Teema: Ahjuköögiviljad

#4027858:

Jäin just mõtlema, et kogu kooliaja tambiti peale kirjandites erinevate väljendite ja sünonüümide kasutamist. Kui kirjutada pidevalt tekstis nt toit, toit ja toit ja asetama, asetama ja asetama siis seda peeti veaks. Mida rohkem sünonüüme ja vähem sõnakordusi oli seda parem – viskama, heitma, asetama, panema jne. Kujundlik keelekasutus andis just alati plusspunkte.

Võimalik, et lihtsalt põlvkondade vahe? Ühtedele on üht pähe tambitud, teistele teist?

Kõik ongi õige, aga täpselt samasugune vaimuvaesus on neid viskamisi, lippamisi, vohmimisi jm järjepidevalt lugeda. Keegi ei pane, aseta, lao, heida, tirka, pista, suska, lükka…oh, kui palju on variante!, vaid kõik viskavad. Sorry nüüd, aga kas on see viskaja ikka väga keeleteadlik vói lihtsalt mugav loll, kes loeb, et teused nii kirjutavad, siis tema ka ja muud pole mõelda vaja? Sellepärast just ongi nende viskajate postitusi nõme ja igav lugeda.

Kuidas te paksoid teete ja maitsestate?

Kuumutan võiga määritud pannil küllaltki kõrgel kuumusel paar minutit. Siis lisan seesamiõli ja sojaõli. Seejärel pannile kaas peale ja lasen sellel paar minutit kergel kuumusel läbi küpseda. Imemaitsev roog riisi ja liha kõrvale.

#4027896:

Ma täitsa usun, et see väljendivaenaja hüüab oma lapsi ka suvel õuel “Lapsed, toituma!” ning ise käib teinekord kontorist mitte sööklasse, vaid toitlasse ja kui küsitakse, et mis seal pakuti ka, siis ütleb, et “mina toitusin maksakastmest”. Ta ei söö, sest see oleks labane. Ta toitub. Mis kõlab nagu kirjeldataks mõne närilise või putuka menüüd.

Mina olen sündinud 70ndate algul. Sünnikoht ja elu algus ühes Eesti väikelinnas. Paraku me “linnakodu” asus ühes korrusmajade rajoonis. Me, lapsed, olime eranditult igal õhtul õues, kõik kampas koos. Kui emadel sai õhtusöök valmis, siis järjest hüüti igast aknast: Maaari (Tarmo jne…), söök on valmis! Tule sööma!

Nats naljakas oleks mõelda, et Mari ema hüüdnuks: Maaari, toit on valmis! Tule toituma!

#4028226:

Kuidas te paksoid teete ja maitsestate?

Kuumutan võiga määritud pannil küllaltki kõrgel kuumusel paar minutit. Siis lisan seesamiõli ja sojaõli. Seejärel pannile kaas peale ja lasen sellel paar minutit kergel kuumusel läbi küpseda. Imemaitsev roog riisi ja liha kõrvale.

Aitäh! Ilmselt siis põhiline ongi rasvainega küpsetamine. Sojakastet praegu pole, aga katsetan sojapõhise austrikastmega. Mulle on ta niisama väga meeldinud, pole üldse lisandina söönud.

Aa, endiselt selle viskamise juures…

#4027630:

#4027324:

Oled ise uhke, et veidi autist oled ja piltlikest väljenditest aru ei saa?

Ma ei ole autist, aga need haaramised, lippamised ja viskamised on nõmedad. Nii ongi, minu arvates on nii. Kas peaksin nüüd häbenema või kahetsema või mida?

Päris normintellektiga selline inimene ka ei ole, keda veidi piltlikumad (kuid täiesti tavalised) väljendid ärritavad.

Oli siin aegade alguses tegelane Volks Vaagen, kelle retsepte lugedes saaks vist mõni nõrgema närvikavaga sünonüümivihkaja Kägu üldse krambid! 🙂 Teda vast keegi väheses harituses süüditstada ei saa, eriti mõni, kes ei saa kõige lihtsamatest kõnekujunditest aru (ja seepärast ei või neid silmaotsas sallida).

https://toidutare.ohtuleht.ee/172876/volks-vaagen-kook-on-kunsti-koht