Teema: Abordi tegijatele!

Või inimese kuju ja lausa siputab, ennekõike on tal lõpused nagu amfiibil ja saba nagu koeral. Ei ole see inimene veel, enne on vaja pikk arengutee teha, et inimeseks saada, pole mõtet tuua fanaatiku näiteid.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Või inimese kuju ja lausa siputab, ennekõike on tal lõpused nagu amfiibil ja saba nagu koeral. Ei ole see inimene veel, enne on vaja pikk arengutee teha, et inimeseks saada, pole mõtet tuua fanaatiku näiteid.[/tsitaat]

Sa 9. nädala pilti ikka vaatasid?

[tsitaat]Seda, et last on pärast sünnitamist äärmiselt raske ära anda, väidab enamik abordi pooldajaid. Abordi peamine põhjus on siiski rumalate ja vastutusvõimetute lapsevanemate mugavus. Ehk siis enamiku puhul on tegemist mugavusabortidega.[/tsitaat]

Selles suhtes olen ma sinuga nõus,et last pärast sündimist on raske ära anda(olen seda ise kogenud,kuid mitte seda vabatahtlikult teinud).See ei tähenda seda,et kõik oleksid abordi pooldajad.Sa ei saa kindlalt väita ,et tegu oleks mugavus abordiga.Paljudel on selleks ka muid mõjuvaid põhjuseid.Olen ise ühe abordi teinud mõnigad aastad tagasi,kuid seda kõike kuna mu enda tevis ei pidanud vastu ja oleksin lõpetanud haiglas ja samas oli mul sellel ajal olemas 2 aastane tütar keda ma põhimõtteliselt kasvatasin üksinda.Lihtsalt ei oleks saanud seda lubada,et veedaksin suurema osa oma rasedusest haiglas kuna ei oleks olnud kedagi kes mu tütart oleks hoidnud.Igal aastal teatud kuul ja kuupäeval mil ma abordi tegin olen ma küünla süütand ja mõelnud selle peale mida ma tookord tegi.Pole siiani rahu saanud kuna tean,et oma tegevusega lõpetasin ma oma sündimata lapse elu.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga miks peab muutma? Ainult selle pärast, et on tekkinud hunnik naisi, kes abordi v suguhaiguse tüsistuse tõttu lapsi ei saa, aga hirmsasti tahaksid sünnitusmajast vastsündinut? Sorry, aga elu ongi selline, et alati kõike ei saa. Võib-olla just vastupidi, tuleks pikendada nädalaid, millal veel võib aborti teha ning muuta see naistele tasuta olevaks.[/tsitaat]

Ja siis öeldakse järgmisena sulle, et sorry, aga tasuta aborti enam ei saa ja sul tuleb endal maksta.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ja kuidas lollakate abordivastaste meelest peaks edasi elama noor tüdruk, kes lollist peast on rasedaks jäänud ja keda sunnitakse sünnitama, et hiljem laps ära anda?
Selle esemel, et teiste looteid arvustada, proovige parem oma olemas olevatest rakukogumitest inimesed kasvatada. See on palju raskem, kui lihtsalt foorumis säutsuda. Tibusid, nagu öeldakse, loetakse sügisel:)[/tsitaat]

See tüdruk võib lapse endale jätta 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kas ikka on nii? Kas kujutad endale ette, mis saaks siis, kui kõik aborteeritud lapsed sünniksid? Meie lastekodud oleksid pungil täis. Sotsiaaltoetust vajavate inimeste ring suureneks oluliselt. Võimalik, et riik peaks võtma laenu, et välja maksta nii suurtes summades vanemahüvitist ja muid sotsiaaltoetusi. Seda, mis saab 50-aasta pärast, ei tea keegi. Võimalik, et vahepeal on haigused üle käinud, tuumapomm visatud või meteoriit maailma pühkinud. Kas 50 aasta pärast on seda rahvast üldse vaja? Võib olla just vastupidi – mida vähem, seda rohkem ressurssi jätkub. Mine ise kooli.[/tsitaat]

Kasuta loogikat. Juba siinsete postituste põhjal saab järeldada, et enamik lapsevanemaid, kes esialgu arvavad, et sünnitaksid mitte soovitud lapse, oma last pärast sünnitamist siiski ära ei annaks, vaid jätaksid endale ja kasvataksid ka kenasti üles. Aborditegijad ei ole kohe kindlasti ainult asotsiaalne ühiskonna kiht, vaid viimased trendid näitavad, et aborti teevad väga sagedasti just tegelikult hästi toime tulevad naised ehk siis enamike abortide puhul tegemist mugavusabordiga. Nii et rääkida selles kontekstis lastekodude ülerahvastumisest on ilmselge liialdus, et mitte öelda puhas harimatus.
Kui teha abort 100% tasuliseks, mõtleksid need mugavusaborditajad ilmselt natuke rohkem oma rahakotile ja oleksid seksides hoolsamad.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma endiselt ei saa aru, mis see Sinu asi on, kes ja miks aborti teeb. Miks on sul vaja toppida oma nina teiste ellu ja hakata näpuga näitama ja arvustama?
Abordid on olnud ja jäävad olema. Kui legaalset aborti karmistada v üldse see võimalus ära võtta, siis tulevad nurgatagused abordid või minnakse välismaale. Nii on see igas ühiskonnas.[/tsitaat]

Igasugustele ühiskonna pahedele tulebki pidevalt näpuga näidata ja selle vastu võidelda kõigi vahenditega ning mida sagedamini, seda parem. Aborditajatele kuluvate summade arvelt saaks ravida haigeid lapsi või toetada puudega inimesi, kes oleks sel juhl võimelised oma eluga ise hakkama saama. Praegu maksab riik kahjuks kinni paljude inimeste süvarumaluse ja laiskuse. Aga ma ennustan, et kaua see nii enam ei ole, sest sotsiaalsüsteemil ei jätku lihtsalt enam raha ja siis valitakse inimesed, kes seda raha ka tegelikult vajavad.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Palun viidet statistikale, et tegu on mugavusabortidega. Niikaua, kui seda statistikat ei ole, pole mõtet tühja kaagutada. Kui eestis tehakse hetkel aborte umbes sama palju kui elussünde, siis ei usu küll mina, et need abordid tehakse sama ühiskonnakihi poolt, kui sünnitamised. Mina pakun, et aborte teevad ikkagi inimesed hädas, kui tõesti raha pole, et last kasvatada. Kui tõesti need lapsed hakkaksid kõik sündima, siis tekiks kaos. Siis tõesti muutuks laste äraandmine populaarseks ja neid oleksid lastekodud triiki täis. Kui praegu elab juba 50000 last vaesuses, siis oioioi.[/tsitaat]

Nendele ühiskonnakihtidele tuleks pigem tasuta spiraale ja steriliseerimist anda.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Äkki käiks vähemalt nii kaua koolis, et suudaks hakata vahet tegema riigi ja rahva huvidel ja riigile kahju tooval tegevusel. Kõik sinu mainitud tegevused on riigile ja rahvastiku kasvule perspektiivis kasulikud, et mitte öelda äärmiselt olulised, abordid, vastupidi, toovad riigile kasu asemel ainult kahju.[/tsitaat]

Tore kodukootud loogika, aga reaalsus on teine. Eesti Vabariigis maksavad ainult 45% kogu rahvast korralikult makse. 45% maksudest peab riik ära majandama ka selle 55%dise osa. Nii, et naiivne on väita, et kui kõik lapsed sünniks, siis oleks riik omadega mäel.

[small]Agne74 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mis siis juhtub ,kui see laps ilma sünnib? Kas midagi halba?[/tsitaat]

No mina isiklikult oleksin õnnetu ja vaene ning vihkaksin seda last. Mitte just kõige parem ema lapsele või mis? Kuna majanduslik olukord halveneks kõvasti, siis taotleksin kõikvõimalikke abirahasid jne, lõppkokkuvõttes kulutataks meile nende abirahade ning avalike teenuste pealt (kool jne) sadu kordi rohkem kui selle abordi riigiosalus maksma oleks läinud. Kuna sellisest ema poolt vihatud lapsest kasvab suure tõenäolisusega mingi hälvik (parimal juhul töötu luuser, havimal juhul vägivaldne kurjategija), siis saab ühiskond veel palju toredaid aastakümneid nautida tema poputamise ja \”rehabiliteerimise\” eest makstes ning tema poolt tekitatud segadust koristades.

Aga tegelikult – kuna sina arvad, et sul on õigus minu keha ja elu üle selliseid agressiivseid arvamusi avaldada, siis äkki toon selle lapse kohe peale sündi sulle kasvatada? Muidugi oleks raseduseaegsed kulud ka sinu kanda. Peale rasedust oleks vaja pilateses ja mudaravis käia, et vana keha tagasi saada, äkki annan sulle oma pangaarve numbri? Aga äkki teeme kõik \”abordifännid\” nii? Iga aasta paar tuhat last sulle? Sobib?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgataja on see haige vanatüdruk, kes aeg-ajalt hullumajas on olnud ja kes elab maal üksinda (mingi regulaarse järelvalve all). Kuidagi nii vist oli.
Rohud täna võtmata, ilmselgelt.[/tsitaat]Ära palun solva ja laima teisi inimesi, isegi kui sul enda arvates õigus on. Sa pole temast millimeetritki parem, pigem vastupidi.

[small]Kägo kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ära palun solva ja laima teisi inimesi, isegi kui sul enda arvates õigus on. Sa pole temast millimeetritki parem, pigem vastupidi.[/tsitaat]

Teemaalgataja on ise seda ühes teises teemas kirjutanud.

Olen teinud ühe abordi, 20-aastaselt. Miks?

Sest kaitsevahend vedas alt. Võtsin muide veel SOS-pillegi, aga tutkit. Kaks nädalat kaalusin, mis edasi teha. Lõppkokkuvõttes see laps ei sündinud, sest:

1. Mees ei käinud tööl
2. Elasime ta vanemate korteris – koos vanematega, muidugi!
3. Mees oli minuga aeg-ajalt vägivaldne, nii vaimselt, kui füüsiliselt
4. Minu palk oli tol ajal 5000-6000 krooni, ma ei oleks suutnud selle eest sööta kolme inimest, pidada üürikorterit ja osta lapsele eluks vajalikku. Ma isegi ei mäleta, kas siis juba oli selline luksus, nagu emapalk. Ja kui polnudki, mis ma siis oleks teinud oma titega? Mees tööl ei käinud, mingit sissetulekut poleks olnud, lisaks oleksime elanud tema vanemate kaela peal.

Kokkuvõttes ma ei tahtnud last sellisesse keskkonda, kus ma poleks iial teadnud, mis järgmine päev toob, kas me saame süüa või arved makstud, kas mul on raha, et lapsele mähkmeid või talveriided osta. Rääkimata sellest, et ta oleks kasvanud tülide ja vägivalla keskel, ühel pool kergelt labiilne ema ja teisel pool süveneva alkohooliku tunnustega täiesti ebastabiilne isa. Ja ma tunnen, et tegin õigesti. Muidugi oli mul kahju, ma nutsin nädalaid. Ma tundsin end viimase värdjana, ainsaks lohutuseks see, et oleksin end niimoodi tundnud ka siis, kui oleksin lapse sünnitanud siia ilma virelema.

Nüüd on mul 2a 4k tütar. Mehega, kes mind armastab ja austab, kõiges toetab. Meil on ilus kodu ja tuleme igati hästi toime. Ma tunnen end kindlalt ja mu laps kasvab üles armastavas peres. Seda kõike poleks ma oma esimesele lapsele pakkuda saanud ning ma poleks suutnud seda endale andestada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen teinud ühe abordi, 20-aastaselt. Miks?

Sest kaitsevahend vedas alt. Võtsin muide veel SOS-pillegi, aga tutkit. Kaks nädalat kaalusin, mis edasi teha. Lõppkokkuvõttes see laps ei sündinud, sest:

1. Mees ei käinud tööl
2. Elasime ta vanemate korteris – koos vanematega, muidugi!
3. Mees oli minuga aeg-ajalt vägivaldne, nii vaimselt, kui füüsiliselt
4. Minu palk oli tol ajal 5000-6000 krooni, ma ei oleks suutnud selle eest sööta kolme inimest, pidada üürikorterit ja osta lapsele eluks vajalikku. Ma isegi ei mäleta, kas siis juba oli selline luksus, nagu emapalk. Ja kui polnudki, mis ma siis oleks teinud oma titega? Mees tööl ei käinud, mingit sissetulekut poleks olnud, lisaks oleksime elanud tema vanemate kaela peal.

Kokkuvõttes ma ei tahtnud last sellisesse keskkonda, kus ma poleks iial teadnud, mis järgmine päev toob, kas me saame süüa või arved makstud, kas mul on raha, et lapsele mähkmeid või talveriided osta. Rääkimata sellest, et ta oleks kasvanud tülide ja vägivalla keskel, ühel pool kergelt labiilne ema ja teisel pool süveneva alkohooliku tunnustega täiesti ebastabiilne isa. Ja ma tunnen, et tegin õigesti. Muidugi oli mul kahju, ma nutsin nädalaid. Ma tundsin end viimase värdjana, ainsaks lohutuseks see, et oleksin end niimoodi tundnud ka siis, kui oleksin lapse sünnitanud siia ilma virelema.

Nüüd on mul 2a 4k tütar. Mehega, kes mind armastab ja austab, kõiges toetab. Meil on ilus kodu ja tuleme igati hästi toime. Ma tunnen end kindlalt ja mu laps kasvab üles armastavas peres. Seda kõike poleks ma oma esimesele lapsele pakkuda saanud ning ma poleks suutnud seda endale andestada. [/tsitaat]

Ja ometi ei pidanud sa paljuks selle vägivaldse mehega keppida. Rääkige siis veel, et abort ei ole elementaarse ükskõiksuse ja lolluse tagajärg.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olen teinud ühe abordi, 20-aastaselt. Miks?

Sest kaitsevahend vedas alt. Võtsin muide veel SOS-pillegi, aga tutkit. Kaks nädalat kaalusin, mis edasi teha. Lõppkokkuvõttes see laps ei sündinud, sest:

1. Mees ei käinud tööl
2. Elasime ta vanemate korteris – koos vanematega, muidugi!
3. Mees oli minuga aeg-ajalt vägivaldne, nii vaimselt, kui füüsiliselt
4. Minu palk oli tol ajal 5000-6000 krooni, ma ei oleks suutnud selle eest sööta kolme inimest, pidada üürikorterit ja osta lapsele eluks vajalikku. Ma isegi ei mäleta, kas siis juba oli selline luksus, nagu emapalk. Ja kui polnudki, mis ma siis oleks teinud oma titega? Mees tööl ei käinud, mingit sissetulekut poleks olnud, lisaks oleksime elanud tema vanemate kaela peal.

Kokkuvõttes ma ei tahtnud last sellisesse keskkonda, kus ma poleks iial teadnud, mis järgmine päev toob, kas me saame süüa või arved makstud, kas mul on raha, et lapsele mähkmeid või talveriided osta. Rääkimata sellest, et ta oleks kasvanud tülide ja vägivalla keskel, ühel pool kergelt labiilne ema ja teisel pool süveneva alkohooliku tunnustega täiesti ebastabiilne isa. Ja ma tunnen, et tegin õigesti. Muidugi oli mul kahju, ma nutsin nädalaid. Ma tundsin end viimase värdjana, ainsaks lohutuseks see, et oleksin end niimoodi tundnud ka siis, kui oleksin lapse sünnitanud siia ilma virelema.

Nüüd on mul 2a 4k tütar. Mehega, kes mind armastab ja austab, kõiges toetab. Meil on ilus kodu ja tuleme igati hästi toime. Ma tunnen end kindlalt ja mu laps kasvab üles armastavas peres. Seda kõike poleks ma oma esimesele lapsele pakkuda saanud ning ma poleks suutnud seda endale andestada. [/tsitaat]Mina sain esimese lapse umbes sellel ajal, et siis sündis palju neid esimesi tänu vanemahüvitisele planeeritud lapsi. Tollal oli miinimumpalk midagi 2000 krooniga. Selles valguses said sa ju täiesti normaalset palka.