Lugu selline, et läksime mehega 1,5 aastat tagasi lahku ja peale seda on ta järjepidevalt ahistanud. Esimene poolaasta oli vaikus, aga kui kohale jõudis, et me oleme lahus ja jäämegi lahku, siis hakkas peale. Läksime sõbralikult lahku ja see oli mõlemapoolne otsus. Peale lahkuminekut aegajalt suhtlesin temaga, kui tõesti oli asja – see oli siis esimene poolaasta, ta kirjutas alati ise ja minu poolt oli 0 huvi. Samuti hoidsin ta alguses oma sotsiaalmeedias alles, kuid kuna kirju, helistamisi ja kommentaare hakkas igale asjale mingi hetk iga päev tulema, siis blokeerisin ta igalt poolt ära, kaasaarvatud telefoninumbri. Kahjuks see ei takista teda, sest helistab varjatud (kui number on blokeeritud, aga pannakse varjatuks, siis tulevad kõned läbi) või sõprade numbri pealt peaaegu iga päev. Samuti ei puudu igapäevased e-mailid, mida näen, kuigi olen ka seal ta ära blokeerinud ja need ei tohiks läbigi tulla, kuid liiguvad rämpsposti ja partamatult tuleb sinna teade, et midagi lugemata ja siis satun ka nende meilide peale.
Lisaks sellele, postitab minust videosid või vanu pilte sotsiaalmeediasse, et kuidagigi pildis püsida ja temaga ühendust võtaksin, et ta need eemaldaks. Olen pidevalt tema emaga rääkinud, kes siis üritanud mehele selgeks teha, kuid see aitab vaid lühiajaliselt, kahe nädala pärast alustab uuesti ahistamist. Olen üritanud ise ka talle selgeks teha, et see on läbi ja olen eluga edasi liikunud, aga ta ei usu ja on veendunud, et armastan teda endiselt ja soovin tegelikult temaga koos olla.
Kahjuks on ka mitu korda akna taga käinud ja kuna me elame samas linnas ja on juhtunud, et on mind linnas näinud, siis jookseb järele või karjub mu nime üle tänava. Väga piinlik on!
Minu küsimus on selles, kas politsei saab ja teeb üldse midagi, kui ta otseselt füüsiliselt ohtlik mulle ei ole? Kas kellelgi on kogemusi selles osas?
Selline igapäevane ahistamine mõjub vaimsele tervisele kahjuks väga halvasti ja ei teagi, mida ette võtta.