Vaktsiinitüsistuste puhul inimesed unustavad ära, et tüsistuste mitmekesisus ei ole ju see ainus arv, mida vaatama pead, seda tuleb kõrvutada ju esinemissagedusega.
No, kui sa ei saa aru, mis asi see “vaist” on, võta Gigerenzeri raamat kätte, loe läbi, äkki hakkad mõistma. Kui inimene ei tunne vajadust vaktsiini järgi – oma tervislikust seisundist lähtudes, läbipõdemisest, või sellest, et ta on paadunud alkohoolik ja ei jõua ära oodata, millal miski ta siit ilmast viib, ei ole sul mõtet mingist tõenäosusest rääkida.
Ükskõik kui palju sa seda soovid, maailm ja elu pole kunagi olnud ega hakka olema loogiline ja ratsionaalne. Emotsioon, mitte ratsionaalsus ja loogika, muuseas on see, miks sa üldse voodist ärkad ja mingeid otsuseid tegema hakkad.
Suure “tõenäosusega” põhines ka teie enda valik vaktsineerida tunnetel – see tagantjärele ratsionaliseerimine, põhjendamine jne juhtub kõigil. Kui sina tundsid (ja mõtlesid, kui nii soovid uskuda), et sinu jaoks on vaktsineerimine mõistlik, käitusid sa õigesti.
60+ inimene, kes rändab ringi ja kohtab palju inimesi tunnebki teistmoodi kui nt 30-aastane, kes sotsialiseerub vähem (tal nt pole raha, et jubedalt ringi käia) jne jne. Vanus, tervis, inimkontaktid, surve töölt või tutvusringkonnast – siin on nii palju aspekte, et sa ei tee seda otsust tegelt mingi loogilise kalkulatsiooni põhjal – aga kui sulle nii mugavam on, siis keegi ei pane pahaks, kui sa just seda endast usud.
Veneruletis on sul ka ainult 1/6 võimalik kuul pähe saada, aga näed, teeme mängu reeglid nii, et ülejäänud 5 juhtu saad miljon eurtsi. Mõni inimene, kellel elu on nurka surutud, võiks sellise pakkumisega isegi nõustuda (see nüüd ei ole vihje kuidagi kellegi elu nurkasurutuse osas vaktsineerimise puhul).
