mis abihooneid meil vaja oleks ja kas kinnistul on need juba ehk olemas või on võimalik midagi kerge vaevaga oma vajadustele vastavaks ümber ehitada (garaaž, saun, kuur, kelder, kasvuhoone – aga mõni tahaks ka laudavõimalust näiteks.) Mis olukorras on abihooned, kas need on võimalik kohe kasutusele võtta või tuleb selleks enne märkimisväärseid jõu- ja ilunumbreid teha.
* Eelmiste elanike kultuurikiht abihoonetes, pööningul ja hoonete tagustes – eriti vanemates maa-majapidamistes tavaline. Okastraadipussakad, traktorijupid, autovrakid, katkised vedrumadratsid, vanad rehvid, jõusöödakotid, konservikarbid, klaasitükid ja eterniiditahvlid vedelemas kuskil kuuri taga nõgestes – kui seda on juba ühes kohas, siis on seda ka mujal vähegi varjatud kohtades ja nende kohtade leidmise ja s..a likvideerimise peale kulub uuel omanikul oma 10 aastat. Ei maksa uskuda, et müüjad selle enne müügitehingut ise kokku korjaksid ja ära laseksid vedada, isegi kui nad seda lubavad – see pole reaalne, nad ei jõua. Sellised sodihunnikud varjatud kohtades on ilmselge põhjus hinda alla küsida, ja mitte vähe.
* Elumaja – kas katuse harjajoon on sirge. Kui kuskilt tundub natuke lohkus või vajunud, siis see annab märku, et konstruktsioonides on probleem.
* Kas vundamendijoon on sirge, vundament koralik, ei pudise.
* Kui kuskilt on välisvooder lahti ja õnnestub selle alla piiluda või selle alt palki noaga torkida, siis saab natuke aimu, mis olukorras on seinapalgid. Mädasse puitu läheb nuga lihtsasti sisse.
* Mis olukorras tunduvad aknad ja välisuksed. Mis tüüpi aknad on – puit või plast, millal paigaldatud, kas kahe- või kolmekordne (parem!) pakett või veel nõukaaegsed suve-ja talveraamid? Kas see lahendus on see, mis meid rahuldab, või on see miski, mida kohe peab hakkama ümber tegema?
* Kas põrandad on kõndides igalt poolt kindlad, ei vaju, ei õõtsu? Viimane oleks halb märk ja lubaks arvata, et talad on all mädad.
* Kas ahjude-pliitide uste kohalt on pind puhas (hea märk, tähendab, kolle tõmbab hästi!) või tahmane, nõgine (st on tõmbeprobleemid ja pidevalt ajab kolle suitsu sisse)? Mis olukorras on korstnajalad väljaspoolt? Nõgine ei ole hea, vaid näitab korstna amortiseerumist. Nõgi peaks näha olema ka läbi värvi (kui on püütud üle värvida). Kui korstnajalg on kipsplaadiga üle löödud, siis tasub sel teemal edasi küsida. Võib-olla enne ostu ka korstnapühkija tuua asja hindama. Samuti peaks teadma, et tänapäeval Päästeameti eeskirjad ei luba enam korstnajalgu kipsi ja muu siseviimistlusega üle katta. Kui peaks tulema kindlustusjuhtum, siis võime sellepärast vastu pükse saada.
* Kas vesi tuleb torudega oma kaevust või ühiskondlikust veevõrgust? Kui vana see süsteem on, millal rajati? Oma veevarustuse korral – kui vana on kaevus pump? Majja toodud torud? Millal kaev on lastud viimati puhastada (kui salvkaev)? Kas kaev annab vett ka kuivadel suvekuudel või on sellega probleeme olnud (see, et põuaga kaevud kuivaks jäävad, ei ole sugugi nii harv probleem, kui võiks arvata)? Mis oluline – maitske seda vett. Kas vesi on hea?
* Kas on oma kanalisatsioon või ühendatud ühiskondlikusse? Kui enda oma, siis kas on kogumiskaev (tüütu, iga paari kuu tagant tahab tühjendamist) või imbväljakuga septik (tühjendamine kord aasta-paari jooksul)? Kuidas töötab, ega ummistustega probleeme pole esinenud? Millal viimane läbipesu toimus? Kuidas pääseb septiku juurde fekaaliveofirma auto?
* Kui vanad on maja elektrisüsteemid, kas juhtmed-kilbid on tänapäevased, millal paigaldatud? Kas on üks või kolm faasi, kas tööstusvool on? Oleks hea, kui elektriasjad oleksid korralikud, sest ohutus! ja elektritööd on kallid.
* Tasub minna pööningule ja katusealune üle vaadata – ega läbi katuse kuskilt valgust ei kuma, ega katusekattes auke pole? Väiksemaid auke väljast ei näe, ainult seest katuse alt, kui valgus läbi kumab.
* Ega kuskil ole veekahjustuste jälgi, niresid lae all tapeedil vmt? Erilist tähelepanu tuleks pöörata katuseakende ümbrusele ja üldse aknaalustele nii sees kui väljas. Ega akende all ei ole sein tumenenud, krohv lahti? Kõik need viitavad veekahjustustele.
* Kui on maaküte, siis peaks nägema elektriarveid. Kus paiknevad maa sees torud – sest torude juures ise enam mingeid kaevetöid teha ei saa, ka puid-põõsaid-hekke istutada sinna ei saa.
* Kui on katlaküte, siis milline. (Õli oma on tänapäeval väga kulukas. Kivisüsi tahmab palju, aga on efektiivne. Pellet on mugav ja soodne, aga külmaperioodidel võib ajutiselt müügist otsa lõppeda. Haluküte eeldab palju rassimist küttematerjali ladustamise ja sissevedamisega.) Mis katel. Kas on automaatika. Millal seda viimati hooldati.
Jumaluke, seda sai nüüd palju. Aga kindlasti ma unustasin veel midagi ära ka. Ehk siis teised täiendavad. Sest oh kui palju eriti oma esimese maja ostmise aegadel ma mõtlesin, et teaks olmeti, mida vaadata, mida arvestada või millele tähelepanu pöörata … Ehk on mu pikast oopusest mõnele noorele perele kasu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu jaoks ainus ja peamine põhjus oli oma majast väljakolimisel mürareostus. Krunt oli kahjuks jah ainult 1000m2 ja kui kahte külge kolisid naabrid, kelle aiapeod algasidki õhtuti kell kaheksa ja nende “vaiksemaks sätitud muusika” kostus mingi helivõngetena ka meie magamistuppa siis ühel hetkel sai see müügiotsus tehtud.
Ei häirinud kehva transport, muruniitmine, remonditööd. Need said ikkagi kuidagi lahendatud. Aga oma maja puhul on minu jaoks esikohal rahu ja vaikus. Miks peavad inimestel alati päevad läbi aedades-garaazides raadiod mängima, isegi siis kui ise parasjagu ollakse toas?
Oma lillepeenratega askeldamist igatsen siiani aga lepin ka rõdulilledega.
Kõike ette näha ei saa, ka kehva kuulmisega muusikaarmastajaid naabreid mitte.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui enda oma, siis kas on kogumiskaev (tüütu, iga paari kuu tagant tahab tühjendamist) või imbväljakuga septik (tühjendamine kord aasta-paari jooksul)?

Muuga nõus, aga selle septiku tühjendamisega on ikkagi nii, et pereliikmete arv kordi AASTAS. Nt meil 2 inimest, peale talve ja enne talve tühjendame (kord on 50-55€, oleneb vedajast 😁).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui enda oma, siis kas on kogumiskaev (tüütu, iga paari kuu tagant tahab tühjendamist) või imbväljakuga septik (tühjendamine kord aasta-paari jooksul)?

Muuga nõus, aga selle septiku tühjendamisega on ikkagi nii, et pereliikmete arv kordi AASTAS. Nt meil 2 inimest, peale talve ja enne talve tühjendame (kord on 50-55€, oleneb vedajast 😁).

Oleneb septiku suurusest. Meie oma septikut laseme tühjendada üks kord aastas (peres 3 liiget) ja tühjenduskordadel on selle täituvus olnud ehk nii 3/4 peal. Aga peast ma ei mäleta, kui suur septik meil sinna sai.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui enda oma, siis kas on kogumiskaev (tüütu, iga paari kuu tagant tahab tühjendamist) või imbväljakuga septik (tühjendamine kord aasta-paari jooksul)?

Muuga nõus, aga selle septiku tühjendamisega on ikkagi nii, et pereliikmete arv kordi AASTAS. Nt meil 2 inimest, peale talve ja enne talve tühjendame (kord on 50-55€, oleneb vedajast 😁).

Oleneb septiku suurusest. Meie oma septikut laseme tühjendada üks kord aastas (peres 3 liiget) ja tühjenduskordadel on selle täituvus olnud ehk nii 3/4 peal. Aga peast ma ei mäleta, kui suur septik meil sinna sai.

Septikuid on väga erineva suurusega ja ka süsteemid ise on erinevad. Meil oli vahepeal 4 täiskasvanut majas, siis tühjendasime kord aastas, igaks juhuks. Nüüd oleme kahekesi, üleaasta on täiesti piisav.
3-kambriline septik, 2 tk reas, tühjendatakse ainult esimest.
Kasutame ka septiku pulbrit, mis enamuse paksust ära lagundab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen ilmselgelt see naaber keda kõik vihkavad. Krunt kõigest 1100ruutu ja elan linnas. Muk on kaks koera, kes vahel teevad häält (öösel ei haugu), neli last, kellest kaks teismelist ja üks imik. Kõik tekitavad lärmi. Muusikat meeldib ka aiatööde kõrvale kuulata. Puid laome ja lõhume. Eile lõpetasin 22.30, sest päeval oli liiga palav, et tööd teha. Muru niidame või trimmerdame 2x nädalas. Pidrvalt mees nokitseb ka auto kallal. Külalised käivad ka.
Ometi naabritega probleeme pole olnud, mul kõrge aed ja õieti ei näegi neid.
Maja kallal on pudevalt tööd, aga samas mida siis vaba ajaga ikka teha? Väljas käime, sõpradega suhtleme jne….kodus on kõige mõnusam olla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen ilmselgelt see naaber keda kõik vihkavad. Krunt kõigest 1100ruutu ja elan linnas. Muk on kaks koera, kes vahel teevad häält (öösel ei haugu), neli last, kellest kaks teismelist ja üks imik. Kõik tekitavad lärmi. Muusikat meeldib ka aiatööde kõrvale kuulata. Puid laome ja lõhume. Eile lõpetasin 22.30, sest päeval oli liiga palav, et tööd teha. Muru niidame või trimmerdame 2x nädalas. Pidrvalt mees nokitseb ka auto kallal. Külalised käivad ka.

Ometi naabritega probleeme pole olnud, mul kõrge aed ja õieti ei näegi neid.

Maja kallal on pudevalt tööd, aga samas mida siis vaba ajaga ikka teha? Väljas käime, sõpradega suhtleme jne….kodus on kõige mõnusam olla.

Ja kuidas algajale majaostjale see info kasuks võiks tulla?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen ilmselgelt see naaber keda kõik vihkavad. Krunt kõigest 1100ruutu ja elan linnas. Muk on kaks koera, kes vahel teevad häält (öösel ei haugu), neli last, kellest kaks teismelist ja üks imik. Kõik tekitavad lärmi. Muusikat meeldib ka aiatööde kõrvale kuulata. Puid laome ja lõhume. Eile lõpetasin 22.30, sest päeval oli liiga palav, et tööd teha. Muru niidame või trimmerdame 2x nädalas. Pidrvalt mees nokitseb ka auto kallal. Külalised käivad ka.

Ometi naabritega probleeme pole olnud, mul kõrge aed ja õieti ei näegi neid.

Maja kallal on pudevalt tööd, aga samas mida siis vaba ajaga ikka teha? Väljas käime, sõpradega suhtleme jne….kodus on kõige mõnusam olla.

Ja kuidas algajale majaostjale see info kasuks võiks tulla?

Et uurid enne kolimist naabritelt, kas neile meeldib oma kodu. Kui meeldib, siis ära nende kõrvale koli.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kulu on võrdväärne kesklinna kahetoalise korteriga, sest tõesti igasugu hooldus- ja remondifondidesse makseid teha ei tule.

Arusaamatu, miks sellest üldse juttu tehakse. Kas majas ei olegi vaja midagi hooldada ja remontida? Jooksvad kulud võivad tõesti nii iga kuu madalamad olla, aga kui ükskord on vaja midagi majas hooldada või remontida, siis makstakse sama palju või rohkem. Korteriomanikud maksavad igal kuul natuke, majaomanikud korraga suurema summa. Üldkokkuvõttes on kulud ikka samad.

Please wait...
Näitan 14 postitust - vahemik 31 kuni 44 (kokku 44 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Abiks algajale majaostjale