Esileht Kodunurk Ahjuköögiviljad

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 73 )

Teema: Ahjuköögiviljad

Postitas:
Kägu

No, mis nüüd nendest lippamistest ja haaramistest!? Siin kõrval teemas ütles keegi, et sellist sõna nagu “söök” ei ole olemas. Kui talle öeldi, et on ikka, tuli vastuseks, et jah on, aga see on labane sõna, mistõttu seda haritud inimene ei kasuta.

Lugesin kogu seda pikka söögiteemat ja mitte kordagi pole mainitud, et sõna “söök” pole olemas! Perekooli käo tüüpiline fantaasiamaailm: mõtlen asju juurde, et põnevam/dramaatilisem oleks.
Sellest oli jah lausa kahe käo poolt juttu, et sõna “söök” võiks asendada sõnaga “toit” (kusjuures olen samuti nõus!) ning need käod olid oma arvamust ka põhjendanud. Meeldib see teistele siis või mitte, aga lahti oli seletatud.

Minu arvamus: kui väga hästi tekstist aru ei saa, on mõistlik kopeerida, mitte oma sõnadega ümber seletada.

+2
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teine sõna, mis alailma toiduteemadest läbi käib, on “vohmima”.

Alailma? Pole elus kuulnud, et keegi sellist sõna siin kasutaks.

Taaskord tõestus, et keskmise perekoolika silmaring ja sõnavara on olematu.

+4
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled ise uhke, et veidi autist oled ja piltlikest väljenditest aru ei saa?

Ja kui inimene ongi diagnoosiga, on see sinu haukuda?
Muide, absoluutselt igas inimeses on pervasiivset sümptomaatikat. Ka sinus. Seega pea mokk maas!

+5
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

eega pea mokk maas!

Ah et pea alahuul vastu põrandat ehk mokk maas võib öelda, aga lippa poodi mitte?

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled ise uhke, et veidi autist oled ja piltlikest väljenditest aru ei saa?

Ma ei ole autist, aga need haaramised, lippamised ja viskamised on nõmedad. Nii ongi, minu arvates on nii. Kas peaksin nüüd häbenema või kahetsema või mida?

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled ise uhke, et veidi autist oled ja piltlikest väljenditest aru ei saa?

Ma ei ole autist, aga need haaramised, lippamised ja viskamised on nõmedad. Nii ongi, minu arvates on nii. Kas peaksin nüüd häbenema või kahetsema või mida?

Ei pea seda igas teemas kuulutama. Inimesed kuulevad-näevad igasugu asju, mis neile ei meeldi, mis siis?  Ajaviites on mitmeid teemasid selle kohta, mis kellelegi ei kõlba, on vastik jne. Ka viskamisest, haaramisest ja heast veinist on seal lõpmatuseni leierdatud. Mulle jälle ei meeldi teemade solkimine kasutu mulaga. Kirjutasin  eespool, kuidas mina ahjus köögivilju teen, hea meelega loeks teiste kogemusi veelgi.

+7
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sinu postituse teeb minu jaoks ebameeldivaks see, et sa toitu kotti “viskad”. Mismottes viskad toitu ühest kohast teise, kui toimetad?

Olen sama meelt. Ebameeldiv keekelasutus. Need juurviljade kottiviskajad (seda on füüsiliselt ikka suhteliselt võimatu teha) on needsamad, kes poodi lippavad ja riiulilt midagi kaasa haaravad. Homikuti tööle minnes haaravad nad tanklast kohvi ka. Ja oma kodus lippavad paljalt ringi.

Aa, ja veel see, et kui miski ei maitse, siis see lendab neil prügikasti.

Kas sa ise ei kasuta mitte kunagi mitte mingisuguseid keelekujundeid? Räägid ja kirjutad ainult lihtlausetega ja ikka nii, kuidas on “viisakas” öelda? Näiteks, asetad prügi prügikasti. Hommikul tööle minnes võtad tanklast kohvi. Lippamise asemel lähed poodi. Oma kodus käid paljalt ringi?

Jah, saab niimoodi ka, aga eks selline sõnakasutus on ka lihtne ja igav. Niimoodi vist räägivad ja kirjutavad pigem nõrga keeletajuga inimesed, kes ei mõista ülekantud tähendusi.

Ei lähe meelest, kui pereelu all kirjeldas keegi riidu oma mehega. Seal andis keegi soovituse, et istuge mehega maha ja rääkige asjad läbi. Ja seal keegi täiesti siiralt ei saanud aru, miks peab mehega maha istuma. Temale ei meeldi maas istuda.

Sa ju minu postitust lugedes said ise aru, kas ma kasutan ainult lihtlauseid? Või ei saanud aru?

Oli kunagi selline tore lasteraamat “Peep ja sõnad”. Autor oli vist Eno Raud. Soovitan.

+2
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oled ise uhke, et veidi autist oled ja piltlikest väljenditest aru ei saa?

Ma ei ole autist, aga need haaramised, lippamised ja viskamised on nõmedad. Nii ongi, minu arvates on nii. Kas peaksin nüüd häbenema või kahetsema või mida?

Ei pea. Aga mõne arvates oled ehk sina seetõttu nõme. Lepime kõik sellega.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei ole autist, aga need haaramised, lippamised ja viskamised on nõmedad. Nii ongi, minu arvates on nii. Kas peaksin nüüd häbenema või kahetsema või mida?

Ei pea häbenema ega kahetsema, et need väljendid sulle ei meeldi. Küll aga seda, et sa oma tõde siin peale surud. Sulle ei meeldi, mis siis? Mulle ka mõni väljend ei meeldi, mida kõnes ja ka perekoolis vahel kasutatakse. Mis siis, et ei meeldi, see ju minu mure. Kui keegi nii räägib või kirjutab, ma ei tee lihtsalt välja, ei lähe kõva häälega seletama, kuidas inimene  ei tohiks mingit levinud väljendit kasutada.

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

No, mis nüüd nendest lippamistest ja haaramistest!? Siin kõrval teemas ütles keegi, et sellist sõna nagu “söök” ei ole olemas. Kui talle öeldi, et on ikka, tuli vastuseks, et jah on, aga see on labane sõna, mistõttu seda haritud inimene ei kasuta.

Lugesin kogu seda pikka söögiteemat ja mitte kordagi pole mainitud, et sõna “söök” pole olemas! Perekooli käo tüüpiline fantaasiamaailm: mõtlen asju juurde, et põnevam/dramaatilisem oleks.

Sellest oli jah lausa kahe käo poolt juttu, et sõna “söök” võiks asendada sõnaga “toit” (kusjuures olen samuti nõus!) ning need käod olid oma arvamust ka põhjendanud. Meeldib see teistele siis või mitte, aga lahti oli seletatud.

Minu arvamus: kui väga hästi tekstist aru ei saa, on mõistlik kopeerida, mitte oma sõnadega ümber seletada.

Sina lugesid teemat “Millist sööki ostaksite”. Aga mina pidasin silmas hoopis üht teist teemat. Seal oli selline dialoog:

kuhu on söök välja kallatud.

Vahetage ükskord see jube “söök” välja sõnaga “toit”. Palju intelligentsem!

https://www.eki.ee/dict/sys/index.cgi?Q=toit

Sõna söök ja toit on sünonüümid.

On, aga “söök” kõlab palju labasemalt.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Äkki räägiks asjast ka? Kuidas te paksoid teete ja maitsestate? Aurutate või keedate? Väljamaal olen ülihead saanud.  Nuikapsas ja patisson huvitaks ka, just ahjus tehtuna.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No ei saa tõsiselt võtta toiduvalmistamise kirjeldust, milles kasutatakse väljendit “seejärel haara kauss”. Minu jaoks on see ilmselge vihje, et kasutatud on googli otsetõlget. Meenub kohe ühe päevalehe veebiversioon, mille retseptinurk vaid taolistest juhenditest koosnebki.

Puhtteoreetiliselt saan ma aru, et selline sõnakasutus on turundusvõte.

 

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõnade ja väljendite rohkus siiski rikastab keelt, mitte ei tee kuidagi ebakultuursemaks või vähem “peeneks”. Mida rohkem sõnu ja väljendeid keelekasutuses, seda haritum, targem, erudeeritum inimene ja vastavalt kogu rahvas ehk seda kõrgemalt arenenud tsivilisatsioon. Paraku tänapäeval, kui iga harimatu saab sotsiaalmeedias sama valju hääle (enamasti veel mida lollim, seda häälekam), ja laia kõlapinna, hakkab see teiste erudeeritus neile frustratsiooni tekitama ja ärritama. Sellepärast need valjuhäälsed protestierakonnad, mis ühtki lahendust ei paku, vaid ainult kritiseerivad ja lihtlausetega, millest rumalaimadki aru saavad, “ära panevad”, nii palju hääli saavadki. Vanasti oli ajakirjandus ikka haritud inimeste pärusmaa, ja sedakaudu üritati lihtrahvast valgustada, tänapäeval aga on ajakirjandus netis tasuline, uued uudised, vene propaganda ja “kajakate kisa” sotsmeedias aga tasuta ja meeldiv..

TA ees vabandused, teema ise on kadunud rumalate frustratsioonilaviini alla..

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina pruunistan aedviljad kiirelt pannil (pannile  vähe korraga, et ei hauduks), maitsestan ja alles siis panen ahju.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõnade ja väljendite rohkus siiski rikastab keelt, mitte ei tee kuidagi ebakultuursemaks või vähem “peeneks”. Mida rohkem sõnu ja väljendeid keelekasutuses, seda haritum, targem, erudeeritum inimene ja vastavalt kogu rahvas ehk seda kõrgemalt arenenud tsivilisatsioon. Paraku tänapäeval, kui iga harimatu saab sotsiaalmeedias sama valju hääle (enamasti veel mida lollim, seda häälekam), ja laia kõlapinna, hakkab see teiste erudeeritus neile frustratsiooni tekitama ja ärritama. Sellepärast need valjuhäälsed protestierakonnad, mis ühtki lahendust ei paku, vaid ainult kritiseerivad ja lihtlausetega, millest rumalaimadki aru saavad, “ära panevad”, nii palju hääli saavadki. Vanasti oli ajakirjandus ikka haritud inimeste pärusmaa, ja sedakaudu üritati lihtrahvast valgustada, tänapäeval aga on ajakirjandus netis tasuline, uued uudised, vene propaganda ja “kajakate kisa” sotsmeedias aga tasuta ja meeldiv..

TA ees vabandused, teema ise on kadunud rumalate frustratsioonilaviini alla..

Jäin just mõtlema, et kogu kooliaja tambiti peale kirjandites erinevate väljendite ja sünonüümide kasutamist. Kui kirjutada pidevalt tekstis nt toit, toit ja toit ja asetama, asetama ja asetama siis seda peeti veaks. Mida rohkem sünonüüme ja vähem sõnakordusi oli seda parem – viskama, heitma, asetama, panema jne. Kujundlik keelekasutus andis just alati plusspunkte.

Võimalik, et lihtsalt põlvkondade vahe? Ühtedele on üht pähe tambitud, teistele teist?

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võimalik, et lihtsalt põlvkondade vahe? Ühtedele on üht pähe tambitud, teistele teist?

Mina hakkasin ka mõtlema, et ehk on see põlvkondade vahe? Olen perekooli lugeja juba üle 20 aasta ja varasemast seda keele “probleemi” ei mäleta. See on tekkinud just viimastel aastatel. Sellest võib järeldada, et peale on kasvanud uus põlvkond, kes raamatuid ei loe, kvaliteetset ajakirjandust ei tarbi, uudiseid ja väärtsaateid ei vaata. Loevad vaid blogisid ja jälgivad suunamudijaid, kes ilmselgelt on enamjaolt kehva keele- ja väljendumisoskusega. Pealiskaudsed ja sisutühjad. Tarvitatakse lihtsaid ja vaid täpseid, üheselt mõistetavaid sõnu ja väljendeid. Keelekujundeid, alltekste ja sügavama sisuga väljaütlemisi ei ole võimalised hoomama (no kukkuge nüüd pikali – mis sõna see veel on? seda kasutavad ju vaid vanamemmed :D).

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Võimalik, et lihtsalt põlvkondade vahe? Ühtedele on üht pähe tambitud, teistele teist?

Mina hakkasin ka mõtlema, et ehk on see põlvkondade vahe? Olen perekooli lugeja juba üle 20 aasta ja varasemast seda keele “probleemi” ei mäleta. See on tekkinud just viimastel aastatel. Sellest võib järeldada, et peale on kasvanud uus põlvkond, kes raamatuid ei loe, kvaliteetset ajakirjandust ei tarbi, uudiseid ja väärtsaateid ei vaata. Loevad vaid blogisid ja jälgivad suunamudijaid, kes ilmselgelt on enamjaolt kehva keele- ja väljendumisoskusega. Pealiskaudsed ja sisutühjad. Tarvitatakse lihtsaid ja vaid täpseid, üheselt mõistetavaid sõnu ja väljendeid. Keelekujundeid, alltekste ja sügavama sisuga väljaütlemisi ei ole võimalised hoomama (no kukkuge nüüd pikali – mis sõna see veel on? seda kasutavad ju vaid vanamemmed :D).

No ma 30 (blogi ja suunamudijate jälgija põlvkond tegelikult veel), kellele kogu kooliaja neid sünonüümide kasutamist sisse tambiti… Mulle just tundus, et vanem põlvkond on see, keda selline keelekasutus närvi võiks ajada – noorematelt üldiselt on just ükskõik ja end sellistest asjadest häirida ei lase.

+1
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

See ei ole vist põlvkondade küsimus, pigem harituse küsimus. Ja kui vanasti rumalad olid rohkem vait, siis nüüd mida rumalam, seda kõvem kisa ja teiste (targemate) halvustamine. Alaväärsuskompleks äkki?

+8
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

No ei saa tõsiselt võtta toiduvalmistamise kirjeldust, milles kasutatakse väljendit “seejärel haara kauss”. Minu jaoks on see ilmselge vihje, et kasutatud on googli otsetõlget. Meenub kohe ühe päevalehe veebiversioon, mille retseptinurk vaid taolistest juhenditest koosnebki.

Vat aga see siin pole ajakirjandus, see on vestlus.

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

On, aga “söök” kõlab palju labasemalt.

Ma täitsa usun, et see väljendivaenaja hüüab oma lapsi ka suvel õuel “Lapsed, toituma!” ning ise käib teinekord kontorist mitte sööklasse, vaid toitlasse ja kui küsitakse, et mis seal pakuti ka, siis ütleb, et “mina toitusin maksakastmest”. Ta ei söö, sest see oleks labane. Ta toitub. Mis kõlab nagu kirjeldataks mõne närilise või putuka menüüd.

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See ei ole vist põlvkondade küsimus, pigem harituse küsimus. Ja kui vanasti rumalad olid rohkem vait, siis nüüd mida rumalam, seda kõvem kisa ja teiste (targemate) halvustamine. Alaväärsuskompleks äkki?

Kas sa usud tõesti, et rumal viitsib tulla kaagutama, et sõna söök ei sobi kasutamiseks? Või, et toitu ei tohi küpsetuskotti visata? Pigem just üleharituse teema, kus soovitakse mega peen ja kõrgem klass olla.

 

+2
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ta ei söö, sest see oleks labane. Ta toitub.

Jälle täiesti teemaväline (aga teemasse ma ka juba vastasin, jagades Jamie Oliveri linke):

vaatasin siin huljuti Netflixi pealt vampiirisarja Van Helsing. No ei ole eriti hea sari, ei soovita. Aga seal siis vampiirid muudkui räägivad: I need to feed! (ma pean toituma)

Ma seda vaadates ka mõtlesin, et huvitav, miks siis kui oled vampiir, siis sa enam ei söö (eat), vaid siis on söömine toitumine (feed). Ju ikka seetõttu, et vampiir on loomastunud. Loom tangib ennast, inimene sööb.

Nii eesti kui inglise keeles (eesti keeles eriti) häirib mind see, kui öeldakse: ma olen näljane. Võõrkeeles mõjub see veel enamvähem, sest seal nii räägitaksegi, aga eesti keeles kui sa tõesti just ei nälgi, siis ütle ikka, et kõht on tühi või tahaks süüa.

ok, rohkem ei kommenteeri. Oliveri linkidele lisan vaid seda veel, et pange tähele, et tema videos on juurviljad samuti eelnevalt keedetud, seal kus ta porgandeid ja peete röstib, seal see vilksab kiirelt läbi (parboiled ehk keeda poolpehmeks või auruta). Kui on soov saada pehmeid ja krõbedaid, ilma suuerma lisatud veeta, siis röstimiseks enne keeda.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Pigem just üleharituse teema, kus soovitakse mega peen ja kõrgem klass olla.

Kui inimee soovib megapeen ja kõrgem klass olla, siis see ei tule üleharitusest, vaid pigem just matslusest. Tahetakse välja paista pheen ja pingutatakse sellega üle. Tark inimene teaks, et kõlbab nii ja naa öelda, viltu pole midagi. Aga ega intelligentsus ja haritus muidugi ei käi alati käsikäes.

+7
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See ei ole vist põlvkondade küsimus, pigem harituse küsimus. Ja kui vanasti rumalad olid rohkem vait, siis nüüd mida rumalam, seda kõvem kisa ja teiste (targemate) halvustamine. Alaväärsuskompleks äkki?

Kas sa usud tõesti, et rumal viitsib tulla kaagutama, et sõna söök ei sobi kasutamiseks? Või, et toitu ei tohi küpsetuskotti visata? Pigem just üleharituse teema, kus soovitakse mega peen ja kõrgem klass olla.

Rumalamad ongi sagedamini kõige sõnakamad ja kurjemad.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Siin üks video, sellesarnaselt olen teinud ja see on maitsenud kõigile, ka lihasööjad kiidavad: https://www.youtube.com/watch?v=5vt83q7CNZY

Eh…. Ma vaatasin seda videot ja nüüd on mul ninas mõnus küpsemise lõhn 😀 Keegi kodus midagi ei küpseta, niiet järelikult oli video koos lõhnaga.. Peab vist turule köögivilju ja maitsetaimi tooma suunduma.

PS. Vabandan ette, kui kedagi häirib, et ma turule suundun, mitte ei kõnni sinna.

Mind kõnetas su postitus väga, seega siirdun nüüd kööki, et midagi maitsvat kiirelt valmis vaaritada.

+6
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Taaskord tõestus, et keskmise perekoolika silmaring ja sõnavara on olematu.

See on ikka nii halenaljakas, kuidas üks suure kommentaariarvuga kägu teisi kägusid “keskmiseks perekoolikaks” sõimab! 😀 😀 😀

 

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Taaskord tõestus, et keskmise perekoolika silmaring ja sõnavara on olematu.

Sa ei saa üldse jutust aru. Ma ei öelnud, et ma poleks sellist sõna kuulnud või ei tea, mis see tähendaks, vaid vaidlesin selle väite vastu, et see oleks Perekoolis mingisugune väga laialt kasutuses oleva sõna, mis minu tsiteeritule närvidele käis. Selle sõna kasutamine pole siin levinud. Kui väidad vastupidist, palun näiteid, mida peaks olema lihtne leida, kui see sõna siin nii massiliselt kasutusel oleks.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No, mis nüüd nendest lippamistest ja haaramistest!? Siin kõrval teemas ütles keegi, et sellist sõna nagu “söök” ei ole olemas. Kui talle öeldi, et on ikka, tuli vastuseks, et jah on, aga see on labane sõna, mistõttu seda haritud inimene ei kasuta.

Lugesin kogu seda pikka söögiteemat ja mitte kordagi pole mainitud, et sõna “söök” pole olemas! Perekooli käo tüüpiline fantaasiamaailm: mõtlen asju juurde, et põnevam/dramaatilisem oleks.

Sellest oli jah lausa kahe käo poolt juttu, et sõna “söök” võiks asendada sõnaga “toit” (kusjuures olen samuti nõus!) ning need käod olid oma arvamust ka põhjendanud. Meeldib see teistele siis või mitte, aga lahti oli seletatud.

Minu arvamus: kui väga hästi tekstist aru ei saa, on mõistlik kopeerida, mitte oma sõnadega ümber seletada.

Sina lugesid teemat “Millist sööki ostaksite”. Aga mina pidasin silmas hoopis üht teist teemat. Seal oli selline dialoog:

kuhu on söök välja kallatud.

Vahetage ükskord see jube “söök” välja sõnaga “toit”. Palju intelligentsem!

https://www.eki.ee/dict/sys/index.cgi?Q=toit

Sõna söök ja toit on sünonüümid.

On, aga “söök” kõlab palju labasemalt.

Jah, ka seda lugesin. Kas mina olen pime vói sina, aga ka seal pole kirjas, et sõna “söök” pole olemas. Nagu ütlesin – PK käo tavapärane fantaasia.
Ja kordan ka seda, et nõustun tolle postitajaga – “toit” kõlab tõesti paremini.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Äkki räägiks asjast ka? Kuidas te paksoid teete ja maitsestate? Aurutate või keedate? Väljamaal olen ülihead saanud. Nuikapsas ja patisson huvitaks ka, just ahjus tehtuna.

Auruahjus aurutan, enamasti teiste köögiviljade/juurviljadega koos, tihti kala ka. Maitsestan minimaalselt (sool, valge pipar, till, sidrunimahl), aga lauale andes lisan mõne maitseõli v kastme juurde.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sõnade ja väljendite rohkus siiski rikastab keelt, mitte ei tee kuidagi ebakultuursemaks või vähem “peeneks”. Mida rohkem sõnu ja väljendeid keelekasutuses, seda haritum, targem, erudeeritum inimene ja vastavalt kogu rahvas ehk seda kõrgemalt arenenud tsivilisatsioon. Paraku tänapäeval, kui iga harimatu saab sotsiaalmeedias sama valju hääle (enamasti veel mida lollim, seda häälekam), ja laia kõlapinna, hakkab see teiste erudeeritus neile frustratsiooni tekitama ja ärritama. Sellepärast need valjuhäälsed protestierakonnad, mis ühtki lahendust ei paku, vaid ainult kritiseerivad ja lihtlausetega, millest rumalaimadki aru saavad, “ära panevad”, nii palju hääli saavadki. Vanasti oli ajakirjandus ikka haritud inimeste pärusmaa, ja sedakaudu üritati lihtrahvast valgustada, tänapäeval aga on ajakirjandus netis tasuline, uued uudised, vene propaganda ja “kajakate kisa” sotsmeedias aga tasuta ja meeldiv..

TA ees vabandused, teema ise on kadunud rumalate frustratsioonilaviini alla..

Seda minagi ja nii kirjutan ka eespool, et PK kägu tunnebki vaid stampväljendeid ning teised samasugused leiavad siis, et see on väga luuleline, erudeeritud ja/või lauale silmaringile omane. Ei, ei ole. Kui keegi ja kogu see punt järjepidavalt toitu viskab, siis on see tobe, mitte ei näita laia keelekasutust. Viskamisele on sünonüüme palju, vaja on ainult mõelda, aga see tundub raske olevat.

+1
-4
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 73 )


Esileht Kodunurk Ahjuköögiviljad