Jah, aga tavaliselt ikka üks pool soovib.
Üks pool võib soovida, aga kui teine ei soovi, tuleb lahutus ja maja jagamine. Lihtne.
Teema: Abilluda või olla elukaaslased
24.09.2023 22:19
24.09.2023 22:47
Üks pool võib soovida, aga kui teine ei soovi, tuleb lahutus ja maja jagamine. Lihtne.
Jah, loomulikult. Aga miks peaks kehvemas materiaalses olukorras olev pool seda soovima? Lihtsam kõrvalt edasi panna ja hästi elada. Ning kui mees on rikkam, miks peaks tema seda soovima, kui saab mitut naist põrutada ning oma seaduslik naine on muidu igati ok? Inimesed teatud vanuses tihti ei viitsi mingeid varasid jagada. Seks pole põhiline, oma kaasaga harjunud, ühised lapsed. Milleks küll lahutada?
24.09.2023 22:51
Milleks küll lahutada?
Kas mina ütlesin, et on vaja lahutada? Jutt algas sellest, et mõni siin ütles, ei saa abielluda, sest siis peab lahutades vara hakkama jagama. Siis läks jutt lahusvarale, millest osa prouasid pole kuulnudki. Jne, jne. Nüüd sina ütled, et miks üldse lahutada? Ei ole vaja ei abielluda ega lahutada, lihtsalt need argumendid siin on naeruväärsed.
24.09.2023 23:47
Kas mina ütlesin, et on vaja lahutada? Jutt algas sellest, et mõni siin ütles, ei saa abielluda, sest siis peab lahutades vara hakkama jagama. Siis läks jutt lahusvarale, millest osa prouasid pole kuulnudki. Jne, jne. Nüüd sina ütled, et miks üldse lahutada? Ei ole vaja ei abielluda ega lahutada, lihtsalt need argumendid siin on naeruväärsed.
Ühisvara puhul pole tõesti mõtet lahutada, ka rikkam pool jääb poolest ilma ju.
25.09.2023 13:08
Ei sooviks olla olukorras, kus mu abikaasa sureb ja tema lapsed hakkavad noolima mulle kuuluvat vara, mis (kinnisvara)tehinguid tehes on muutunud abielu ajal soetatud varaks.
Kas varalahususest pole üldse midagi kuulnud?
Olen, aga ka varalahususe puhul kehtivad abikaasadel rahalised kohustused. Näiteks ei võiks ma müüa meie praegust eluaset abikaasa nõusolekuta ka siis, kui tegemist oleks varalahususega. Või näiteks teeb abikaasa meie elamises remonti või võtab remondi tegemiseks laenu, ka siis on mul kohustus seda talle kompenseerida. Mitte, et ma arvaks, et mu elukaaslane seda kõike nõudma hakkaks, aga tema lastes ma nii kindel pole. Me pole enam verinoored ja kui näiteks mu abikaasa tuleks paigutada hooldekodusse, siis oleks minu kohustus seda maksta. Kui me pole abielus, siis maksan ma hea meelega mingi osa sellest kulust, aga minu arust võiks ja peaks ka tema lapsed siis panustama ja kui me pole abielus, siis nii ongi. Mul on piisavalt vara, et lahedalt ka ilma tööl käimata ära elada ja ma jagan seda kõike, mis mul on, hea meelega oma elukaaslasega, aga ma ei sooviks, et mu mehe lapsed minu seljas liugu võiks lasta.
26.09.2023 06:59
Kui pere ja ühise kodu loomise soov, siis loomulikult abielluda. Juba kindlustunne, et kui midagi peaks juhtuma, siis juriidiliselt on oluliselt lihtsam abikaasa olla, kui niisama lapseema või korterikaaslane. Rääkimata ühtsustundest, mis abielus olles lihtsalt on teistsugune.
samas võib abielus olek kindlustunde asemel hoopis suured jamad kaasa tuua, kui abikaasa tulevikus mingi (majandusliku) jamaga hakkama saab. mul on mitu tuttavat oma kodudest ilma jäänud, kuna mehe firma on pankrotti läinud ja võlgade katteks läks kodu müüki.
Ega jah, perekonnale jamasid tekitava inimesega ei tasu kindlasti abielluda.
kuidas seda õigel ajal ära tunda? sõbranna abiellus mehega, kel mitu firmat ja kel läks majanduslikult väga hästi. sõbrannal ka oma pisem ettevõte, millega toimetas. ostsid ühise kodu, naine sai mehe uue firma kaasomanikuks jne, kuni ühel hetkel 10+ a hiljem tuli krahh ja selgus, et edukas ärimees on juba pikka aega võlgu elanud ja nüüd läks nii eraisikuna kui ka firmadega pankrotti ning ka naine abikaasana/kaasomanikuna vastutas ja kaotasid ma suure ilusa kodu.
nüüd kahetseb abiellumist, sest abielus mitte olles poleks tema vastutus olnud suurem kui passiivne osalus firmas
26.09.2023 08:38
No aga see on tõsi, et kui lahutad, annad pool oma varast ära,
See pole ju tervenisti sinu vara, mida sa ära annad? Midagi ei anna ära, sa oledki vaid poole vara omanik.
26.09.2023 09:51
Meie abiellusime pärast kahe lapse saamist, ühise kodu ostmist ( mõlemad oleme omanikud ). Ühesõnaga kõik elumuutvad otsused said tehtud enne abiellumist, mis inimesi päriselt seovad. Aga abiellusin selle pärast, et oleks ühine perekonnanimi oma laste ja mehega, see tekitab minus hea tunde. Muud moodi abiellumine ei ole muutnud meie suhet. Tore pidu oli ka.
26.09.2023 11:53
See pole ju tervenisti sinu vara, mida sa ära annad? Midagi ei anna ära, sa oledki vaid poole vara omanik.
Kui rikas elab vaesega koos, siis on ta selle vara ise teeninud ja annab pool sellest ära. Oleks olnud abieluvaraleping, oleks sama rikas edasi olnud.
26.09.2023 12:47
Kui rikas elab vaesega koos, siis on ta selle vara ise teeninud ja annab pool sellest ära. Oleks olnud abieluvaraleping, oleks sama rikas edasi olnud.
See on ta enda valik olnud, keda siin süüdistada. Oleks või poleks.
26.09.2023 13:08
See on ta enda valik olnud, keda siin süüdistada. Oleks või poleks.
Nõus. See ei muuda mu väidet, et annab pool oma vara ära.
26.09.2023 14:42
Nõus. See ei muuda mu väidet, et annab pool oma vara ära.
See ei muuda mu väidet, et see pole tema vara kunagi olnudki. Seega ta ei anna midagi ära.
26.09.2023 15:27
Kui kummalgi osapoolel on selge soov antud partneriga ikka heas ja halvas lõpuni koos olla, siis abielu on väga kaunis jätk kooselule. Miks inimesed esimese asjana mõtlevad kohe lahutusele, see on imelik. A’la ma ei hakkagi selle abieluga jändama, sest lahutus on ju keeruline. Sellega kodeeridki enda koosellu juba lahkumineku sisse. Samas kui kooselu rahuldab mõlemaid osapooli, siis miks mitte niisama ilma abieluta koos olla. Ise sooviksin väga abielluda, aga mees ei taha. Tahes tahtmata jätab see mulje, et mina ei ole see kellega end lõpuks koos nähakse. Ja antud otsus mõjub minule pigem kurvastavalt.
26.09.2023 15:34
Miks inimesed esimese asjana mõtlevad kohe lahutusele, see on imelik.
Sest vähegi varakam inimene on ratsionaalne. Kahel lillelapsel on tõesti savi, midagi hinge taga nagunii pole.
26.09.2023 16:24
Miks inimesed esimese asjana mõtlevad kohe lahutusele, see on imelik.
Sest vähegi varakam inimene on ratsionaalne. Kahel lillelapsel on tõesti savi, midagi hinge taga nagunii pole.
Ahah
26.09.2023 17:21
Kui peaks järsku terviserike tekkima või mingi õnnnetus juhtuma, kas siis elukaaslasel on õigus teha meditsiinilisi otsuseid? Äkki sekkub nt ämm ja ütleb, et lükkame aparaadid välja või hoiame neid hoopis sees (sinul endal on sama aeg teadvusetu inimesega koos kanda laenukohustus vmt). Sama matuste korraldamisega.
Äkki ongi mehe ema mehele lähedasem inimene kui naine, keda huvitab rohkem laenukohustus, mitte inimese elu.
26.09.2023 18:46
Kui kummalgi osapoolel on selge soov antud partneriga ikka heas ja halvas lõpuni koos olla,
Ja paljudel see tänapäeval ka õnnestunud on? Ei ole enam külaelu kus konkurendiks oli ainult paari naabertalu rahvas.
28.09.2023 23:43
Olen teisel ringil ja ükski laps ei kanna minuga sama perekonnanime.
- Olen ka igasuguseid perenimede jaotamisi näinud – mõned on abielus, aga kumbki jätab oma nime või võtavad naise nime, neid viimaseid on lausa mitmeid. Aga sellist imeasja, et naine ja mees on “vabaabielus”, aga lapsed on naise perenimega, polegi vist tõesti kohanud. Tase omaette on muidugi veel juhtumid, kus minnakse kohe lahku, laps on naise kasvatada, aga jääb ikka mehe nimega.
Meie lapsed on minu (naise) perkonnanimega. Miks ka mitte?
Aga mul normaalne mees, kes ei tunne end kohitsetuna, et lapsed ta nime “edasi ei kanna”
30.09.2023 09:55
Kui peaks järsku terviserike tekkima või mingi õnnnetus juhtuma, kas siis elukaaslasel on õigus teha meditsiinilisi otsuseid? Äkki sekkub nt ämm ja ütleb, et lükkame aparaadid välja või hoiame neid hoopis sees (sinul endal on sama aeg teadvusetu inimesega koos kanda laenukohustus vmt). Sama matuste korraldamisega.
Meil on mehega E- tervise lehel sätestatud,et oleme need kontaktisikud, kellega ühendust võetakse. Seal saab ka volitada esindaja. Mõtlen, et kas sellest ei piisa, et terviseotsuseid teha. Aga iseenesest leian, abielluda sellepärast, et saaks ise matuseid organiseerida, on ka veider põhjus. Mul muidugi on täiesti normaalsed ämm ja äi, seega ei ole vaja muretseda.
30.09.2023 11:55
Aga iseenesest leian, abielluda sellepärast, et saaks ise matuseid organiseerida, on ka veider põhjus.
Minu arust ka väga veider. Mis vahet seal enam on siis, kui inimene on surnud, millised ta matused on.
01.10.2023 21:36
See ei muuda mu väidet, et see pole tema vara kunagi olnudki. Seega ta ei anna midagi ära.
On ikka, kui tema vara müügist ja uue ostmist on kinnisvara ühisomandiks saanud. Mida pikem kooselu, seda segasemaks sellised ostud-müügid lähevad.
01.10.2023 23:00
Aga iseenesest leian, abielluda sellepärast, et saaks ise matuseid organiseerida, on ka veider põhjus.
Minu arust ka väga veider. Mis vahet seal enam on siis, kui inimene on surnud, millised ta matused on.
Surnu jaoks ei ole, leinajate jaoks võib olla.
05.10.2023 03:47
Kui pere ja ühise kodu loomise soov, siis loomulikult abielluda. Juba kindlustunne, et kui midagi peaks juhtuma, siis juriidiliselt on oluliselt lihtsam abikaasa olla, kui niisama lapseema või korterikaaslane. Rääkimata ühtsustundest, mis abielus olles lihtsalt on teistsugune.
Loll vabandus on see, et raha pole pulmi pidada. Elu on näidanud, et need, kes raha puudumist ettekäändeks toovad, jäävadki seda koguma. Riigilõivu jaoks ikka raha leiab ja suure peo võib teha ka näiteks 5 või 10 aasta täitumisel.
Kes on lapseema?
05.10.2023 03:51
Kui pere ja ühise kodu loomise soov, siis loomulikult abielluda. Juba kindlustunne, et kui midagi peaks juhtuma, siis juriidiliselt on oluliselt lihtsam abikaasa olla, kui niisama lapseema või korterikaaslane. Rääkimata ühtsustundest, mis abielus olles lihtsalt on teistsugune.
samas võib abielus olek kindlustunde asemel hoopis suured jamad kaasa tuua, kui abikaasa tulevikus mingi (majandusliku) jamaga hakkama saab. mul on mitu tuttavat oma kodudest ilma jäänud, kuna mehe firma on pankrotti läinud ja võlgade katteks läks kodu müüki.
Ega jah, perekonnale jamasid tekitava inimesega ei tasu kindlasti abielluda.
kuidas seda õigel ajal ära tunda? sõbranna abiellus mehega, kel mitu firmat ja kel läks majanduslikult väga hästi. sõbrannal ka oma pisem ettevõte, millega toimetas. ostsid ühise kodu, naine sai mehe uue firma kaasomanikuks jne, kuni ühel hetkel 10+ a hiljem tuli krahh ja selgus, et edukas ärimees on juba pikka aega võlgu elanud ja nüüd läks nii eraisikuna kui ka firmadega pankrotti ning ka naine abikaasana/kaasomanikuna vastutas ja kaotasid ma suure ilusa kodu.
nüüd kahetseb abiellumist, sest abielus mitte olles poleks tema vastutus olnud suurem kui passiivne osalus firmas
Abieluvaralepingust polnud kuulnudki enne, kui pauk ära käis? Selle kohta ytleks, et lollpea saab kirikus ka peksa. Puhtalt oma viga.
13.10.2023 16:49
Miks olete abiellunud või mitte? Kui mitte, siis olete ekukaaslased.
Kas on nii, et kui armastan, siis tahan ka abielluda ja kui ei armasta, siis ei taha abielluda.
Ja kui ollakse elukaaslased, siis armastust pole, pigem lihtsalt meeldib või käib kah, paremat ka pole.
Vahet pole.
13.10.2023 20:27
kuidas seda õigel ajal ära tunda? sõbranna abiellus mehega, kel mitu firmat ja kel läks majanduslikult väga hästi. sõbrannal ka oma pisem ettevõte, millega toimetas. ostsid ühise kodu, naine sai mehe uue firma kaasomanikuks jne, kuni ühel hetkel 10+ a hiljem tuli krahh ja selgus, et edukas ärimees on juba pikka aega võlgu elanud ja nüüd läks nii eraisikuna kui ka firmadega pankrotti ning ka naine abikaasana/kaasomanikuna vastutas ja kaotasid ma suure ilusa kodu. nüüd kahetseb abiellumist, sest abielus mitte olles poleks tema vastutus olnud suurem kui passiivne osalus firmas
Omanik e osanik/aktsionär ju ei vastuta isiklikult osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. Ju olite ikka mõlemad juhatuses.
Ja mis asi on äriühingu kaasomanik?
14.10.2023 11:01
kuidas seda õigel ajal ära tunda? sõbranna abiellus mehega, kel mitu firmat ja kel läks majanduslikult väga hästi. sõbrannal ka oma pisem ettevõte, millega toimetas. ostsid ühise kodu, naine sai mehe uue firma kaasomanikuks jne, kuni ühel hetkel 10+ a hiljem tuli krahh ja selgus, et edukas ärimees on juba pikka aega võlgu elanud ja nüüd läks nii eraisikuna kui ka firmadega pankrotti ning ka naine abikaasana/kaasomanikuna vastutas ja kaotasid ma suure ilusa kodu. nüüd kahetseb abiellumist, sest abielus mitte olles poleks tema vastutus olnud suurem kui passiivne osalus firmas
Omanik e osanik/aktsionär ju ei vastuta isiklikult osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. Ju olite ikka mõlemad juhatuses.
Ja mis asi on äriühingu kaasomanik?
tundub, et sa ei ole firmaomanik 🙂 pangad laenu andmisel ja väga paljud ettevõtted krediidiga müümisel nõuavad omanikult eraisiku käendust ehk et kui su firma kõrbeb, siis oled sa eraisikuna kohustatud võlad tasuma. isegi suurärimehed käendavad oma firmasid eraisikuna, rääkimata väiksematest firmadest. nii mõnigi (suur)ärimees on seetõttu eraisiku pankrotiga lõpetanud
20.10.2023 01:40
kuidas seda õigel ajal ära tunda? sõbranna abiellus mehega, kel mitu firmat ja kel läks majanduslikult väga hästi. sõbrannal ka oma pisem ettevõte, millega toimetas. ostsid ühise kodu, naine sai mehe uue firma kaasomanikuks jne, kuni ühel hetkel 10+ a hiljem tuli krahh ja selgus, et edukas ärimees on juba pikka aega võlgu elanud ja nüüd läks nii eraisikuna kui ka firmadega pankrotti ning ka naine abikaasana/kaasomanikuna vastutas ja kaotasid ma suure ilusa kodu. nüüd kahetseb abiellumist, sest abielus mitte olles poleks tema vastutus olnud suurem kui passiivne osalus firmas
Omanik e osanik/aktsionär ju ei vastuta isiklikult osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. Ju olite ikka mõlemad juhatuses.
Ja mis asi on äriühingu kaasomanik?
tundub, et sa ei ole firmaomanik
pangad laenu andmisel ja väga paljud ettevõtted krediidiga müümisel nõuavad omanikult eraisiku käendust ehk et kui su firma kõrbeb, siis oled sa eraisikuna kohustatud võlad tasuma. isegi suurärimehed käendavad oma firmasid eraisikuna, rääkimata väiksematest firmadest. nii mõnigi (suur)ärimees on seetõttu eraisiku pankrotiga lõpetanud
Jah, aga mis seos on siin abielus olemisega?
Käendada võib ka naabrinaise lapselapse kohustust. Antud juhul oli küsimus ikka selles, kuidas saab naine olla automaatselt vastutav ühisvaras oleva ettevõtte kohustuste eest.
20.10.2023 03:53
Nõme tunnistada, aga vist minu puhul tõesti ongi nii, et selle õigega ainult tahaks abielluda. Mul oli enne abikaasaga tutvumist 2 pikemat suhet ja kummagi mehega ei oleks ma abiellunud. Lihtsalt, ei olnud seda tunnet, et vot selle inimesega olengi elu lõpuni koos, aga noh elukaaslasena oli tore, kuni suhe kestis. Ja kindlasti oli armastus ka.
Kuid tänase abikaasaga oli kohe algusest peale tunne, et temaga sõuaks kuni surmani välja. Jah, loomulikult miski ei garanteeri sellist õnne kuni surmani. Aga siiani (15a) läheb hästi ja tundub õige. Ka lapsed olen saanud ainult oma abikaasaga. Rohkem neid ei tule, isegi kui peaksime lahutama. Võib öelda nii, et olen oma lõpliku valiku teinud ja jään selle juurde. Eelnevad suhted olid lihtsalt lõpliku valiku tegemise vaheetapid nähtavasti.
Mul oli eksiga see tunne, et võiks abielluda. Mõned aastad olime koos ja läksime suure pauguga laiali, rohkem ei ole suhelnud ja ei tunne puudust ka.
Peale seda kohtusin uue mehega, kellega oli kohe see tunne, et temaga tahan ka vanaduse koos veeta, aga samas abiellumine sellesse plaani ei kuulunud. See printsessipulm jne oli minu jaoks oma võlu kaotanud ja niisama paberi jaoks registreerimine tundus kuidagi mage, pigem siis üldse mitte. Õnneks mees nõus. Oleme koos olnud 18a, esimene laps gümnaasiumis ja abiellumisest siiani puudust ei tunne. Testamendid on meil vastastikku tehtud ja kummalgi oma kinnisvara, registreerimine meile midagi erilist juurde ei anna. Võibolla kunagi teeme ära kui selline tunne tekib, aga praegu küll ei plaani.
20.10.2023 07:20
kuidas seda õigel ajal ära tunda? sõbranna abiellus mehega, kel mitu firmat ja kel läks majanduslikult väga hästi. sõbrannal ka oma pisem ettevõte, millega toimetas. ostsid ühise kodu, naine sai mehe uue firma kaasomanikuks jne, kuni ühel hetkel 10+ a hiljem tuli krahh ja selgus, et edukas ärimees on juba pikka aega võlgu elanud ja nüüd läks nii eraisikuna kui ka firmadega pankrotti ning ka naine abikaasana/kaasomanikuna vastutas ja kaotasid ma suure ilusa kodu. nüüd kahetseb abiellumist, sest abielus mitte olles poleks tema vastutus olnud suurem kui passiivne osalus firmas
Omanik e osanik/aktsionär ju ei vastuta isiklikult osaühingu/aktsiaseltsi kohustuste eest. Ju olite ikka mõlemad juhatuses.
Ja mis asi on äriühingu kaasomanik?
tundub, et sa ei ole firmaomanik 🙂 pangad laenu andmisel ja väga paljud ettevõtted krediidiga müümisel nõuavad omanikult eraisiku käendust ehk et kui su firma kõrbeb, siis oled sa eraisikuna kohustatud võlad tasuma. isegi suurärimehed käendavad oma firmasid eraisikuna, rääkimata väiksematest firmadest. nii mõnigi (suur)ärimees on seetõttu eraisiku pankrotiga lõpetanud
Äriühingu laenu käendamine ei tee käendajat kuidagi selle äriühingu kaasomanikuks (mis see veel on?), lugupeetud suurärimees!
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
