Teema: Aia privaatsemaks muutmine

kuldsõstar, kontpuu on kiirekasvulised.

#2894220:

kontpuu miinuseks on see, et ajab väga palju juurevõsusid, millest on hiljem raske lahti saada (sõstra kohta ma ei tea). ja kontpuu on mürgine, mida pead arvestama, kui sul on lemmikloomi või väikesi lapsi.

HUvitav, kui kiiresti neid võsusid tulema hakkab? Mul on Siberi kontpuu Sibirica ja pole ühtegi juurevõsu 5a joksul tekkinud:S Lodjapuu-põisenelas “Darts & Gold” on ka kiire kasvuga.

#2894220:

kui sa tahad ruttu ja kiirekasvulist, siis otsi puukoolist suureks kasvanud püramiidelupuid. neil on küll ilmselt ka suur juurepall ja natuke raske istutada, kuid garanteerib selle, et sul juba 1-2 aastaga on korralik kõrge hekk, mida võid alati ka lühemaks pügada, kui vaja on. samuti on hekk tihe ja roheline ka talvel, mida lehtpuuhekk ei ole.

Ma olen naabrite tõttu kolmest küljest elupuudega piiratud, elan nagu surnuaias. Näha ka neid enam ei suuda. Meie tänaval on väga paljudel elupuuhekk, üks istutas sel kevadelgi omale. See üleküllus ajab oksele. Mina ei suuda aru saada, millega see surnuaiapuu inimesi võlub. Et on talvel ka läbipaistmatu? Istutage mände, on olemas ka madalamaid sorte.

Kui mingi asi on igal teisel, siis hakkab minus miski vastu.

Kukerpuud, näiteks “Atropurpurea”kasvavad väga kiiresti ja on dekoratiivsed. On ka teisi suuremaid kõrgemaid sorte. Marjad ei ole mürgised, astlate tõttu ei tule isegi kass läbi. Kontpuud üldiselt juurevõsusid ei aja. Väga ilus on kolkvitsivia ja kadvab suht kiiresti, aga pisut kapriisne, igal pool ei ole nõus kasvama ja õitsema. Aedhortensia võiks ka sobida või tuhkpuu.

Ma ei saa aru, kuidas üks mänd ja kuusk privaatsust annab? Need on ju kõrged puud. Annavad varju, aga mitte privaatsust.

On ka selliseid sorte, mis ei kasva kõrgeks ja ei laasu alt. Mägimänd on ka hea valik, nendelgi sortidest puudust ei tule.

Meil ka elupuuhekk ja just Brabant. Valitud sai naabrite tõttu, pidevalt on peremehel mingid jauravad ja õllesed sõbrad külas, vahepeal töllerdavad palja tagumikuga otse saunast õuele. Aga kõige rohkem segab siiski lärmamine ja roppuste kasutamine, nagu sidesõnad neil need. Eelmisel sügisel istutasime, praeguseks on julge 25 cm juurde kasvanud ja seda isegi selle põuase suvega.

Kui naaber kuulis, et me hekki hakkame istutama (teavitasime teda loomulikult), siis küsis, et kas äkki me Smaragdi ei tahaks panna. Ei tahtnud, kaks korda aeglasemalt kasvab ja on kaks korda kallim. Muidu kuju ja värv on neil ilusam, aga mul ükskõik, peaasi, et naabri saab rohkem ära eraldatud.

Kuusehekid on ka muidu ilusad, aga nendega on see häda, et kui üks kuskilt ära kuivab, siis on keeruline asendada. Elupuuga on kergem.

Elupuu on pea ainus võimalus kiiresti aasta ringi rohelist haljastust saada. Kõik need mägimännid jms kasvavad aastaid olematult vähe ja siis ühel hetkel robinaga taevasse. Kellele elupuu surnuaeda meenutab, võib muidugi tõesti oma aia kassitappu täis istutada, siis on kindel, et naabrid hulluks peavad ja surmani vihkavad… Nii rumalat soovitust (kassitapp haljastusena, tule taevas appi!) pole tõesti iial kuulnud. Inimesed võitlevad sellega aastakümneid ja surevad ise enne kui see jubedus, mõni aga arvab, et hea kiirekasvuline haljastustaim…

#2894279:

Ma olen naabrite tõttu kolmest küljest elupuudega piiratud, elan nagu surnuaias. Näha ka neid enam ei suuda. Meie tänaval on väga paljudel elupuuhekk, üks istutas sel kevadelgi omale. See üleküllus ajab oksele. Mina ei suuda aru saada, millega see surnuaiapuu inimesi võlub.

Mina ei saa aru, miks mõned elupuud aina surnuaiaga seostavad? Minul lähem side 4 surnuaiaga ja mitte üheski neist ei ole mingit elupuu küllust. Või mis seos neil on?

Ma arvan, et see elupuud=surnuaed on mingi vanemate inimeste teema, minul ka surnuaiaga ei seostu, samas oma isa suust olen ka seda juttu kuulnud. Nii et selles mõttes ma elupuud valikust välja ei jätaks. Küll aga on tõsi see, et kui sa midagi nii palju igalpool näed, siis lihtsalt õudselt tüütab ära.

Vaevalt, et mõni puu mahavõtmine eramaalt on Riigikohtusse üldse jõudnud. Ja heki istutamist ei saa üldiselt keegi keelata. Vaidluseks võib minna vaid kõrguse tõttu, aga 2m hekk on igati lubatud.

Siin juba mainitud lodjap-põisenelas on väga kiire kasvuga ja dekoratiivne. Neid on mitmeid sorte, roostekarva lehtedega, päris tumepunaste lehtedega ja ka erkkollaseid. Kollased sordid kasvavad küll punasest aeglasemalt. Samas, talvel ei aita nad küll kuidagi ja lehtivad kevadel ka üsna hilja.

Kui piirdeaiast ilma ei taha jääda, siis metsviinapuud ära sinna küll ronima lase. Lippaia mädandab kenasti läbi ja võrkaia surub oma raskuse all maha.