Esileht Ilu ja tervis Aegunud ahistamine

Näitan 23 postitust - vahemik 31 kuni 53 (kokku 53 )

Teema: Aegunud ahistamine

Postitas:
Kägu

Et sa võrdled neid asju – kui mees ja lapsed surma said ja kui lapsena keegi käe püksi pani? Et need justkui oleksid mingid võrreldavad asjad?

Ta ei võrdle traumaatiliste sündmuste astet, mida polegi mõtet teha, vaid seda, et kui inimene tunneb, et tal on trauma, siis ujuvad välja mingid inimesed, kes hakkavad seda pisendama. Et mis asja sa leinad, 6 aastat juba möödas, mine edasi. Siin öeldakse, et mis sellest, et sind ahistati, kah mul asi, mis ketrad seda. Nagu mingi mühkamite kamp.

+11
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Psühholoogile minemine ei aita mitte midagi, sest ahistaja psühholoogile ei läinud
ning ei vastuta mitte millegi eest.

0
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kui keegi siin eespool kommenteeris, et Tallinnas ehk oli usaldustelefon ja mujal polnud, siis telefoniga sai juba siis helistada üle Eesti, ei olnud nii, et ainult Tallinnast Tallinnasse.

Et võtsid kaugekõne? Minu meelest tuli üle Eesti helistamine igast telefonist ikka alles koos Eesti vabariigiga. Enne seda pidid Põlvast Tallinna helistamiseks kaugekõne võtma, postkontorist tellima, kokkulepitud kellaajal telefoni juures istuma ja siis tädi ühendas. Ja see maksis raha.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kui keegi siin eespool kommenteeris, et Tallinnas ehk oli usaldustelefon ja mujal polnud, siis telefoniga sai juba siis helistada üle Eesti, ei olnud nii, et ainult Tallinnast Tallinnasse.

Et võtsid kaugekõne? Minu meelest tuli üle Eesti helistamine igast telefonist ikka alles koos Eesti vabariigiga. Enne seda pidid Põlvast Tallinna helistamiseks kaugekõne võtma, postkontorist tellima, kokkulepitud kellaajal telefoni juures istuma ja siis tädi ühendas. Ja see maksis raha.

Aga kes ütles, et TA Tallinnas ei elanud?

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

#4009155: Viimastel päevadel on siin sellistes teemades esile kerkinud hulgim empaatiapuudelisi inimesi, “saa juba üle”, “mitu aastat möödas, kui lapsed ja meees surma sai, võiks juba üle saanud olla!”- päris jõle lugeda, kuidas haavale mõnuga soola raputatakse.

Et sa võrdled neid asju – kui mees ja lapsed surma said ja kui lapsena keegi käe püksi pani? Et need justkui oleksid mingid võrreldavad asjad?

Ei, ma ei võrrelnud, vaid need olid näited kahest erinevast teemast. Ühendav lüli oli empaatiapuudelisus “ah, saa üle juba!”.

+5
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Et võtsid kaugekõne? Minu meelest tuli üle Eesti helistamine igast telefonist ikka alles koos Eesti vabariigiga. Enne seda pidid Põlvast Tallinna helistamiseks kaugekõne võtma, postkontorist tellima, kokkulepitud kellaajal telefoni juures istuma ja siis tädi ühendas. Ja see maksis raha.

Sai kaugekõnet võtta ka ilma postkontorist tellimata. Mitte küll igalt telefonilt.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

35 aastat on liiga pikk aeg. Kahju, et nii juhtus. Pöördu psühholoogile, räägi lahti ja mine eluga edasi, aastakümned jäänud.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

35 aastat mingi käperdamise pärast põdeda?! Küll on ikka labiilse närvikavaga inimesi meie hulgas.

Küll on ikka mõistmatuid tegelasi meie hulgas.

Ole hea, ära edaspidi võta sõna teemal, mida sa ei valda.

 

+7
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Asja kuskile kaevata sa ei saa, aegunud. Kuid endaga tegeleda sa võid ikka. No ei tea, kas psühholoogist on abi, aga proovida ikka võid, kui seda seni pole teinud.
Usu, et väga paljud ei kaevanud selliseid ega ka hullemaid asju siis ega ka hiljem ega ka nüüd kuskile. Enamasti ei juleta sellest rääkidagi teistele. Püütakse ise üle saada. Siis võib see tulla kummitama mingil ajal. Aga sa ära lase sellel enam ennast mõjutada, kui ise ei oska ega suuda, siis võta midagi ette spetsialistide abiga.
Süüdi on ainult tegija. Paljud inimesed on seda või hullemaid asju nooruses kogenud. Lihtsalt nad ei räägi sellest. Seda enam, kui on oht kuulda hukkamõistu, kus ohvrit hukka mõistetakse.
See elajas on niigi suure tüki su elust haaranud, tee nüüd kohe midagi, et see muutuks. Kas see elajas elab veel?

+4
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimesed ei kujuta ilmselt ette, kui palju elab ühiskonnas neid inimesi, kes on kunagi teisi vägistanud, ahistanud, just seksuaalseid väärtegusid teinud, suures osas alaealiste kallal(jah, ka 16 ja 17 on alaealised, isegi kõik alla kahekümnesed võib samasse patta panna). Kui palju on juhtumeid, mida keegi peale asjaosaliste endi ei tea. Ja nende seas palju selliseid asju, mis pole ühekordsed, vaid on korduvad, isegi aastatepikkused, lisaks tagakiusamisega ja elus sonkimisega, hirmutamisetga ja ähvardustega. Ega ahistamine pole vaid käe püksi toppimine. Ahistamine, vägistamine, seksuaalsed väärteod, selle taga on tavaliselt palju muud.
Nii palju on neid, kes elavad oma perega, lähedastega ja nende omaksed ei teagi, millised perverdid ja halvad inimesed nad on. Kusjuures ka seda, et neid tegusid tegid nad siis, kui neil olid juba pered. Nüüd on juba mitmendad vabalt.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

nimesed ei kujuta ilmselt ette, kui palju elab ühiskonnas neid inimesi, kes on kunagi teisi vägistanud, ahistanud, just seksuaalseid väärtegusid teinud, suures osas alaealiste kallal

Ilmselgelt on neid perverte siingi küll ja küll või nende naisi. Muuga ei oska seletada seda, et järjepidevalt kirjutatakse, et mis sellest siis nii on. Kõigile ju meeldib seks, mehed on mehed, siis oligi nii kombeks vms. Ega muidu ei suudetaks ju endale peeglist otsa vaadata, kui ei normaliseeriks ja pisendaks seda käitumist.

+2
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ilmselgelt on neid perverte siingi küll ja küll või nende naisi. Muuga ei oska seletada seda, et järjepidevalt kirjutatakse, et mis sellest siis nii on. Kõigile ju meeldib seks, mehed on mehed, siis oligi nii kombeks vms. Ega muidu ei suudetaks ju endale peeglist otsa vaadata, kui ei normaliseeriks ja pisendaks seda käitumist.

Midagi sellist pole siin küll kirjutatud. 35 aastat on lihtsalt pikk aeg. #metoo ajal oleks pidanud härjal sarvist haarama ja mida iganes tegema, mida sina soovitasid. Psühholoogile minema? Mida muud siin ikka teha.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ausalt – kui paljudel üle-neljakümnestel puudub igasugune ahistamiskogemus?  Ei mõtle vägistamist, aga selline käperdamine, “kogemata” silitamine, bussis puudutamine?

70-ndate lapsena mäletan isegi koolist seda – kehalise garderoobi sai mööda kitsast pimedat koridori, kus siis poisid krabasid.

Nõme, aga no pole tõesti mõtet selle peale oma elu raisata.

+11
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

ausalt – kui paljudel üle-neljakümnestel puudub igasugune ahistamiskogemus? Ei mõtle vägistamist, aga selline käperdamine, “kogemata” silitamine, bussis puudutamine?

70-ndate lapsena mäletan isegi koolist seda – kehalise garderoobi sai mööda kitsast pimedat koridori, kus siis poisid krabasid.

Nõme, aga no pole tõesti mõtet selle peale oma elu raisata.

Käe püksi surumine on ikka hullem ju, kui tavaline bussipervert teha harilikult julgeb või saab. Ja vanusest ja tegija lähedusastmest oleneb ka, kui traumeeriv see täpselt on. Aga trauma on trauma. Ja juriidilises mõttes pole näppimisjuhtudega 35 aastat hiljem midagi teha. Olen kuulnud, et isegi kohe reageerides ja palju kergemini tõestatava intsidendi juhul on pervod karistuseta pääsenud.

+1
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nimi on teada? Räägi siis mehele, las käperdab ja patsutab paari sõbraga ka natuke seda tüüpi.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu
  1. Kas ~35 aastat tagasi toimunud seksuaalne ahistamine (käperdamine, käe toppimine püksi ja särgi alla, suudlemine, kõike seda kinni hoides ja vastupuiklemisest hoolimata) on tänaseks ammu aegunud lugu?

Siis varateismelisena ei julgenud sellest kellelegi rääkida, istusin vaid õhtuid ja tunde käsi telefinitorul, et helistada usaldustelefonile (lapsena tundus see ainus koht, kus julgeksin toimunust rääkida. Aga ei julgenud. Pigem olen need aastad ennast süüdistanud, et ju ma siis ise tahtsin, et nii juhtuks. Nüüd täiskasvanuna süüdistan end tihti pärast vahekorda (oma abikaasaga, kes olnud ainuke partner), et seda tegin ja tunnen vastikust tihti tagantjärgi selle toimingu suhtes.

35a tagasi topiti kätt püksi, praegu teed teema? Päriselt? Selles elus peab küll midagi pärast seda väga viltu olema läinud. Kui elu oleks olnud normaalne, siis seda teemat ei oleks.

Jälk lugemine. Mind ennast on ahistatud palju leebemal moel ja samuti aastakümneid tagasi, aga meeles on see siiski. Viltu ei ole mitte midagi ohvri elus, vaid ahistaja ja sinusuguse parastaja elus.

Noh, mind ahistati ka umbes sama kaua aega tagasi kui teemaalgatajat. No muidugi seda ära ei unusta, aga ei põe selle pärast juba ammu. Siis oli küll jube häbi ja räpane tunne. Mis on muidugi väga veider, kui mõtlema hakata, sest süüdlane ilmselgelt ei tundnud ennast süüdi ja unustas selle tõenäoliselt järgmiseks hommikuks, aga ohver tundis süüd ja häbi ja on aastakümneid hiljem meeles. Aga mida ma öelda tahan, et kui 35 aastat hiljem ikka nii valus on see kogemus, et tahaks kohtusse kaevata ahistajat, siis nüüd on küll minu meelest probleem mitte ahistamises, vaid sellesse kinni jäämises.

+10
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nimi on teada? Räägi siis mehele, las käperdab ja patsutab paari sõbraga ka natuke seda tüüpi.

Ei soovita. Ei soovita väga teistele üldse rääkida, sest siingi miinustavad nii mõnedki. Oma mehele ,poegadele, meestuttavatele mitte mingil juhul. Kui sa ei soovi, et nad hetke ajel tekkinud hoos teevad karuteene ja ise omale süüdistuse saavad omakohtu eest. See pole kunagi seda väärt. Rääkida oma väga usaldusväärsele sõbrale, spetisialistile. Kui mina midagi sellist räägiks ja see siiski nende kaudu peaks välja tulema, siis ma tean, mida teha. Ma eitan ja süüdistan neid vales ja väljamõtlemises. See oleks usalduse reetmise eest. Spetsialisti puhul eriti.
Olen alati püüdnud lugeda kiusu-ja ahistamise-ja vägivalla teemasid. Ja kaasa rääkida. Ja lugeda neid kirju, mis siis pisendavad ohvri tundeid ja või süüdistavad ohvrit. Neid on alati. Isegi see on imelik, kui keegi ei julge siin kõike kirjutada, aga siis keegi teine ütleb, et oh, mul ka koolis kiusati, soditi päevikusse või krabati töö juures taguotsast. Ja usun, et selline inimene võib tõemeeli arvata, et see ongi see tipp, mida ka teised on kogenud.
Aga ei ole. Te ei kujuta ette, mida ollakse kogenud.

+1
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seksuaalse ensemääramisõiguse vastaste kuritegude aegumine peatub kuni ohvri 18-aastaseks saamiseni. Ehk 18a + 10a, st olles saanud 18, hakkab see 10 aastat aegumistähtaega jooksma.

Aga üldsielt mine teraapiaasse. Muu küll ei aita.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Nimi on teada? Räägi siis mehele, las käperdab ja patsutab paari sõbraga ka natuke seda tüüpi.

Ei soovita. Ei soovita väga teistele üldse rääkida, sest siingi miinustavad nii mõnedki. Oma mehele ,poegadele, meestuttavatele mitte mingil juhul. Kui sa ei soovi, et nad hetke ajel tekkinud hoos teevad karuteene ja ise omale süüdistuse saavad omakohtu eest. See pole kunagi seda väärt. Rääkida oma väga usaldusväärsele sõbrale, spetisialistile. Kui mina midagi sellist räägiks ja see siiski nende kaudu peaks välja tulema, siis ma tean, mida teha. Ma eitan ja süüdistan neid vales ja väljamõtlemises. See oleks usalduse reetmise eest. Spetsialisti puhul eriti.

Olen alati püüdnud lugeda kiusu-ja ahistamise-ja vägivalla teemasid. Ja kaasa rääkida. Ja lugeda neid kirju, mis siis pisendavad ohvri tundeid ja või süüdistavad ohvrit. Neid on alati. Isegi see on imelik, kui keegi ei julge siin kõike kirjutada, aga siis keegi teine ütleb, et oh, mul ka koolis kiusati, soditi päevikusse või krabati töö juures taguotsast. Ja usun, et selline inimene võib tõemeeli arvata, et see ongi see tipp, mida ka teised on kogenud.

Aga ei ole. Te ei kujuta ette, mida ollakse kogenud.

Nii palju miinustatud minu juttu. Ju siis sellepärast, et ma ütlesin, et ma süüdistaks valetamises ja ajaks tagasi, kui minu usaldust on reedetud. Aga muidugi näitab miinustamine ka ohvrite süüdistamist jätkuvalt. Ja seda ,et sellest ei tohi nagu rääkida.

+2
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Inimesed on erinevad ja need, kes on suutnud halbadel mälestustel minna lasta, on õnnega koos.

Olen asjaolude sunnil suhelnud paljude väärkohtlemise ohvritega ja töötanud läbi hulgaliselt asjakohast materjali – uskuge, see ei ole nii must-valge kui teemas materdajad vastavad.

TA – guugelda ohvriabi ja seksuaalsest väärkohtlemisest teatamine, leiad mitmeid abistavaid kontakte, saad mh ka anonüümsena chattida ja nõu küsida, vastavad professionaalid.

Kõigile kaagutajatele aga muretut elu! Nautige.

+1
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

10 aastaga on kuritegu aegunud, seega ei ole sellel asjal enam mõtet. Miinustajad ja irvitajad võiksid seda teada, et väga paljud ohvrid ei julge rääkida ja kui tahavad rääkida – siis on asi aegunud. Kuivõrd selline seksuaalne rünnak mõjutab just teismelist, kes alles avastab seksuaalsust.

Selliseid värdjaid käperdajaid, kes on oma karistamatuses veendunud, on piisavalt.

Saad ainult endaga rahu, sina ei ole süüdi ja kui tunned vajadust – otsi abi – psühholoog, terapeut.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

10 aastaga on kuritegu aegunud, seega ei ole sellel asjal enam mõtet. Miinustajad ja irvitajad võiksid seda teada, et väga paljud ohvrid ei julge rääkida ja kui tahavad rääkida – siis on asi aegunud. Kuivõrd selline seksuaalne rünnak mõjutab just teismelist, kes alles avastab seksuaalsust.

Selliseid värdjaid käperdajaid, kes on oma karistamatuses veendunud, on piisavalt.

Saad ainult endaga rahu, sina ei ole süüdi ja kui tunned vajadust – otsi abi – psühholoog, terapeut.

Kui juba perekooli foorumis selliste teemade(kius, ahistamine, vägivald, ahistamine, seksuaalne väärkohtlemine ja vägistamine) puhul on päris palju neid, kes ohvrit süüdistavad ja ei mõista, siis see peaks olema väga hea näide, miks ei julgetud siis sellest rääkida ega ole ka nüüd palju parem olukord.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja kui keegi siin eespool kommenteeris, et Tallinnas ehk oli usaldustelefon ja mujal polnud, siis telefoniga sai juba siis helistada üle Eesti, ei olnud nii, et ainult Tallinnast Tallinnasse.

Et võtsid kaugekõne? Minu meelest tuli üle Eesti helistamine igast telefonist ikka alles koos Eesti vabariigiga. Enne seda pidid Põlvast Tallinna helistamiseks kaugekõne võtma, postkontorist tellima, kokkulepitud kellaajal telefoni juures istuma ja siis tädi ühendas. Ja see maksis raha.

Ilmselt elasid maal, linnas piisas pidid valima vastava linna koodi ja siis telefoni nr ja said otse helistada. Helistasin nii juba 80ndate algusest peale oma vanaemale Rakverre ja tema sama moodi meile Tallinna, hiljem ka sai helistatud sõbrannadele Tartusse, Pärnu jne.

0
0
Please wait...

Näitan 23 postitust - vahemik 31 kuni 53 (kokku 53 )


Esileht Ilu ja tervis Aegunud ahistamine