Teema: Ahjuküttega elamise omanikud..palun abi!

Kütmise alguses peab ahju välimine uks igal juhul olema täiesti avatud, et põlemine saaks palju õhku, siis ei teki pigi, korsten ja ahi peavad kauem vastu, toimub täielik põlemine koos normaalsete põlemisgaaside tekkega (mitte vindumine, tahmamine). Paokile võib jätta alles siis, kui põlemine hakkab lõppema, kui ei ole enam kõva tõmmet ja süte vahel on mõned põlemata tukid. Siis hoiab ukse koomaletõmbamine küll sooja kokku.

siibri ikka kinni paned mingi hetk?

Kahtlustan, et seesama puitbrikett ongi põhjus miks sooja ei saa. Ahju kütmine sõltub minu meelest kahest asjast peamiselt-korralikud küttepuud, mis tekitavad kaua ja kuumalt hõõguva söekoguse ning siibri õigeaegne kinnipanek. Ahju pannakse üldiselt üks ahjutäis kuivi küttepuid, mis tuleb saada intensiivselt ja ühtlaselt põlema (algul uks ahjul lahti, siis paokil, siis kinni). Vahepeal on vaja tuld kontrollida ja segada, et ei tekiks olukorda, kus üks-kaks notti pikalt kärssama jäävad. Kõik puud peaks ideaalis enamvähem ühel ajal söeks saama. Kui ahjus on vaid hõõguvad söed (ei ole näha enam sinist leeki) siis tuleb panna kinni siiber ning alles sellest hetkest hakkab ahju kuumenemine. Korralikult kuumaks kütavad ahju alles needsamad söed, mitte paari kaupa lisatavad halud või brikett.

Kahtlustan, et oled siiani kütnud ahju pigem kui kaminat ning seetõttu ongi soe vaid siis kui tuli all ning korralikult kuumaks ahi ei saagi.

Kägu kirjutas:

mina kütan korralike ahjupuudega, mis on ahjuga ühepikkused ja suured. korvitäis puid (ca 5-6 korraliku notti) ahju (ikka nii et ahi on täis), kui on pooleldi põlenud – puubrikett otsa. Külmaga olen pannud isegi terve paki, muidu pool.

kuigi kaua sa niimoodi kütta ei saa, varsti on ahi lõhki.

Kägu kirjutas:

viimasel on õigus. mina kütan korralike ahjupuudega, mis on ahjuga ühepikkused ja suured. korvitäis puid (ca 5-6 korraliku notti) ahju (ikka nii et ahi on täis), kui on pooleldi põlenud – puubrikett otsa. Külmaga olen pannud isegi terve paki, muidu pool. Nii kaua hoian ust praokil. Segada korralikult ja ikka 2-3 korda. Kui järgi on söed, mis ei põle – ahjuuks ja siiber kinni – siis hakkab tõesti alles ahju kütma. Meil on ka plekkahi 50 ruudu kütmiseks ning praeguse külmaga on toad 2-3 päeva soojad.
5-7 briketiga ei lähe ahi soojakski.
Kindlasti ei tohi siibrit kinni panna, kui on veel põlemine – siis saad vingumürgituse.

Mu abikaasa on aastaid tagasi pottsepp olnud. 10 aastat tegi seda tööd. Kui ta sinu juttu loeks, saaks vist infarkti. See on ka üks põhjus, miks ta selle töö lõpetas. Räägi palju tahad, inimesed ei saa ikka aru, kuidas ahju kütta. Lõpuks üks pottsepp andis inimestele kirjaliku õpetuse ja isegi kaalus puud ära, palju sinna ahju neid panna võis. Võttis isegi ahjuomanikult allkirja. Jube tüütu on neid lõhki lastud ahjusid ja korstnaid parandada.
Ma imestan, et te siiani elus olete. See on ime. Kas teil korstnapühkija on ahju üle kontrollinud? Te kütate ahju nagu katlamajas.
Aga üldiselt jah briketti ahju ei soovitata panna. Ikka puuküttega katlas pigem kasutatakse.
Näiteks abikaasa ehitas meie majja ahjud ja spetsiaalselt väikese koldega. Ta isegi kartis, et äkki mina kütan üle. Mul mahubki ahju korraga 5-6 keskmist puuhalgu. Vahele veel 2-3 peenikest halgu. Kütangi ühe ahjutäie puid korraga. Kui -10 ja enam, viskan teist korda ka veel 2-3 puud alla. Mida vähem ahjuust lahti teed, seda parem. Muidu jahutab ahju maha. Ja põlemise ajal ahjuuks pärani kohe kindlasti pole. Põlemise ajal 3-4cm vahe, hiljem lükkan veelgi koomale. Tõmme on väga hea.
Aga meil äärmiselt kehvasti soojustatud maja. Põrandad seinte lähedal jääkülmad. Kui veel natuke tuult ka veel õues, puhub jahedaks.
Kütmisel omab tähtsust ka küttepuu kvaliteet. Meil enda metsast tehtud puud. Puude varjualune mahutab kahe aasta puud. Kui kevade poole ühe aasta puud köetud, siis kohe uued märjad puud asemele kuivama jne. Paar aastat kuivanud puud on juba väga head.

olen see, kes pane juurde puubriketti – esiteks on mul hästi suur ja kõrge ahi, kolme toa peale ehitatud. Kuna halud on suured (on ikka teate, milline on ahjupuud) – siis sinna eriti ei mahu ( raske on väiksest ahjuaugust sissepressida) – 3 suurt halgu ja paar väiksemat. kui nad on parasjagu poolpõlenud – siis sinna peale viskangi briketti.
olen terve elu ahiküttega majades elanud, lapsena pandi lisaks ahjupuudele veel poolämbrit turbabriketti otsa.

Kägu kirjutas:

Plekkahjud lähevad kiiresti soojaks, aga sama kiiresti ka jahtuvad, et hommikuks on külm see on täiesti tavalina

korralik plekkahi koosneb seest tellistest kestast, mille peal on plekkkest. Kui need tellised korralikult kuumaks kütta – annab ahi veel mitu päeva sooja.
Sellise küttekeha, kus on vaid plekist kest, kütmine on sama – mis visata puid aknast välja.