Teema: abiks antavad kasutatud riided

palun sõnasta oma probleem.

eestlased ei oskagi olla tänulikud. kodune kasvatus ju selline. paljud vanemad ei näinud läbi ka nõuka aega ja said sealt oma matslikkuse kaasa. nõukaaeg tuhmistas paljusid oma võrdsuse tagaajamisega.

mina viskan üle poole oma kasutatud riietest minema. kel tõesti vaja, see leiab need prügimäelt või prügikastist korralikult suletud kottidest. ülejäänud viin keldrisse, lootes, et kunagi avastan uuesti nende kunagise võlu. annetada ei julge, sest kardan sama, et põlatakse ära või oodatakse jumal teab mis cuccisid. ja tänamatutele ei viitsi enda aega kulutada. eriti veel sellistele, kes paljuneda oskavad, aga õppida, tööd teha või aitäh ei oska öelda.

Mina oleks küll tänulik kui keegi pakuks mulle tüdruku riideid 110 suurust, postikulu maksaks kah ise ära. Käin küll tööl ja kammin ka kaltsukaid, et odavamalt saaks aga mida ei leia on retuuse ja ka teised asjad kaltsukates üsna krõbedahinnaga. Jah olen ise süüdi, et ei osanud ette näha tulevikku ja muretsesin rohkem kui ühe lapse, kuid vahest jah elu teeb keerdkäike ja jäin leseks. Lähen eluga edasi nii nagu jaksan ja just need lapsed annavad jõudu edasi liikuda, pingutada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina oleks küll tänulik kui keegi pakuks mulle tüdruku riideid 110 suurust, postikulu maksaks kah ise ära. Käin küll tööl ja kammin ka kaltsukaid, et odavamalt saaks aga mida ei leia on retuuse ja ka teised asjad kaltsukates üsna krõbedahinnaga. Jah olen ise süüdi, et ei osanud ette näha tulevikku ja muretsesin rohkem kui ühe lapse, kuid vahest jah elu teeb keerdkäike ja jäin leseks. Lähen eluga edasi nii nagu jaksan ja just need lapsed annavad jõudu edasi liikuda, pingutada.[/tsitaat]Enda laste riided ja enda riided mida ei kanna viin sotstöötajale ja tema jagab need edasi neile kellel vaja, ei ole ka mingit suurt tönulikust oodanud ja vahet ju pole kuhu viin kas prügimäele või annan ära, järelikult on vaja lahti saada neist, pole kuhugi koguda.

Mina ka küsisin hiljuti abi ühe pere tarbeks. Õnneks leidus mõni hea inimene, kes ka suutis ja tahtis aidata! Tänamata ei jäänud küll ükski neist ei minu ega ka selle pere poolt. Kahju on ainult see, et väga vähesed julgevad või tahavad aidata, rohkem ikka parastatakse ja ollakse niisama õelad. Aga eks õelad ole ikka need, kes pole ise midagi sellist eluseeski kogenud ja elavadki oma guccidest ja dolce gabbanadest ümbritsetud maailmades.

Kasutaks Su teemat ära ja küsiks, et ega ei ole kellelgil ära andmiseks 2 paari poiste talvesaapaid (kaksikud) number 35 umbes? Väga järsku jäid vanad väikeseks ja lihtsalt ei ole raha. Kaltsukaid pole poolesaja kilomeetri ringis… Oleks väga tänulik.

signemai.sutt@mail.ee
Ikka olen huvitatud!

Maailmalt tänu ootama jäädes muutud iseenda võlglaseks.

Kui annad, siis anna ja lase asjadel minna. Kui sinu tingimus on, et tänataks, siis nii ütlegi. Pole mõtet tasuta riiete saajaile tingimusi seada tagantjärele.

Sügavalt mõttetu teema.

minul on nagu sarnane probleem ja pole ka. minu lapsed on hakanud mulle rääkima, süüdistama, et miks ma ei osta neile uusi ja moodsaid asju.
ostan jah kaltsukast. odavad riided. lukud korras, kenad. eelmiste aastate tooted. nüüd mu lapsed aga vinguvad, et nemad tahavad ka moodsaid asju. ehk siis mõtlemiseks mis link pandi teemaalgatajale, peab ka mulle sobima, et kas mu lastel kaob eneseväärikus ära, kui nad kannavad kasuttaud riideid?

Mina panin 0,1¤ eest Ostasse müüki kottidega oma laste väikseks jäänud riided. Mõtlesingi, et kui saan 0,1¤ nende eest(mõni asi väga korralik, mõni võib olla rohkem kantud, kõik on pestud ja terved/korralikud siiski), võtan seda kui heategevust:) Keegi saab odava raha eest portsu korralikke asju ja mina saan kappi ruumi juurde 🙂

Saatsin maili, Signe, aga ei tea, kas said üldse kättegi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Vot ma ei saa aru sellest lausest, et kui annad, siis ära tänu oota.
Kuhu jääb viisakus?
Näiteks mina ei anna inimestele asju, kes aitähh ei ütle. Kui ei oska seda lihtsat sõna üle oma huulte öelda, ju siis pole niiväga ka vaja.
Mina ise olen andnud mõned asjad ära ja need on inimesed olnud, kes ikka suudavad oma emotsioone välja ka näidata ning aitan neid siiani vajadusel.
Matsid aga saagu ise hakkama.
Ei nõustu üldse selle lausega, et kui annad midagi heast südamest, siis saaja ei suuda heast südamest öelda viisakat sõna \”tänan\”

[/tsitaat]

Ja millise valemiga sa ENNE tead, et kas tuleb tänu või mitte ? Kui viid oma riided taaskasutusse, siis paned riietele aadressi taskusse, et nad saaks ikka sulle isiklikult aitäh öelda ? Ja kui tänu ei tule, siis võtad asja tagasi ? Antakse ikka seetõttu, et minul on ja teisel pole, mitte seetõttu et tänu oodata.

Nii hull see asi ka nüüd ei ole. Olen üks nendest, kes hangib riideid abivajajatele. Võtan tihti just netist pakutavaid riideid ja maksan postikulu kinni. Alati tänatakse, selles küll probleemi ei ole. Küll, aga ei jõua alati ja kohe internetti kui pakk käes. Vahel jääb paar päeva vahele. Mulle lihtsalt meeldib aidata. Ja keegi siin laulis, et retuusid on ainult 2¤ tk, siis jah, aga tänasel päeval lesk naine teismelise tütrega ja töötu. Kelle sissetulek on ainult riigitoetused. Ei suuda maalt ilma autota nende retuuside järgi sõita. Need retuusid läheksid ikka ülikalliks. Oleme ikka ausad puud ja toit on tähtsamad, sinna lisaks veel elekter. Töötuks jäi tervise pärast. Hetkel 50 aastat vana ja tütar alles 14. Te ei ole vist ikka vaeseid näinud. Asjad on ikka väga hullud. Näen igapäevaselt ikka rasket elu, kus ei ole tegemist laenude maksmise või üle võimete elamisega.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ka küsisin hiljuti abi ühe pere tarbeks. Õnneks leidus mõni hea inimene, kes ka suutis ja tahtis aidata! Tänamata ei jäänud küll ükski neist ei minu ega ka selle pere poolt. Kahju on ainult see, et väga vähesed julgevad või tahavad aidata, rohkem ikka parastatakse ja ollakse niisama õelad. Aga eks õelad ole ikka need, kes pole ise midagi sellist eluseeski kogenud ja elavadki oma guccidest ja dolce gabbanadest ümbritsetud maailmades.[/tsitaat]

Ei olegi tahtmist aidata, kui loed pika ja kurva loo, kuidas pole riideid, mähkmeid jms. ja siis paar päeva hiljem näed, et sinu antud asjad on pandud müüki veel suurema hinnaga kui ise need ostnud oled. Mina isiklikult viisin riided lastekodusse, seal vähemalt saavad need tõesti abivajajate kätte toimetatud.

Tallinna inimesena olen viinud Emmasse. Seal jagatakse vaestele sümboolse tasu eest või üldse tasuta (krooniajal oli 1 kroon iga asja hind). Võiksin ka tasuta kellelegi anda, mul on näiteks Huppa talvekombe tüdrukule 128 pikkus. Suht trööbatud aga lasteaiahoovis või kelgumäel veel vägagi ok. Lisaks veel riideid 6-7 aastasele tüdrukule.