Mis mõtteid tekitaks teis mees, kes on pikaldane?
Suhtlen juba üsna pikka aega mehega, kes väidetavalt on minust väga huvitatud. Initsiatiiv tutvumiseks ja lähedaseks saamiseks oli täielikult tema poolt. Mina pigem ei võtnud vedu, aga mitte pipardamise mõttes, vaid ma lihtsalt polnud huvitatud. Oleme mõlemad 53-aastased. Mõlemad vabad (tean täiesti kindlalt, et mees on vaba). Elame kumbki Eestimaa teises otsas (mina Kuressaares, tema Rakveres) ja kokkusaamised on seetõttu raskendatud. Kohtunud me siiski oleme – väga harva ja kõik kohtumised on olnud platoonilised. Oleme käinud kontserdil ja jalutamas jmt.
Oleme vahetanud kilomeetripikkuseid kirju. Kõik klapib, aga… mees on väga pikaldane. See tähendab, et iga tegu ja otsus võtab kaua aega. Näiteks, kokkusaamiseks on tal nii tohutult raske sobivat aega leida. Teda tundes saan aru, et asi pole selles, et ta on minust tüdinenud ja ei taha kohtuda. Samuti tean, et tal ei ole nii palju tegemisi, mis takistaks kohtumast. Tema kirjelduse järgi olen aru saanud, et ta on aeglane inimene, kelle päevakavva mahubki üks suurem tegevus ja rohkem ta sellele päevale enam midagi ei planeeri. Temas puudub igasugune mobiilsus ja spontaansusm, kiire otsustamis- ja tegutsemistahe. Mina aga oleksin valmis kohe praamile hüppama ja mandrile tulema. Mitte sellepärast, et ma nii näljas tema järele olen, aga ma ei vaja pikka planeerimist ja ma võin ka ühe päeva jooksul täiesti planeerimatult mandrile põrutada.
Me ei ole ammu kohtunud. Novembri alguses ta kirjutas mulle, et tahab minuga väga kokku saada. Ja tegi ettepaneku, et kas mulle jaanuaris mõni nädalavahetus sobiks. Ühtpidi tahan temaga väga kohtuda, kuid teistpidi on kuidagi nii raske aru saada, miks sellist lihtsat asja peab enam kui kaks kuud ette planeerima? Tekkis kiusatus küsida irooniliselt, et ehk oleks juuni siiski parem?
Umbes samas tempos käib meie suhtlus fb-s. Taban end pidevalt mõtlemas, et kas mina olen liiga nutiinimene ja vaikimisi eeldan, et kõik on samasugused? Või on siiski natukene imelik, et tänapäevasel nutiajastul satubki inimene kord nädalas arvutisse? Nimelt, kui saadan talle fb-s sõnumi, siis võin kindel olla, et veab kõvasti, kui ta loeb seda nädala jooksul. Võib ka kauem minna. Näiteks, minu 24. detsembril saadetud jõulutervitust ei ole ta seni lugenud. No, mis mõte siis on üldse tähtpäevade õnnitlusi-tervitusi vahetada, kui inimene loeb seda siis, kui see ei ole enam aktuaalne?
Lisaks, mulle on jäänud mulje, et tema fb sõnumid ei ole kättegi toimetatud – ta nagu ei oleks levis, sest sõnumit kuvab nii. Kas on siis tõesti nii, et veel ikkagi üsna adekvaatses vanuses inimene ei kasuta nutitelefoni, ei oma internetiühendust telefonis? Ja satub arvutisse üleüldse harva? Ta ei ole ju 70! Ta on 53-aastane, kes peaks ikka kaasaegsel moel elama. Või reageerin ma üle? Mina ise loen fb-s saadetud sõnumit hiljemalt mõne tunni jooksul. Ja täpselt samamoodi on kõikide mu fb sõpradega, kellega sõnumeid vahetan. Mitte kellegagi ei ole päevade kaupa ootamist.
Ta meeldib mulle ja ma soovin temaga suhelda, aga on paar pisiasja, mis häirivad. Ja kui olen vaikselt üritanud talle öelda, mis mulle ei meeldi, siis ta tõmbub järsult tagasi ja on aru saada, et solvub väga.
Saan aru, et väga imelik ja ehk ka arusaamatu teema, aga paremini ei osanud seda kirja panna.
