Ise abielus pole, aga ühel heal päeval ehk vb juhtub see 🙂
Pole kunagi pulmas käinud ja heameelega kuulaks kuidas keegi oma pulmi pidanud on. Võib ka niisama ilusatest pulmadest rääkida.
Mul ei ole ausalt õrna aimugi milline see terviklikuna välja näeb 🙂
Meie pulm tuleb selline, et lähme kolmekesi(mees, laps ja mina) ja registreerime endid ära. Siis laps vanaema juurde, ja ise koju veini jooma ja suupisteid sööma 🙂
Tõe huvides peab ütlema, et kui oleks 1000 eurot vaba raha, siis teeks ikka külalistega registreerimise, kleit, sõrmused jne) ja pärast ¨ampanjabanketi vms.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meie pulm tuleb selline, et lähme kolmekesi(mees, laps ja mina) ja registreerime endid ära. Siis laps vanaema juurde, ja ise koju veini jooma ja suupisteid sööma :)[/tsitaat]
Kahe käega sellise yrituse poolt. Kelle jaoks ikka ennast registreerida kui mitte iseenda. Milleks sööta ja joota mailmatuma raha eest sugulasi ja tuttavaid ..teha neile 1 päev suur läbu välja ja mis edasi… ?? Suured pulmad võrduvad minu jaox suurushullustusega … millex millex millex… kas rahaga ei osata otstarbekamalt ymber käia?? …
Omalgi oli vaid registreerimine … mina, mees ..mehe parim sõber fotograafix ja paaripanija 🙂 Peale seda kodus väike toost ja snäkk ja … 🙂 väga rahul (Y)
Meie pulmadest teadis ainult minu ema, sest tema hoidis meie aastast tütrekest. Käisime kahekesi registreerimas ja pärat suundusime ühte mõnusasse majutuasutusse, kus oli tuba kinni pandud. Vot see oli sündmus, mida meenutame ka nüüd, 26 aastat hiljem. Sest see oli tõesti ainult meile kahele.
milleks milleks – no ju siis tollele paarile meeldis suur pulm paljude külalistega ja nad leidsid, et tahavad just sellele raha kulutada. Maitsed on erinevad
Meil endil oli küll väike, vaid lähimate sõprade ja perega. Lihtsalt registreerimine ja peale seda imeline õhtusöök 3 Michelini tärniga restoranis. Jäime väga rahule.
Minule lihtsalt meeldib pidu, sellepärast oli pulm peoga. Pidu oli ka rahaliselt võimalik pidada. Kui mees oleks eelistanud ainult registreerimist, st peole vastu, oleksin ka nõus olnud.
Inimesi koos meie endaga oli umbes 60. Bänd mängis, fotograaf oli. Mingit erilist suurusehullustust ei olnud, et ülikallis limusiin või tuvidega nimede saatmine või eritellimusel kutsed – seda ei olnud.
Aga pidu ilusas kohas, hea toit, ilus tort, ilus kleit ja kingad – need kõik olid.
Abielus oleme olnud kuus aastat, nüüdseks on ka kolm last.
oli registreerimine, pärast seda kohvikus kolmekäiguline söök oma lähiperedele (kokku 20 inimest). olid sõrmused, kenad riided ja fotograaf. jäime väga rahule 🙂
[small]pandaplika kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kahe käega sellise yrituse poolt. Kelle jaoks ikka ennast registreerida kui mitte iseenda. Milleks sööta ja joota mailmatuma raha eest sugulasi ja tuttavaid ..teha neile 1 päev suur läbu välja ja mis edasi… ?? Suured pulmad võrduvad minu jaox suurushullustusega … millex millex millex… kas rahaga ei osata otstarbekamalt ymber käia?? …
Omalgi oli vaid registreerimine … mina, mees ..mehe parim sõber fotograafix ja paaripanija 🙂 Peale seda kodus väike toost ja snäkk ja … 🙂 väga rahul (Y)[/tsitaat]
Olin ka varem sellel arvamusel aga nüüd olen hiljuti käinud kahes väga toredas pulmas. Nüüd tean, et tahan ka suurt pidu ja söötmist/jootmist tantsu ja muud sinna juurde käivat. Pulmad on toredad.
Ilma suurema rahvata. Rand, ookean, päike ja liiv. Eelnevalt saime 4 lähedasema sõbraga kokku lennujaamas, nendega jagasime soojal maal seda sündmust. Pidasime maha ka poissmeeste -ja tüdrukuteõhtu Bankokis. Imeline oli.:)
Meil on pulm paari nädala pärast ees.
Kutsume ikka ka sugulasi, sest mujal nendega eriti kokku ei saagi. Ei tee teiste jaoks, vaid ikka meie endi. Lihtsalt nii, nagu meie soovimegi. Jagada seda päeva meie lähedastega.
Kuna meil pole ka rahaga probleeme, siis ei lähene me sellele kui mingile kommertslikule üritusele ja pole kutsutud ka need inimesed, kes tulevad sinna läbustama, või sööma ja jooma ja nõmetsema.
Ootame seda päeva väga ja muidugi loodame, et kõik ka plaanipäraselt õnnestub.
Meil oli registreerimine ja selle järgnes ¨ampuse joomine koos snäkkidega. Rahvast oli kusagil ~40 ümber või pisut rohkem ning siis läksime sealt otse edasi laeva peale ja reisile. Fotograafi juures käisime juba enne registreerimist ära. Oli ka ilus pulmakleit ja elamus nendes riietes laeva minnes on tänaseni meeles ja see emotsioon ja laeval vastuvõtt oli tõesti elamus omaette. Kuna raha palju ei olnud (seetõttu ei teinud ka suurt pidu) ja reisimisvõimalused alles-alles avanenud siin riigis, siis meie pulmareisiks oli reis Rootsi. Laev tegi omaltpoolt üllatuse meile sellega, et kajut oli vahetatud väja suurema ja aknaga kajuti vastu ja ka ¨ampus ja kaart olid kajutis ootamas…. Oh, ilus oli see kõik :)))) Mäletan kuidas üks naisterahvas laevapersonalist ohkas südamest ja ütles, et nii ilusaid inimesi pole ta enne laevas näinud – no teeb ju tuju heaks 🙂
Koju tulles ootas meid kaunistatud kodu, kuhu olid kõik meie lilled ilusti sätitud ja ka laud kaetud ning ja sai vanematega istutud.
Ja külalised olid meid laeva peale saatnud ja otsustanud ise peo teha ja nii nad siis minu vanemate juurde läksid ja peo püsti panid ja nii siis oli ootamatult ka korralik pidu maha peetud ilma meieta :)))
Ei teeks täna midagi teisti – kui siis läheks natuke pikemale reisile :)))
meil oli registreerimine, ilus soeng, lilled ja kleit ja pärast seda shampus tordiga samas majas, ca 20 inimest, edasi läksime mõlemi vanematega koju sööma, ilus oli
Meil saab kohe-kohe 9 aastat abielu:) Pulmas olid ainult need, kellega ka tihedamalt läbi käime, umbes 40 täiskasvanut ja lisaks lapsed. Pulmapidu oli imekaunis kohas ja toimus õues, registreerisime maavalitsuses selleks ettenähtud saalis, noh nagu päriselt ikka käib:) Läbu meil ei olnud, kõik oli väga super. Meil oli väga läbimõeldud pulmapidu, seda meenutatakse veel praegugi hea sõnaga ja küsitakse nõu, mismoodi ma ühte või teist asja organiseerisin. Külalised saabusid meile alates reede õhtust, laupäeval oli pidu ja viimased külalised lahkusid alles teisipäeval. Mul on ka mees väga tagasihoidlik ja tema nn pika laua taga istumise pidu ei soovinud ja ega mina ka ju peale suruda ei saa. Igatahes jäime peoga ülimalt rahule, no absoluutselt kõik sujus. Soeng, kleit, peokoht, kõik oli täpselt see, millest võib ainult unistada:) Ainult kahekesi registreerima ma ei oleks soovinud minna, minu jaoks on pulmad väga tähtis sündmus ja ma soovisin seda ka lähemate inimestega jagada.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Meil on pulm paari nädala pärast ees.
Kutsume ikka ka sugulasi, sest mujal nendega eriti kokku ei saagi. Ei tee teiste jaoks, vaid ikka meie endi. Lihtsalt nii, nagu meie soovimegi. Jagada seda päeva meie lähedastega.
Kuna meil pole ka rahaga probleeme, siis ei lähene me sellele kui mingile kommertslikule üritusele ja pole kutsutud ka need inimesed, kes tulevad sinna läbustama, või sööma ja jooma ja nõmetsema.
Ootame seda päeva väga ja muidugi loodame, et kõik ka plaanipäraselt õnnestub.
Mida pean isekaks on pulm, kus isegi ei mainita enda abielu. Tean üht paari, kes abiellusid salaja. Hiljem siis saatsid kirja et nad nüüd abielus ja kes soovib, võib neile kontole väikse kingituse üle kanda. Kui polnud võimalik isegi torti ja kohvilauda teha, siis pole ka mul huvi kas nad nüüd on abielus või ei. Aga veel jultumust nii küsida tekitab neis inimestes siiani vastikust. Minu pärast varjake, aga las siis jäädagi varjatuks. Pole pärast vaja laulda et nii kift oli.
Leian, et pulmad on ka sugulastele mõeldud ja ainus vabandus seda mitte jagada teistega on see, kui tõesti raha pole. Siis minge ja registreerige end kahekesi
[/tsitaat]
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meie pulmadest teadis ainult minu ema, sest tema hoidis meie aastast tütrekest. Käisime kahekesi registreerimas ja pärat suundusime ühte mõnusasse majutuasutusse, kus oli tuba kinni pandud. Vot see oli sündmus, mida meenutame ka nüüd, 26 aastat hiljem. Sest see oli tõesti ainult meile kahele.[/tsitaat]
Nii ammu polnud olemas mingeid mõnusaid majutusastusi. Olid välisturistile mõeldud uhked linnahotellid ja väikelinnades ülitagasihoidlikud võõrastemajad raudvoodi ja tilkuva kraaniga.
Meil oli registreerimine ja siis vabaõhupiknik umbes 80 inimesega. Palju sugulasi ja kõikidega palju lävimist.
Selline maalähedane, vabas vormis kultuuriprogrammiga pidu oli. Ei mingit pulmaisa. Inimesi teades ei meeldinud neile need kohustuslik-vabatahtlikud tolategemise mängud.
Sai paadiga sõita, teki peal kaarte taguda, üle lõkke hüpata, koos laulda ja tantsugi. Ja hommikul seljankat.
Meie abiellusime nii, et hommikul ei tednud isegi, et lõunaks abielus oleme :). Meil ei olnud eriti juttugi olnud, et kuidas ja kas me abiellume. Koos olime olnud pea 5 aastat, kui ühel hommikul hakkasime arutama kumba perekonnanime laps saab(sünnituseni oli 2 nädalat). Ja mina naljaga ütlesin, et muidugi minu. Siis tuli mõte, et läheks uuriks, kuidas need asjad käivad. Mees töötas sel hetkel Soomes ja me ei leidnud kuidagi sobivat kuupäeva. Algul oli see ametnik päris kuri, ja ütles, et ma ei saa ju teid kohe paari panna. Oli vaja ju paberit, et olen rase ning saaks kiiremini. Tema küll nägi, et olen rase, kuna tähtajani oli ju ainult 2 nädalat. Ja siis paaripanija ütles, et tulge täna kell 11(kell oli 10) ja teeme ära. Paberid sain hiljem järgi viia. Pidime siis tunni ajaga jõudma kodus käia(25km kaugemal) ja sõrmused osta. Kui poes sõrmuseid valisime, siis müüja ütles, et teil nii kiire nagu hakkaks kohe abielluma. Mees sellepeale vastas, et hakkamegi. Ma jooksin veel ühe sõbrannaga kokku, kes tahtis jutustama jääda. Ma ütlesin talle, et mul pole aega, pean praegu mehele minema ;). 3 minutit peale 11 jõudsime kohale ja tädi pani meid paari. Pärast läksime restorani sööma ja mõtlesime, et millega hakkama oleme saanud 🙂 Hiljem siis käisime vanemate juures ja teatasime, et abiellusime. Mehe ema oli veel algul pahane, miks me ei teatanud talle. Aga kuidas me saime teatada, kui me isegi ei teadnud 🙂
Siis mõtlesime, et võiks ikka pulmad ka pidada. Ja kuna meile väga meeldis kiriklik laulatus, siis hakkasime asju organiserima. Me polnud kumbki ristitud ega leeritatud. Ja 4 kuud peale registreerimist laulatasime ja tegime suurema pulmapeo. Oli 75 inimest. Pidu pidasime kohalikus kultuurimajas hommikuni. Auto oli renditud limusiin. Oli väga tore pulmaisa ja bänd, kes mängis hommikuni. Raha meil sellel hetkel oli ja kokku me väga ei hoidnud. Järgmisel päeval olime mehe õe koduhoovis, küpsetasime saslõkki ja jõime õlut. Nüüdseks on sellest möödas juba 12 aastat.
esimese vastaja tüüpi pisike intiimne pulm on väga sümpaatne, aga mina lisaksin sinna siiski ka oma ja mehe vanemad.
Oma lapse abiellumine on vanema elus siiski väga oluline sündmus, kurb kui see temalt võetakse.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]esimese vastaja tüüpi pisike intiimne pulm on väga sümpaatne, aga mina lisaksin sinna siiski ka oma ja mehe vanemad.
Oma lapse abiellumine on vanema elus siiski väga oluline sündmus, kurb kui see temalt võetakse.[/tsitaat]
No aga kui pole raha isegi peoriiete ja sõrmuste jaoks? Mina küll ei taha kutsuda külalisi pulma, kus ma ise olen lihtsalt vähe viisakamas seelikus ja pluusis ja mees samuti ja isegi sõrmuseid pole. Aga vot- soov abielluda on nii suur, et ei hakka seda rahapuudusel edasi ka lykkama!
to 16:11
kas usud, et vanematele on oluline, millises kleidis laps abiellub?? Tähtis on ju osa saamine omaenda lapse elu tähtsast hetkest, mitte kleit või pintsak!
jutakese lugu meeldis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]to 16:11
kas usud, et vanematele on oluline, millises kleidis laps abiellub?? Tähtis on ju osa saamine omaenda lapse elu tähtsast hetkest, mitte kleit või pintsak![/tsitaat]
Aga mis tunne minul oleks, kui isa tuleb kohale Armani ülikonnas nt. ja meie mehega suht kehvakeselt riides? Minule tekitaks see sellise alaväärsuskompleksi, ja ma ei taha oma pulmast negatiivset mälestust, ei taha! Kui mingi ime läbi saame kleidi/ülikonna/sõrmused, siis kutsume külalised ka, kui ei, siis ei.
Meil oli ehtne \”süldikas\” 12 a. tagasi. Minul ilus valge kleit, loor ja lillekimp. Soeng juuksuri juurest tehtud, meik kosmeetiku juures. Enne registreerimist käisime salongis pildistamas kahekesi. Registreerimine muusikaga. Pulmaauto lillevanikuga. Linnast sõitsime maale, kus ootas pulmavanem ja bänd. Laud oli lookas, koduõlu, kased peosaalis. Igasugu mängud pulmalistele, ämmadele-äiadele, pruutpärja mahamängimine jne. Pidu kestis 2 päeva. Külalisi u. 50 ringis, nii sugulased kui sõbrad. Jäime ise rahule ja ka külalistele meeldis.
Alguses plaanisime kahekesi registreerimas ära käia, aga hiljem läks lumepall veerema ja lõppeski eelpool kirjutatuga. Ei kahetse!
[small]pandaplika kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kahe käega sellise yrituse poolt. Kelle jaoks ikka ennast registreerida kui mitte iseenda. Milleks sööta ja joota mailmatuma raha eest sugulasi ja tuttavaid ..teha neile 1 päev suur läbu välja ja mis edasi… ?? Suured pulmad võrduvad minu jaox suurushullustusega … millex millex millex… kas rahaga ei osata otstarbekamalt ymber käia?? …
Omalgi oli vaid registreerimine … mina, mees ..mehe parim sõber fotograafix ja paaripanija 🙂 Peale seda kodus väike toost ja snäkk ja … 🙂 väga rahul (Y)[/tsitaat]
Tänapäeval on nii, et tehakse suur suur pidu ja külalistelt nõutakse kingiks raha, et siis pulmapeoga tasa või plussi jääda.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]to 16:11
kas usud, et vanematele on oluline, millises kleidis laps abiellub?? Tähtis on ju osa saamine omaenda lapse elu tähtsast hetkest, mitte kleit või pintsak![/tsitaat]
Mina olen siiski seisukohal, et abiellumine VÕIB olla puhtalt mehe ja naise intiimne ning omavaheline toiming kui see nende meelest just nii ongi. Kellelgi ei tohiks olla õigust sekkuda ja hakata tekitama tahtlikult süümepiinu, et sellest sündmusest osa saama ei palutud. Väidad, et see on lapse elus üks tähtsatest hetkedest..jah, õigus. Aga see pole Gümnaasiumi lõpetamise aktus. See on hetk, kus mees/naine annavad tõotused kellelegi teisele, kes on NÜÜD kõige olulisem inimene tema elus ja kellega ta end just sellest hetkest alates seob, nii heas kui halvas. Vanematel pole selle abieluga tegelikult mingisugust tegemist, nende asi on nüüd end ka sealt eemale hoida ja mitte sügavuti sekkuda. Targad vanemad austavad laste soovi ja saavad sellest aru.
Minu ämm (üle 35 aasta õnnelikus abielus) ütleb ikka, et õigesti elatud abielu tulemusena lahkuvad lapsed kodust, abikaasa aga jääb. Ja ta alati toonitab, et siis on teil aega taas vaid üksteisele. Viimast ütleb ta mõnusa muigega, lapsed pesast välja lennanud. 🙂
Meie abielu registreeriti kahekesi. Isegi fotograaf oli eemal ja klõpsutas meid kaugelt. Vaatasime vaid üksteisele silma, tõotused, pisarad ja esimene suudlus abikaasadena – see kõik on vaid meie mälestustes. Peale tseremooniat ühinesime sõpradega ja kestis rahulik väike olengu/pidu kaks päeva. Ei mingisugust punastamist, närveerimist, näitlemist teiste ees. Eks see ole minu enda kiiks ja kompleks, et tundub lausa vastikuna ja ebamugavana kui pean kellegi purjs seltsilise \”kibe\” karjumise peale meest suudlema hakkama.
Ei saa üldistada, et suure pulmapeo pidajad on ainult purjus inimeste seltskonnas või paaripanemine suure rahva ees on näitlemine, mis ajab punastama. On lihtsalt erinevaid inimesi, ühed soovivad olla kahekesi ja seda hetke jagada, teised soovivad seda jagada ka oma lähedaste ja sõpradega. Mis kellelegi tähtis on. Ja pulmapeo purjus või mittepurjus olek sõltub ikka suuresti sõpradest. Meie pulmas nt ei lällatud, ei tuigutud, ei midagi halba. Lihtalt ülitore seltskond ja lõbus olemine. Kas tõesti need kahekesi abiellujad on hakanud oma otsust kahetsema, et nad ei jaganud seda teistega või tuleb see suurte pidude korraldajate halvustamine kuskilt mujalt?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mees ei teinud pulmaööst väljagi jõi ja laamendas,et kui sitt elu tal on…
igatahes minu kõige jubedam kogemus ja nii kahju,et ma sellise mehega abiellusin [/tsitaat]
Enne abiellumist ei olnud näha, et mees selliseks võib muutuda?
Nii nõmeda mehega ma ei abiellukski, eneseaustust on lihtsalt rohkem.
Vastan su küsimusele möödas 3,5 aastat ja ei kahetse.
10 a tagasi umbes tegime ka meie pulmad. Eelarve oli 10 000 krooni. Selle eest sain lihtsad sõrmused, lihtsa kleidi. Millele raiskasin oli soeng ja meik. Kutsutud olid lähedasemad sugulased sõbrad, kokku u. 30 inimest. Õhtujuhtimisega tegeles sugulane, toidud valmistas tuttav. Ise vaid nautisin oma päeva. Fotograaf oli ka tuttav. Tuttavad aitasid tasuta. Oli väga tore, pikk laud, soe ja külm toit, alkoholi, mängud, tantsud ja kõik mis ühe korraliku pulma juurde käib.
Niisama registreerimine ka tore, aga siis nimetakski seda registreerimiseks mitte pulmaks.
Kui tahad odavalt saada, siis pead ise vaeva nägema. Korraldama algusest lõpuni kõik ise. Ja ega see väga raske polegi.
Mina pole veel abielus aga kui see tulema peaks siis kindlasti ei sooviks joota kogu tutvuskonda ja siis pärast pulmakingina neilt raha sisse kasseerida. Nõme värk. Viimaselajal ongi saanud kombeks, et kutsutakse kokku palju rahvast, kingisooviks raha. Just eesmärgil pappi saada.
Minu pulm pigem oleks vaikne privaatne registreerimine omavahel (lapsed ka) ja hiljem kuskile puhkama sõitmine ( Eestisiseselt). Oma abielust teataks siis pärast niisama muuseas.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
