Teema: adenoidilapsed ei kannata tuult?

Minu mitte adenoididega laps ärkas ka eile hommikul haukuva köhaga. Viimased paar ilma on olnud väga tuulised.
Ta on beebist peale larüngiidiga(kõriturse) “hädas”. Enamus viirusi lõppeb kas kõrvapõletikuga või palavikus larüngiidiga.

Hetkel on ta 5 ja vahest ainult haugub köhides ja õnneks alati palavikuga suureks larüngiidiks üle ei lähe. Ehk on välja kasvamas sellest. Aga larüngiidi järelköha kestab tal väga pikalt.
Sellele oleme leevendust saanud isetehtud sibula-mee siirupist.

Seda vist ongi üsna raske ainult välisel vaatlusel kindlaks teha. Mu esimese lapse saatis KNK esimesel korral minema. Kui ära lõigati (pildiks saatekirja sain perearstilt ja sealt edasi KNK juurde, kust läks juba kiiresti), siis oli ikka suur ja mädane küll olnud, laienenud pehme suulae arvelt jne. Teisest küljest ega röntgen ka teab-mis-ohutu ole, et seda igaks juhuks teha, kui KNK näidustust ei näe.

Suuhingamisel on muidugi ka muid võimalikke põhjusi.

Ka suurenenud mandlid tekitavad norskamist, ühesõnaga norskamine tähendab seda, et neelus või kurgus ON mingi takistus.
Aga teie laps norskab ainult nohuga? Ehk siis perioodid kui kõik on ok, magab ta täitsa hääletult? See järelköha ja öine köha on väikelastel see pikaliasendis “tatt valgub kurku” köha, meil on ka see nädalaid öösiti, lõpupoole hommikul ärgates rögistatakse köhahoog ära ja ülejäänud päev on ok.

Minu adenoidilapsel olid kogu aeg kuni opini adenoidi sümptomid: magas suu lahti, norskas, süües ja rääkides hingeldas ning kõne oli nasaalne. Nohu ja köha tal praktiliselt ei esinenud, paar korda hooaja jooksul, kuigi käis lasteaias (lasteaias alustas aastaselt). 2,5-aastaselt tehti röntgen: 3/4 hingamisteest suletud ja eemaldati adenaid.
Nüüd on opist 4 aastat möödas ja kui vahepeal olid kõik sümptomid kadunud, siis nüüd on tagasi nii nasaalne kõne kui suu lahti magamine. Just kontrolliti, et adenoid on tagasi kasvanud, aga oppi veel ei määratud, kuna laps juba nii suur, et võiks juba ise välja kasvada. Määrati mingi sprei, mis peaks kergendama nina kaudu hingamist. Kui see ei aita, siis uuesti opile.

Minu lapsel on sümptomid kogu aeg: iga öö magab suu lahti ja kogu aeg räägib nasaalselt. Ei ole nii, et vahel on ja vahel pole. Kui ikka adenoid on ees, siis ta on kogu aeg ees, mingist tuulest see ei sõltu. Ma usun, et pigem oleks teie puhul abi mõnest turset vähendavast ravimist, mida haigushoo ajal võtta, see peaks vähendama ka külmetuste tüsistumist köhaks.

Mina laseks ikkagi röntgeni ära teha. Ei tasu seda karta. See annab kõige parema pildi olukorrast.

Kas ta korralikku salli ikka kannab õues?

Minul endal näiteks tõmbab tuul ja jahe õhk ning õhuvahetus(õuest tuppa ja õue) tati lahti. Alati. Aga nohu mul ei ole.

Ma arvan, et lapsel võib lihtsalt toas olevast kuivast õhust olla nina seest turses, mis aegajalt ajab norskama.
Adenoididega ikka norskavad ka suvel ja ükskõik, mis ilmaga.
On ka variant, et lapsel on eripärana viltune ninasein vms.
Väikelastel 1-4a ongi nina ja kõrvakanalid lühikesed ja seepärast ka igasugu köha ja nohu hullem ja kergem näiteks nohul tüsistuda kõrvapõletikuks.

Suuhingamine võib olla jäänud lihtsalt “halb harjumus” külge.
Kas lapsel on hambumus õige?
Kui vana laps üldse on?

Mina selle köha pärast nii väga ei põeks. Koju jätaks vaid siis, kui tõesti on asi nii hull, et segab näiteks teiste lõunamagamist.

Minu 6-aastasel on/olid ka adenoidid. Näha nii röntgenil kui otse vaatlusel – uuringud muidugi tehtud 3-4 aastat tagasi. Lasteaaia-perioodil on ta pidevalt tatine, kuid millekski enamaks see tavaliselt ei arene. Köhasid eriti ei ole. Samas, ta ei norska ja nö. adenodi-hingamist ka ei ole. Viimastel põhjustel polegi teda opereeritud ja nüüdseks hakkab ilmselt ka välja kasvama.

Seega, mina usun, et haigestumise soodumus on ikka individuaalne ja adenoidide olemasolu võib seda mõjutada, aga ei pruugi.