Kas antidepressantide võtmise lõpetamine võib inimese isiksust muuta? Mu laps lõpetas kevadel AD võtmise (ärevus) ning temast on saanud kuri fuuria, kes näeb ainult oma naba ning ei talu oma pere seltskonda enam pea üldse. Vanust on 18. Üldiselt on ta väga kohusetundlik, aga peale AD võtmise lõpetamist oleks nagu uus puberteet alanud, kodu ees ei tunne ta mingit kohustust, isegi kodulooma ees, kes tema soovil võetud sai. Saime varem väga hästi läbi, rääkisime hingest hinge, aga nüüd süüdistab ta mind pidevalt kõiges, küll ma tüütan ja küll ei hinda teda ja küll sunnin ebaõiglaselt asju tegema – tegelikkus on, et ta ei tee ise midagi, tal on tema vaba aeg ja ilma ütlemata ei liiguta ta kodu heaks lillegi. Ma ei jaksa enam – kas peaks rääkima temaga, et AD lõpetamine oli enneaegne või on see ajutine periood, võõrutus?
Teema: AD-de võtmise lõpetamine
Kas arst andis loa ravimi lõpetamiseks?
Nende võtmist ei tohi ju koheselt lõpetada? Miks üldse lõpetas? Arstiga suhtlesite ikka?
Aga sa oledki tüütu js keegi ei taha mingeid asju teha. Eriti kui ta on 18.
Minul läks AD lõpetamine väga raskelt. Oli füüsiliselt väga halb olla ja tuju kõikus ka meeletult. Kokku läks mul pool aastat et lõpuks maha saada neilt, sest ma olin doosi vähendamise suhtes nii tundlik, et sain vähendada pmst 2,5 mg kuus.
Ja no parim oli muidugi see, et ma poleks pidanud neid üldse kunagi võtma hakkamagi, aga pandi ja ärevuse diagnoos ja ad peale, kuigi tglt tuli pärast 1,5 aastat arstide vahet jooksmist välja, et mul oli hoopis füüsiline probleem mis neid sümptomeid põhjustas ja kuigi ma ise ka tundsin, et see on füüsiline teema, siis ega ükski arst mind ei uskunud. Üks isegi väitis, et ma pean elu lõpuni ad peal olema.
Väga rõve aeg oli nii nende võtmine kui ka võõrutus ja väga paha oli olla. Oleks siis veel keegi mu kallal tänitanud, et nad minuga rahul ei ole, siis oleks sellise maha löönud.
Vabalt võib olla, et ka sinu lapsel on väga väga paha olla ja sellest ka see huvipuudus kõige suhtes.
Aga isiksust võivad need ka muuta jah sest mina olen näiteks tunduvalt tõsisem ja emotsioonitum inimene siiamaani kuigi juba aasta viimasest doosist möödas aga miskit nad minu ajus pekki keerasid püsivalt. Libiidot ka enam pole siiamaani (asi mis võib ad puhul väga kergelt juhtuxa ja püsivaks jäädagi aga ükski arst muidugi ette ei hoiata)
Äkki üritad ta mõneks kuuks rahule jätta ja vaata mis siis saab?
Vabalt võib olla asi AD lõpetamises. Ilmaasjata ei lõpetata kunagi võtmist päevapealt, vaid järk-järgult doosi vähendades.
Millest see ärevus tal üldse tekkis ja kas need asjad leidsid lahenduse? Kas lisaks ad võtmisele sai piisavalt teraapiat? Võib ka olla, et antidepressandid surusid mingid emotsioonid alla, vaigistasid meele, aga pärast lõpetamist kerkisid emotsioonid taas pinnale ja ta ei oska nendega toime tulla. Vaja veel teraapiat ja professionaalset nõustamist.
Muidugi võib sellest olla. Lõpetatakse järk- järgult. Tegemist on siiski ajukeemiat muutva ravimiga mitte köhasiirupiga.
Millest see ärevus tal üldse tekkis ja kas need asjad leidsid lahenduse?
Meile tundus, et said lahenduse, vähemalt psühholoog ja perearst mõlemad arvasid, et võiks lõpetada AD võtmise. No eks näis, üritan siis hästi taltsas temaga olla, tänan kõiki kogemust jagamast.
Kas sellest meeleolumuutusest olete ka pärast psühhiaatriga rääkinud? Psühholoog ja perearst unusta ära. Ehk oli siiski vara lõpetada?
teemaalgatajale: soovitan väga pöörduda dr Triin Elleri juurde, tekabinet.ee
vaata siia: https://ravimid.wordpress.com/voorutus/
Õigesti kirjutasid.
Vastus: ei, ei muuda antidepressantide võtmine ega ära jätmine isiksust otseselt. Võõrutus on küll, jah, olenevalt inimesest, natuke või väga-väga ebameeldiv (nn elektrilöögi tunne peas, uneprobleemid, meeleolud).
Pigem tõenäoline, et probleemid ei saanud lahendust. Huvipuudus, pidev frutstreeritud olek ja muud sellised sümptomid on depressioonile omased.
Ühe alternatiivina võite kaaluda kodutööde mängustamist. Ehk siis kui ta saab praegu vaikimisi taskuraha näiteks kuus 30 eurot, siis saab ta 1/30 oma taskurahast iga päeva eest, mil ta koera eest hoolitses. Kui jätab vahele – ise teab. Kui jätab vahele üle poolte kordadest, kaotab mingi muu privileegi (telefon, arvuti – ettemääratud lühikeseks ajaks). Lepite enne kokku ja pärast meelde ei tuleta (rääkimata noomimisest) ega väitlustega kaasa ei lähe..
Ja offtopic kodutööde teemal –
Kasutan mehega kahepeale app.ourhome.com. Selle asemel, et sibi olla (ja samamoodi nagu tema veel ka 8/20 tööl käia), tõlgendame iga kuu lõpp meie kahe punktierinevuse mulle rahaks. Mina ei tee piuksigi, et midagi tehtud saaks – vaatab nimekirjast ise kui tahab oma panuse anda. 100% kodurahu
