ma olen ise teinud aborti, seega ei ole öige inimene moraali lugema. aga leian, et abort tuleks eestis keelustada v mingil moel väga taunitavaks teha seadustega. meditsiinilistest näidustustest siinkohal ei räägi. aborti tehakse nii möödaminnas ja nii massiliselt, et see on ju lausa uskumatu. paljud on rasedaks jäänud lohakusest. asja ei vöeta liiga tösiselt. juhul kui inimene ikkagi otsustab abordi kasuks peaks teema köik, et tal ei hakkaks see korduma. ma ei tea just kuidas. kas ajutiselt munasarjad kinni pookima v midagi. et edaspidi peab vötma ette keerulised protsessid et yldse last saada. abordisse suhtutakse liiga kergelt, see oleks nagu normaalne. aga tegelikult ju ei ole. enda tegude eest tuleks vastutus vötta ja kui juba oled rase tuleb ka laps yles kasvatada, olgu kui raske tahes. ma kujutan ette, et kui keegi yldse viitsib kommenteerida siis möistetakse mind hukka. aga ehk on vbl veel möni kes nii arvab, ma töesti loodan. aga vaevalt, et lähiajal mingeid seadusi vastu vöetakse abordi tegemise tunduvalt keerulisemaks muutmiseks
Teema: abort ja selle keelustamine
täitsa soe peast v? Lastekodud täis soovimatuid lapsi on siis parem? Keelamisega ei saavuta kunagi mitte midagi, alustada tuleb rasedusvastaste vahendidte laialdasest propageerimisest- ja seda juba varajases eas.
See on nii keeruline ja raske teema tegelikult. Olen ise ka abordi vastane, aga lihtsat lahendust kindlasti asjale pole.
Ainus mis siin foorumis ära teha annaks, oleks aborditajatele oma rubriik. Ise kes ma looduse keerdkäikude tõttu loomulikul teel lapsi ei saa, on ikka väga raske neid lapse tapmise teemasid siit lugeda.
ja võin lisada, et mina olen ka korra elus aborti teinud- jäin rasedaks spiraaliga. Teine laps oli kahene, olin just tööle läinud ja majanduslik olukord polnud sugugi kiita. See oli 95.-ndal aastal, sel ajal ei makstud emapalka ega mingit toetust et lapsega kodus olla. Ja kui ma poleks saanud aborti teha, oleks see ikka paras katastroof olnud me perele. Siiamaani pole kahetsenud, et seda tegin. Hiljem, kui olukord võimaldas, sain kolmanda lapse. Ja nüüd püüan veel neljandat. Kõik asjad tulgu õigel ajal! Mille eest ma oleks toorkord karistuse ära teeninud?!?
Ei peagi tegelikult ju teemasid avama, tabavad pealkirjad teevad juba oma töö!
Oleks neil siin oma rubriik, siis vähemalt lapse soovijad ei peaks selle ebameeldiva teemaga kokku puutuma!
Teemaalgatuse vastu. Hukka mõista ei viitsi, kuid olen rahul teadmisega, et elan riigis, kus mitte keegi ei saa mind tirida vägisi operatsioonilauale, et minu munajuhasid \”kinni pookida\” (hmm). Teemaalgataja oleks ideaalselt sobinud II Maailmasõja aegadesse mõnesse koonduslaagrisse inimkatseid tegema.
Annigretile – kahjuks on see kadedus, mis sunnib sind aborti tegenud naisi tapjateks nimetama. Looduse keerdkäik tõepoolest, keeras sind kibestunuks ja kadedaks. Aborditeema kuulub paratamatult rasestumise teema juurde, kas sa seda talud või ei.
Olin abordivastane ka enne seda, kui oma lastetuse probleemist teada sain. Mul nimelt ikkagi 1 laps on olemas. Nii, et kadedusega pole siin midagi pistmist.
Ma leian, et enne peaks ikka raseda kuskile psüholoogi jurde saatma, peaks püüdma selgeks teha põhjuse, miks üldse tahetakse aborti teha.Spetsialist oskaks ehk ka nõu anda ja raseduses ka midagi head näha ja välja tuua. Ehk on võimalik ikkagi inimese meelt veel muuta, ehk ei olegi tulevik nii tume? Tihti tehakse aborti jah mõtlematult. Ma leian et abortide arvu saaks vähendada küll. Pole siin öelnud, et see tuleks keelustada. Selge see, et see poleks lahendus.
Nii ,et sina kägu 18.21 ära pritsi mürki, vaid paku välja parem mõni variant, mis aitaks abortide arvu vähendada!
Mina leian, et pigem teha abort, kui jätta laps haiglasse maha. Ja nõustun annigretiga, psühholoogi konsultatsioon võiks küll enne aborti kohustuslik olla, psühholoog oskaks analüüsida olukorda. Lõpik otsus peab ikka jääma inimesele.
Inimeste tapmist käsitlevad seadused tuleks muuta selliseks, et abort muutuks seaduste silmis tahtlikuks tapmiseks, mida ta ka on.
Siis oleks nii et sõltumata sellest, kus laps abordiga ära tappa (eesti abordikliinikus, välisriigi abordikliinikus, nurgataguses abordikliinikus, jne) tegu tahtliku tapmisega ja 10 aastat naistevanglas õmblusmasina taga olemist garanteeritud.
Kõik algab mõtlemisest: kui igaüks hakkaks aborditamist võtma, kui ettekavatsetud tapmist (mida ta ka on oma olemuselt), siis kaoks ka aborditamine ära … nii lihtne see ongi: kõik algab igaühe (sinu ja minu, tema ja nende) mõtlemisest.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ja võin lisada, et mina olen ka korra elus aborti teinud- jäin rasedaks spiraaliga. Teine laps oli kahene, olin just tööle läinud ja majanduslik olukord polnud sugugi kiita. See oli 95.-ndal aastal, sel ajal ei makstud emapalka ega mingit toetust et lapsega kodus olla. Ja kui ma poleks saanud aborti teha, oleks see ikka paras katastroof olnud me perele. Siiamaani pole kahetsenud, et seda tegin. Hiljem, kui olukord võimaldas, sain kolmanda lapse. Ja nüüd püüan veel neljandat. Kõik asjad tulgu õigel ajal! Mille eest ma oleks toorkord karistuse ära teeninud?!?[/tsitaat]
Appi kui õudne! Sind oleks LAPSEGA karistatud… Hullemat annab tõesti välja mõelda.
[small]xyzw kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Inimeste tapmist käsitlevad seadused tuleks muuta selliseks, et abort muutuks seaduste silmis tahtlikuks tapmiseks, mida ta ka on.
Siis oleks nii et sõltumata sellest, kus laps abordiga ära tappa (eesti abordikliinikus, välisriigi abordikliinikus, nurgataguses abordikliinikus, jne) tegu tahtliku tapmisega ja 10 aastat naistevanglas õmblusmasina taga olemist garanteeritud.
Kõik algab mõtlemisest: kui igaüks hakkaks aborditamist võtma, kui ettekavatsetud tapmist (mida ta ka on oma olemuselt), siis kaoks ka aborditamine ära … nii lihtne see ongi: kõik algab igaühe (sinu ja minu, tema ja nende) mõtlemisest.
[/tsitaat]
Täpselt minu mõtted.
Praegu ongi nii, et ah kui jäängi rasedaks, siis teen aborti jne. Liiga kergekäeliselt käib see elu võtmine mõnel.
See ongi tahtlik tapmine. Ilustage niipalju kui tahte. Kõige nõmedam on vabandus, et polenud peres piisavalt raha ja tegin lapsele \”teene\”, et ta ära tapsin…
Abort ei tohiks olla keelustatud, kuid võiks olla täiesti tasuline. Lisaks peab naine läbima psühholoogi visiidi ja konsultatsiooni. Kui otsus jääb kindlaks, siis peab abort olema lubatud.
Mujal maailmas legaliseeritakse aborte, kuna nurgataguseid aborte on liigagi palju ja naised surevad nende tüsistustesse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Appi kui õudne! Sind oleks LAPSEGA karistatud… Hullemat annab tõesti välja mõelda.[/tsitaat]
Sa loe teksti!!! Teemaalgataja tahaks, et kõik kes aborti teevad- neil peaks MUNASARJAD KINNI POOKIMA (mida iganes see peaks tähendama). Daah!
Keelustamine ei muuda midagi. Kui vaja, siis ikkagi tehakse. Illegaalselt.
Aborte on läbi aegade tehtud – isegi siis, kui see oli rangelt karistatav. Naised tekitasid endale sageli eluohtlikke vigastusi, et soovimatust lootest vabaneda.
Pealegi, Eestis ju on abort osaliselt keelustatud. Aborti omal soovil on võimalik teha vaid 12.nädalani. Peale seda vaid meditsiinilistel põhjustel. On riike, kus võib aborti teha ka 30.rasedusnädalal. Need looted jäävad võibolla isegi ellu ja saadetakse kuhugi hooldekodusse virelema.
Kas Eesti haiglad oleksid valmis nn beebikastid üles seadma, kuhu emad oma soovimatuid lapsi saaksid jätta?
Kas me oleksime valmis olukorraks, kus prügikastidest hakatakse aegajalt hüljatud/surnud vastsündinuid leidma ja politsei peab nende emasid taga otsima hakkama?
Kas me oleksime valmis uueks salakaubanduse liigiks: aborditablettide salaja maaletoomine?
Ma ei poolda aborti, aga ma arvan, et abordi täielik keelustamine viib ikkagi illegaalsete abortideni ja vastsündinute hülgamiseni.
Kindlasti tekib ka nn rongaemasid, kes taluvad oma last, aga ei viitsi temaga tegeleda (a la ‘ma sind tegelikult ei tahtnud, aga kui sa juba siia sündisid, siis katsu ka ise hakkama saada’)
Mitte aborti ei tule keelustada, vaid seksuaalharidust edendada. Kui inimesed on teadlikud ja tunnevad vastutust, siis tule nii palju ka neid \”juhtus\” rasedusi.
[small]xyzw kirjutas:[/small]
[tsitaat]
Inimeste tapmist käsitlevad seadused tuleks muuta selliseks, et abort muutuks seaduste silmis tahtlikuks tapmiseks, mida ta ka on.
Siis oleks nii et sõltumata sellest, kus laps abordiga ära tappa (eesti abordikliinikus, välisriigi abordikliinikus, nurgataguses abordikliinikus, jne) tegu tahtliku tapmisega ja 10 aastat naistevanglas õmblusmasina taga olemist garanteeritud.
Kõik algab mõtlemisest: kui igaüks hakkaks aborditamist võtma, kui ettekavatsetud tapmist (mida ta ka on oma olemuselt), siis kaoks ka aborditamine ära … nii lihtne see ongi: kõik algab igaühe (sinu ja minu, tema ja nende) mõtlemisest.
[/tsitaat]
Kümneks aastaks kinni? Aga kui enne on peres veel lapsi? Millega nemad emast ilmajäämise on ära teeninud? Ei saa nii kitsalt sellist teemat võtta. Munasarjad kinni pookida, vangi jne.
Lolliks olete läinud oma vangipanekuga ja \”nii lihtsaga\” või? Natukene enda ninast kaugemale ei oska vaadata?
Soovimatu rasedus on täpselt sama suur probleem paljudele naistele, nagu seda on rasedaks mitte jäämine, kui seda soovitakse. Abordivastastele vastukaaluks võiks olla ka IVF-i vastased näiteks. Seal saab ka väita, et \”maailmas on niigi lapsi palju, miks veel kunstlikult juurde teha\” ja \”see on loomuvastane\” ja \”kui laps ei taha loomulikult tulla, siis miks teda sundida\” jne. Lisan siia, et ma ise neid seisukohti ei jaga.
Abordi keelustamine tooks turule illegaalsed aborditegijad, kes siis kuskil antisanitaarsetes tingimustes õnnetute naistega susserdaksid ning palju naisi niimoodi sandistaksid, et need lapsi enam ei saa või isegi ulatusliku põletiku/ verejooksu tagajärjel sureksid.
Nii raseduse katkestamine kui ka kunstlik viljastamine on mõlemad med. protseduurid, mis on loodud naise aitamiseks. Selleks, et temal oleks oma keha üle otsustusvõimalus.
Mina ei ole abordi pooldaja. Ma leian, et enamus olukordades saab iga naine lapse kasvatamisega hakkama. Eriti naine, kellel on juba 1-2 last ja järgmine rasedus tuleb üllatusena. Eks raske ta ju on, aga hakkama tuleb saada. Samuti saab hakkama noor naine, kes jääb esimest last ootamatult ootama.
Lisaks on võimalik lapsendamine. Eesti lastekodud ei ole soovimatuid lapsi täis. Kui lapse vanemad annavad tervena sündinud imiku lapsendada, siis sellised lapsed leiavad alati endale kodu. Lastekodudes on lapsed, kelle vanematel on vanemlikud õigused miskipärast alles, kuid vanemad pole lapse kasvatamiseks võimelised. Lisaks palju puudega lapsi ei leia endale kodu.
Aga ikkagi – legaalne abordivõimalus peab jääma. Isegi kui minu arvates on naise otsus aborti teha täieti vale, siis pole minu asi tema otsust vaidlustada. Ja see peab olema naise enda otsus.
Ainus asi, mida ma pooldan, on teavituskampaaniad, mis selgitaksid abordi kahjulikkus naisele, rasestumisvastaseid vahendeid tutvustaksid ning planeeritud raseduse olulisust rõhutaksid.
Taust mul selline, et 1 laps (kaua oodatud ja kaunikene, mitte IVF), 2 iseeneslikku varast katkemist ning aborte 0. Peresse ootame pikisilmi lapsi juurde. Hetkel on tunne, et võtaks vastu kasvõi 10 veel, kui nad ainult tulla tahaksid. Aga teiste naiste õigust oma elu üle otsustada ei sooviks siiski piirata.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
