Pluss igasugused matusetoetused jäävad ilmselt saamata. Minu töökohas saab nt perekonnaliikme (abikaasa, laps) surma korral matusetuoetust u 1000 eurot.
Esileht › Pereelu ja suhted › Abilluda või olla elukaaslased
Teema: Abilluda või olla elukaaslased

Kui peaks järsku terviserike tekkima või mingi õnnnetus juhtuma, kas siis elukaaslasel on õigus teha meditsiinilisi otsuseid? Äkki sekkub nt ämm ja ütleb, et lükkame aparaadid välja või hoiame neid hoopis sees (sinul endal on sama aeg teadvusetu inimesega koos kanda laenukohustus vmt). Sama matuste korraldamisega.
Tead, isegi Ameerika telesarjas ei saa ämm sind puudutavaid med. otsuseid teha, kui sa pole talle selleks vastavat volitust andnud (medical power of attorney). Ja mis vahet on laenusuhtes, kas oled teadvusetu isikuga abielus või mitte? Ja kui abielus ei ole, ei saa elukaaslast maha matta või?
Maha saab ikka maetud. Aga kas on elukaaslasel õigus nt otsustada, et kas n-ö traditsiooniline maha matmine või tuhastamine, kuhu tuhk pannakse jmt.
Pluss igasugused matusetoetused jäävad ilmselt saamata. Minu töökohas saab nt perekonnaliikme (abikaasa, laps) surma korral matusetuoetust u 1000 eurot.
Aaa, et ema või lapse surma korral saab toetust vaid siis, kui inimene on abielus? Vallaslapse surma korral ei saa? Head väärtused.

kõik sama nimega
Teil kõigil on samad nimed? Kuidas te küll aru saate, kelle poole pöördutakse?
Saan veel aru perekonnanime vahetamise iidsest kombest, aga kogu nimi samaks…njaaa.

Aaa, et ema või lapse surma korral saab toetust vaid siis, kui inimene on abielus? Vallaslapse surma korral ei saa? Head väärtused.
Kuidagi peab tõendama, et sul on seos lahkunuga. Muidu mõni eit hakkab küsima raha iga surnud sekspartneri eest või mees tahab saada raha sohilaste eest.
Ikka peab olema abielus ja bioloogilised vanemad kirjas lapse sünnitunnistusel, nii on õige.
Riik ja tööandjad peavad väärtustama traditsioonilist peret.

Pluss igasugused matusetoetused jäävad ilmselt saamata. Minu töökohas saab nt perekonnaliikme (abikaasa, laps) surma korral matusetuoetust u 1000 eurot.
Uskumatu mida ka oluliseks peetakse!!


Ma arvan, et muidugi võib ka elukaaslast armastada, aga abielu on nagu asjade loomulik jätk.. minu jaoks on veidrad need paarid, kes kümme aastat koos ja ei abiellu või siis veel tagatipuks mitu aastat kihlatud ja pulmi ei tule..
Meil mehega oli mõlemal soov abielluda ja ei tekkinud mingeid küsimusi selles osas.
Tean näiteks paari, kellel kaks last ja naine soovib abielluda, mees mitte, seda pean mehe poolt imelikuks. Muidugi seal on see aspekt, et võib-olla üks soovib uhket pidu ja teine mitte.

Seda ei olegi veel välja pakutud – et kui pere saab surma u nagu Estonia hukk, siis on kogu perekond üksteise järgi mälestussambale graveeritud. Kunagi siin tõsimeeli toodi selline argument abielu kaitseks.
Eriti hea väljend oli siin see – et abieluga saab naine mehe omaks! Keegi tõesti nii mõtleb ja seda 21 sajandil.

…
Tean näiteks paari, kellel kaks last ja naine soovib abielluda, mees mitte….
Ma mehena pakun, et mees pole kindel et see on see naine kellega ta tahaks abielluda ja olla elu lõpuni. Praegu on teadmine, et kui ikka kedagi teist leian, siis on tal see võimalus teisega.
Kui ma armastaks siis tahaks küll abielluda. Aga siis oled rohkem seotud ja isegi kui tahaks kedagi teist, siis ei oleks enam nii lihtne st lihtsalt lähed teise juurde. Füüsilisekt võid minna, aga sedauslikult peab hakkama veel lahutama jne.

Ja veel, et moraalses mõttes on lihtsam üle aisa lüüa, kui abielus olles. Abielludes mõtledki, et se naine on mul üks ja ainus keda tahan ja mitte kunagi kedagi teist naist. Vot siis abielluks.
Praegu on veel ikkagi kõik lahtine, teadmine, st ehk leian veel kedagi kellega abielluda.

Ja võibolla see naine keda ma päriselt armastaks on praegu suhtes kellegi teise mehega kes teda päriselt ei armasta ja mina kes armastaks ei hakkagi seda talle ütlema, sest ta on ju suhtes teisega.
Niikaua kui olen vaba, jätan otsad lahtiseks, teen mis tahan teadmine. Kui vahele jään, siis ütlengi, et me pole abieluski.
Ja vabandusi, et miks mitte abielluda leiab ikka, tegelt tead, et veel ei ole leidnud seda õiget naist. Ehk käib kah naine.
On mul tegelikult õigus?

Olen teisel ringil ja ükski laps ei kanna minuga sama perekonnanime.
Olen ka igasuguseid perenimede jaotamisi näinud – mõned on abielus, aga kumbki jätab oma nime või võtavad naise nime, neid viimaseid on lausa mitmeid. Aga sellist imeasja, et naine ja mees on “vabaabielus”, aga lapsed on naise perenimega, polegi vist tõesti kohanud. Tase omaette on muidugi veel juhtumid, kus minnakse kohe lahku, laps on naise kasvatada, aga jääb ikka mehe nimega.

Aga sellist imeasja, et naine ja mees on “vabaabielus”, aga lapsed on naise perenimega, polegi vist tõesti kohanud.
Tõesti? Tuli kohe lähisugulane meelde, kel nii. Mina veel soovitasin, sest naisel on väga ilus perekonnanimi ja mehe perekonnanimi ei tulene tema sugupuust, vaid võõrast mehest.

Ma mehena pakun, et mees pole kindel et see on see naine kellega ta tahaks abielluda ja olla elu lõpuni.
Kas tõesti on mingi a5 paberilipakaks abielutunnistus siduvam asi kui 2 last?! Mehed ei saa ikka üldse aru, mis tegelikult rohkem seob- lapsi teeb karja “naisega, kelles mees pole kindel”, aga abielu kardab 🙂 Kas see natuke rumal pole? LApsed on igatahes pikaajalisem ja raskem kohustus kui abielu.

Ma mehena pakun, et mees pole kindel et see on see naine kellega ta tahaks abielluda ja olla elu lõpuni.
Kas tõesti on mingi a5 paberilipakaks abielutunnistus siduvam asi kui 2 last?! Mehed ei saa ikka üldse aru, mis tegelikult rohkem seob- lapsi teeb karja “naisega, kelles mees pole kindel”, aga abielu kardab
Kas see natuke rumal pole? LApsed on igatahes pikaajalisem ja raskem kohustus kui abielu.
Lapsed on igaljuhul meeldivam kohustus.

Lapsed on igaljuhul meeldivam kohustus.
Abielu, nagu lapsedki, on oma teha, kui meeldivad nad on.

Ma mehena pakun, et mees pole kindel et see on see naine kellega ta tahaks abielluda ja olla elu lõpuni.
Kas tõesti on mingi a5 paberilipakaks abielutunnistus siduvam asi kui 2 last?! Mehed ei saa ikka üldse aru, mis tegelikult rohkem seob- lapsi teeb karja “naisega, kelles mees pole kindel”, aga abielu kardab 🙂 Kas see natuke rumal pole? LApsed on igatahes pikaajalisem ja raskem kohustus kui abielu.
Jah, ma ka üsna abielu alguses käisin oma beebiga külas sõbrannal, kel samasugune beebi, sõbranna küsis, et kas sa ei kartnud abielluda, ikkagi selline seotus, mul jäi ka karp lahti, et milleks saada lsp kellegagi, sellega sa seotud olla ei taha, abielu saab iga kell lahutada. (Me oleme siiamaani abielus, tema läks oma lapse isast mõned aastad hiljem lahku.)

milleks saada lsp kellegagi, sellega sa seotud olla ei taha, abielu saab iga kell lahutada
Ja kui omavahelised suhted on hapud, saab lahutada ja ei pea kunagi eksiga enam mingit tegemist tegema. Laste kaudu jääd eluksajaks seotuks ja mõjutatavaks- isal on õigused, piiramisvõimalused, otsustusõigus, mis ema plaanidega sugugi kokku ei pruugi käia jne (nt ei luba last elama teise riiki, misiganes), isegi lapse pulmas peate vast kõrvuti seisma veel. Eks sama kehtib ka vabaabielu/kooselu puhul, laps seob igatahes pikemalt.

Mitte abielus olemine= poolpidune ja defineerimata elu. Ju mees soovib ringi vaadata veel.
Mitte ilmtingimata. Minul ei ole mingit vajadust oma mehega ametlikult abielluda. Oleme mõlemad lesed. Tutvusime ja hakkasime koos elama keskealistena. Mõlema lapsed on täiskasvanud iseseisvad inimesed. Kummalgi on oma kinnisvara, mida lastele pärandada. Suvekodu ostsime ühisomandisse…

Mitte ilmtingimata. Minul ei ole mingit vajadust oma mehega ametlikult abielluda. Oleme mõlemad lesed. Tutvusime ja hakkasime koos elama keskealistena. Mõlema lapsed on täiskasvanud iseseisvad inimesed. Kummalgi on oma kinnisvara, mida lastele pärandada. Suvekodu ostsime ühisomandisse…
See on hoopis teistsugune olukord ja eluseis- lapsed kasvatasite, kodud ostsite abielus olles ja olite abikaasa surmani abielupaar, st kõik suuremad eluseisud möödusid abielupaarina (kadunud abikaasaga siis), praeguses seisus polegi mingit mõistlikku põhjust abielluda, pigem teie puhul komplitseerib pärimist näiteks.

milleks saada lsp kellegagi, sellega sa seotud olla ei taha, abielu saab iga kell lahutada
Ja kui omavahelised suhted on hapud, saab lahutada ja ei pea kunagi eksiga enam mingit tegemist tegema. Laste kaudu jääd eluksajaks seotuks ja mõjutatavaks- isal on õigused, piiramisvõimalused, otsustusõigus, mis ema plaanidega sugugi kokku ei pruugi käia jne (nt ei luba last elama teise riiki, misiganes), isegi lapse pulmas peate vast kõrvuti seisma veel. Eks sama kehtib ka vabaabielu/kooselu puhul, laps seob igatahes pikemalt.
Kuni laste täisealiseks saamiseni, suure vanusevahega laste korral tõesti eluks ajaks, kuigi hea mehega on selline sidumine vaid boonus, võrreldes naistega, kes mehega lapsi ei teinud, ega saanud.

Minu vanaema tavatses ikka öelda: lapsed olgu tehtud. Mehevalik võib luhtuda, kuid lapsed jäävad meile alatiseks südant soojendama.

Ma olen selles küsimuses lähtunud põhimõttest, et tegemist on siiski isiklike valikutega. Mina pidasin oluliseks abielluda selle inimesega, kellega tundsin, et võiks saada ühised lapsed ja et minu lapsed peavad sündima abielus. See on minu põhimõte ja selle järgi ma ise ka elan. Kuid teised võivad tänapäeval elada täpselt nii nagu nad tahavad! Ei mingeid lahterdusi a`la abivälised lapsed/ju pole armastust, et koos elavad jne. Mõnele võib olla põhimõtteline valik mitte abielluda (üks sõber nt. põhimõtteliselt ei aiellu, kuna tema vanemate abielu oli õnnetu). Igaüks meist peab siiski leidma endale omad põhimõtted, mille järgi elada ja toimetada!

Ja veel, et moraalses mõttes on lihtsam üle aisa lüüa, kui abielus olles.
Moraalses mõttes on ka mingitel ligitikkuvatel naistel hea vabandus- ju neil siis pole tõsine, võib sinna vahele minna ja mees ära lohistada, nad pole ju abieluski! 🙂 niiet topeltrisk

Miks olete abiellunud või mitte? Kui mitte, siis olete ekukaaslased.
Kas on nii, et kui armastan, siis tahan ka abielluda ja kui ei armasta, siis ei taha abielluda.
Ja kui ollakse elukaaslased, siis armastust pole, pigem lihtsalt meeldib või käib kah, paremat ka pole.
Abilluda või olla ekukaaslased 🤦
Äkki minna tagasi kooli?

Miks olete abiellunud või mitte? Kui mitte, siis olete ekukaaslased.
Kas on nii, et kui armastan, siis tahan ka abielluda ja kui ei armasta, siis ei taha abielluda.
Ja kui ollakse elukaaslased, siis armastust pole, pigem lihtsalt meeldib või käib kah, paremat ka pole.
Abilluda või olla ekukaaslased 🤦
Äkki minna tagasi kooli?
No ega koolis ei õpetata ju klahvile pihta saama. Heal juhul soovitatakse kaineks saamist oodata.

Abielluda või mitte oleneb ju üsnagi sellest, millises eluetapis oled ja millised on su vajadused. Kui oled noor, soovid lapsi, vajad kindlustunnet, siis võiks abielluda. Mina olen abielus olnud ja praeguse elukaaslasega abielluda ei soovi, sest nii on lihtsam varade mõttes. Mis on minu oma, ongi minu oma ja läheb minu surma korral jagamisele minu lastele. Ei sooviks olla olukorras, kus mu abikaasa sureb ja tema lapsed hakkavad noolima mulle kuuluvat vara, mis (kinnisvara)tehinguid tehes on muutunud abielu ajal soetatud varaks.

Moraalses mõttes on ka mingitel ligitikkuvatel naistel hea vabandus- ju neil siis pole tõsine, võib sinna vahele minna ja mees ära lohistada, nad pole ju abieluski! niiet topeltrisk
Kui mees vedu võtab ja iga suva naine saab teda ühepoolselt ära lohistada, siis pole ju erilist vahet, on ta abielus või ei ole abielus. Selliseid naisi on alati, keda ka abielu sugugi ei takista.

Ei sooviks olla olukorras, kus mu abikaasa sureb ja tema lapsed hakkavad noolima mulle kuuluvat vara, mis (kinnisvara)tehinguid tehes on muutunud abielu ajal soetatud varaks.
Kas varalahususest pole üldse midagi kuulnud?

Moraalses mõttes on ka mingitel ligitikkuvatel naistel hea vabandus- ju neil siis pole tõsine, võib sinna vahele minna ja mees ära lohistada, nad pole ju abieluski! niiet topeltrisk
Kui mees vedu võtab ja iga suva naine saab teda ühepoolselt ära lohistada, siis pole ju erilist vahet, on ta abielus või ei ole abielus. Selliseid naisi on alati, keda ka abielu sugugi ei takista.
Ma mehena hakkasin mõtlema te jutule, et kui ausalt rääkida, siis ma arvan, et minu vist saaks ära lohistada.

Esileht › Pereelu ja suhted › Abilluda või olla elukaaslased