Esileht Kodunurk Ahjuküttega elamise omanikud..palun abi!

Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )

Teema: Ahjuküttega elamise omanikud..palun abi!

Postitas:
Kägu

Meil on uues kodus plekist ümbrisega ahi. Küttematerjaliks kasutame puitbriketti. Otsisin päris palju infot netist aga sellist üheselt konkreetset õpetust, kuidas õieti kütta, ei leidnud. Sain vaid nii palju teada, et puitbriketi puhul ei panda seda korraga rohkem kui 2-4tk. Aga mitu ahjutäit on ok kütta?
Siiani on hakkama saadud 2-3 täiega (5-7 briketti kokku) aga käredama külmaga jahtub ahi hommikuks ikka täitsa külmaks.
Kuidas Teie kütate?
Mul köetavat pinda umbes 30m2, teised ruumid elektriküttega.
Tänades!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

väga huvitav lähenemine. traditsiooniliselt puudega küttes ikka “üks kütmine – üks ahjutäis puid”. kas sa kasutad ainult seda puitbriketti või? minu teada kasutatakse seda koos puudega ehk siis puud alla ja siis kaks-kolm tükki briketti peale ja kogu moos. see brikett ei lähe ju üksi põlemagi? teine küsimus, mis mul tekib, on see, et kui mitu tundi siis ahjukütmisele kulub, kui kolm korda ahju täita?

aa, seda tahtsin veel lisada, et kardetavasti ei ole maja jahtumise põhjuseks mitte vale kütmine, vaid kehv soojustus. võid pool päeva ahju kütta, aga sooja annab ta pärast seda ikka sama kaua nagu siis, kui oleks ühe sületäie puid pannud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Novot, mulle endalegi tundub, et kütan täiesti valesti. Üks põhjus oli ilmselt selles, et ma ei pannud välimist ahju ust praokile vaid tuli lõõmas kohe ära ja soe vist lendas vastu taevast onju. Mitte üle 2h.
Alguses panen jah kaks halgu ja sinna peale briketi.
Ja soojustusega on ka pahasti. Maja üks sein täiesti soojustamata ehk vana vooderlaud. Peal on pööning,aknad juba aastaid lahti olnud, tuul ulub üleval, ühistul pohhui. Ja no alumine naaber, ta vist ei küta üldse ..elab vatiteki sees 🙁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

On ikka vahe küll, kas elamine jahtub maha leige või kuuma ahjuga. Kui ahi on kuum, aga elamine külm, siis on asi maja soojustuses. Puitbrikett ei tekita korralikku hõõguvat söehunnikut, mis on puudega kütmise juures põhiline. Põleb ära ja koha hakkab jahtuma. Ma pole ise puitbrikette kasutanud, küll aga turbabriketti pliidi all – see on ikka korraks sooja saamiseks, pliiti ei saa enne kinni panna, kui kõik on ära hõõgunud, muidu hakkab vingu sisse ajama. Ei kujutaks ette ahju kütmist turbabriketiga, täiesti mõttetu, siis ainult uha päev otsa uut laadungit sisse, et soe oleks, passi peale, millal kinni saab panna ja selle ajaga on juba ära jahtunud. Mis teil selle plekist ümbrise taga on? Kas korralik kivist ahi? Miks te ei võiks korralike puudega kütta, see oleks igal juhul palju efektiivsem. Kui ahi on hommikuks päris külm, siis on midagi väga valesti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kütmise alguses peab ahju välimine uks igal juhul olema täiesti avatud, et põlemine saaks palju õhku, siis ei teki pigi, korsten ja ahi peavad kauem vastu, toimub täielik põlemine koos normaalsete põlemisgaaside tekkega (mitte vindumine, tahmamine). Paokile võib jätta alles siis, kui põlemine hakkab lõppema, kui ei ole enam kõva tõmmet ja süte vahel on mõned põlemata tukid. Siis hoiab ukse koomaletõmbamine küll sooja kokku.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pleki all on korralik kiviahi jah. Paistab igati terve, vingu sisse ei aja, puhas ka.
Puude hoiustamine on veidi keeruline sest korraga palju osta ei saa ( puudub kuiv eraldi hoiustusruum). Briketti saab mõne paki kaupa toas hoida. Aga ma täitsa kaalun seda varianti, ehk kannatab 2-3 koti kaupa toas ka hoida.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

siibri ikka kinni paned mingi hetk?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Puitbrikett ei tekita korralikku hõõguvat söehunnikut, mis on puudega kütmise juures põhiline. Põleb ära ja koha hakkab jahtuma.

Ja see ongi kogu probleem tegelikult. Ahju hoiab soe ja kütab hommikuni just hõõguv süsi. Siiber õigel ajal kinni, uks kinni – ja ahi hakkab soojaks minema. Puitbrikett on sama hea kui õled. Käreda külmaga saab sooja AINULT halgudest, mis jätavad süsi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kahtlustan, et seesama puitbrikett ongi põhjus miks sooja ei saa. Ahju kütmine sõltub minu meelest kahest asjast peamiselt-korralikud küttepuud, mis tekitavad kaua ja kuumalt hõõguva söekoguse ning siibri õigeaegne kinnipanek. Ahju pannakse üldiselt üks ahjutäis kuivi küttepuid, mis tuleb saada intensiivselt ja ühtlaselt põlema (algul uks ahjul lahti, siis paokil, siis kinni). Vahepeal on vaja tuld kontrollida ja segada, et ei tekiks olukorda, kus üks-kaks notti pikalt kärssama jäävad. Kõik puud peaks ideaalis enamvähem ühel ajal söeks saama. Kui ahjus on vaid hõõguvad söed (ei ole näha enam sinist leeki) siis tuleb panna kinni siiber ning alles sellest hetkest hakkab ahju kuumenemine. Korralikult kuumaks kütavad ahju alles needsamad söed, mitte paari kaupa lisatavad halud või brikett.

Kahtlustan, et oled siiani kütnud ahju pigem kui kaminat ning seetõttu ongi soe vaid siis kui tuli all ning korralikult kuumaks ahi ei saagi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

viimasel on õigus. mina kütan korralike ahjupuudega, mis on ahjuga ühepikkused ja suured. korvitäis puid (ca 5-6 korraliku notti) ahju (ikka nii et ahi on täis), kui on pooleldi põlenud – puubrikett otsa. Külmaga olen pannud isegi terve paki, muidu pool. Nii kaua hoian ust praokil. Segada korralikult ja ikka 2-3 korda. Kui järgi on söed, mis ei põle – ahjuuks ja siiber kinni – siis hakkab tõesti alles ahju kütma. Meil on ka plekkahi 50 ruudu kütmiseks ning praeguse külmaga on toad 2-3 päeva soojad.
5-7 briketiga ei lähe ahi soojakski.
Kindlasti ei tohi siibrit kinni panna, kui on veel põlemine – siis saad vingumürgituse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mina kütan korralike ahjupuudega, mis on ahjuga ühepikkused ja suured. korvitäis puid (ca 5-6 korraliku notti) ahju (ikka nii et ahi on täis), kui on pooleldi põlenud – puubrikett otsa. Külmaga olen pannud isegi terve paki, muidu pool.

kuigi kaua sa niimoodi kütta ei saa, varsti on ahi lõhki.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

viimasel on õigus. mina kütan korralike ahjupuudega, mis on ahjuga ühepikkused ja suured. korvitäis puid (ca 5-6 korraliku notti) ahju (ikka nii et ahi on täis), kui on pooleldi põlenud – puubrikett otsa. Külmaga olen pannud isegi terve paki, muidu pool. Nii kaua hoian ust praokil. Segada korralikult ja ikka 2-3 korda. Kui järgi on söed, mis ei põle – ahjuuks ja siiber kinni – siis hakkab tõesti alles ahju kütma. Meil on ka plekkahi 50 ruudu kütmiseks ning praeguse külmaga on toad 2-3 päeva soojad.
5-7 briketiga ei lähe ahi soojakski.
Kindlasti ei tohi siibrit kinni panna, kui on veel põlemine – siis saad vingumürgituse.

Ma olen mitukümmend aastat ahju kütnud ja eluski ei julgeks niimoodi kütta nagu sina. Ma tahan selles majas ikka veel elada mitte mahapõletada või ahju lõhki kütta. Panen küttes sületäie kvaliteetseid ja kuivi puid, toad on soojad, ahi soe veel 24h hiljem.
Puidubriketiga ei saa ahju kütta, see annab kiiresti põledes momendiks suure kuuma, aga jahtub sama kiiresti. Briketiga saab ainult suure sebimisrõõmu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

viimasel on õigus. mina kütan korralike ahjupuudega, mis on ahjuga ühepikkused ja suured. korvitäis puid (ca 5-6 korraliku notti) ahju (ikka nii et ahi on täis), kui on pooleldi põlenud – puubrikett otsa. Külmaga olen pannud isegi terve paki, muidu pool. Nii kaua hoian ust praokil. Segada korralikult ja ikka 2-3 korda. Kui järgi on söed, mis ei põle – ahjuuks ja siiber kinni – siis hakkab tõesti alles ahju kütma. Meil on ka plekkahi 50 ruudu kütmiseks ning praeguse külmaga on toad 2-3 päeva soojad.
5-7 briketiga ei lähe ahi soojakski.
Kindlasti ei tohi siibrit kinni panna, kui on veel põlemine – siis saad vingumürgituse.

Mu abikaasa on aastaid tagasi pottsepp olnud. 10 aastat tegi seda tööd. Kui ta sinu juttu loeks, saaks vist infarkti. See on ka üks põhjus, miks ta selle töö lõpetas. Räägi palju tahad, inimesed ei saa ikka aru, kuidas ahju kütta. Lõpuks üks pottsepp andis inimestele kirjaliku õpetuse ja isegi kaalus puud ära, palju sinna ahju neid panna võis. Võttis isegi ahjuomanikult allkirja. Jube tüütu on neid lõhki lastud ahjusid ja korstnaid parandada.
Ma imestan, et te siiani elus olete. See on ime. Kas teil korstnapühkija on ahju üle kontrollinud? Te kütate ahju nagu katlamajas.
Aga üldiselt jah briketti ahju ei soovitata panna. Ikka puuküttega katlas pigem kasutatakse.
Näiteks abikaasa ehitas meie majja ahjud ja spetsiaalselt väikese koldega. Ta isegi kartis, et äkki mina kütan üle. Mul mahubki ahju korraga 5-6 keskmist puuhalgu. Vahele veel 2-3 peenikest halgu. Kütangi ühe ahjutäie puid korraga. Kui -10 ja enam, viskan teist korda ka veel 2-3 puud alla. Mida vähem ahjuust lahti teed, seda parem. Muidu jahutab ahju maha. Ja põlemise ajal ahjuuks pärani kohe kindlasti pole. Põlemise ajal 3-4cm vahe, hiljem lükkan veelgi koomale. Tõmme on väga hea.
Aga meil äärmiselt kehvasti soojustatud maja. Põrandad seinte lähedal jääkülmad. Kui veel natuke tuult ka veel õues, puhub jahedaks.
Kütmisel omab tähtsust ka küttepuu kvaliteet. Meil enda metsast tehtud puud. Puude varjualune mahutab kahe aasta puud. Kui kevade poole ühe aasta puud köetud, siis kohe uued märjad puud asemele kuivama jne. Paar aastat kuivanud puud on juba väga head.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma kütan halgudega – tavaliselt 1 ahjutäis, alates -10 kraadiga 2 ahjutäit. Õhtul 8 paiku hakkan kütma (kui põlemine lõppenud, siis siiber kinni), ahi püsib hommikuni tuline. Praegugi katsudes leige (ei ole veel hetkel kütma hakanudki).

Please wait...
Postitas:
Kägu

olen see, kes pane juurde puubriketti – esiteks on mul hästi suur ja kõrge ahi, kolme toa peale ehitatud. Kuna halud on suured (on ikka teate, milline on ahjupuud) – siis sinna eriti ei mahu ( raske on väiksest ahjuaugust sissepressida) – 3 suurt halgu ja paar väiksemat. kui nad on parasjagu poolpõlenud – siis sinna peale viskangi briketti.
olen terve elu ahiküttega majades elanud, lapsena pandi lisaks ahjupuudele veel poolämbrit turbabriketti otsa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Plekkahjud lähevad kiiresti soojaks, aga sama kiiresti ka jahtuvad, et hommikuks on külm see on täiesti tavalina

Please wait...
Postitas:
Kägu

Plekkahjud lähevad kiiresti soojaks, aga sama kiiresti ka jahtuvad, et hommikuks on külm see on täiesti tavalina

korralik plekkahi koosneb seest tellistest kestast, mille peal on plekkkest. Kui need tellised korralikult kuumaks kütta – annab ahi veel mitu päeva sooja.
Sellise küttekeha, kus on vaid plekist kest, kütmine on sama – mis visata puid aknast välja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sellise küttekeha, kus on vaid plekist kest, kütmine on sama – mis visata puid aknast välja.

lisaks ei ole selliseid üdlse olemaski, see plekk põleks ju kohe läbi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Näitan 18 postitust - vahemik 1 kuni 18 (kokku 18 )


Esileht Kodunurk Ahjuküttega elamise omanikud..palun abi!