Teema: aidake mõista

eks see olegi armukeseks olemise kurb pool.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Selline hiilimine ja varjamine käib, aga sina oled nii hästi üksikasjadega kursis, kuidas?[/tsitaat]
ta ise on armuke, seepärast teabki.

kui kõrvaltvaataja oled, siis ei saagi seda vist lõpuni mõista.
ehk armuke loodab, et mees millagi oma naise ikkagi maha jätab ja tema valib…
ehk teda ei häiri kolmandal-neljandal kohal olemine (eespool siis mehe abikaasa, lapsed jne.).
ehk ta arvab, et pool muna on parem kui tühi koor.
ehk ta ei soovigi kooselu ja avalikku suhet.
kõik inimesed polegi loodud koos elama, aga lähedust ja hellust tahavad kõik.
krt seda teab, miks see nii on..

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

kaugel sellest. üritan lihtsalt aru saada. ise ei suudaks sellist elu elada. see ei ole minu asi hinnanguid anda avalikult, seetõttu päringi anonüümselt anonüümses foorumis.[/tsitaat]
inimesed ja nende elud on erinevad. ilmselt on nad omavahel korduvalt arutanud, kuidas edasi, aga kumbki ei suuda loobuda. ei mees oma naisest ega armuke oma salasuhtest.
kisub sinna suhtesõltuvuse poole.

Teemaalgataja on loomulikult selle litsmehe oma naine, kuidas te aru ei saa.

Sellises vanuses lepidki sellega. Eriti, kui pole tegemist kõige kenama daamiga, siis sobib ka selline suhe, peaaasi, et keegi tahab.
Kuid arvan, et siin on jutt veidi moonutatud-nii kaua ei pea ükski mees sama armukest.

Tegelikult ma ei teagi, mis probleem sul on kui neil kahel pole probleemi. Naine 55 a. vana teab ise mida teeb ja äkki nad mõlemad on otsustanud, et midagi rohkemat nende vahel ei hakka kunagi olema. Vb on neil koosolemisel nii hea klapp, et ei taha riskida igapäeva rutiiniga – nagu teate see tuleb nii või naa kunagi. Samuti saavad nad täpselt nii palju kokku, et ära tüütama ei hakka.
Mehest saavad kõik aru aga naisest ei saa. Mina nt saan. Pidage mind loomaks või imelikuks aga kõik ei soovi leivad ühte kappi panna eriti siis kui vanust ka juba nii palju, et ei soovigi mingit pereelu mängida. Mis seal halba on: reisida, väljas käia ja elust mõnu tunda. Pole midagi paremat kui sul on sellinne kaaslane elu põnevatel hetkedel ja mis seal salata kui sex ka veel hea siis pole põhjust nuriseda. Ei pea karjuma, tõde otsima, pesu pesema ja nuruma, et teeme midagi.
Mina arvan, et see naine oskab elada ja nagu lugesin siis ikka täie rinnaga. Miks te seda ei näe, ei oska öelda kuid pakun, et kibestumus või eelarvamus.

Sa räägid nagu minu emast. Koguaeg oli ta normaalne inimene, aga kui sai 50, siis iseloom ja käitumine täiesti muutusid. Isaga oli neil muidugi juba enne seda panges see suhe, aga kui mu 50-aastane ema räägib mulle, et ta on armunud mingisse nässi nagu ta oleks alles 13-aastane pubekas, siis mis sa arvad, mina pidin ka oksele hakkama seda kuuldes. Nüüd on ta juba 4 aastat suhelnud selle mehega, neil ongi selline visiitsuhe, kui saavad kokku, siis kudrutavad ja siis kui mees on linnast ära, siis ei suhtle üldse. Emaga on mul suhted väga halvad, sest ma ei saa aru enam, kes on see inimene, kes on mind üles kasvatanud ja miks ta nii debiilselt käitub nüüd. Ise ta ütleb, et elab oma elu, aga minu versioon on, et 50stel naistel keerab ära. Minu emal on ka täiesti ära keeranud, vastik mõeldagi kuidas ta mulle lapsepõlves rääkis, et isa on ainuke mees tema elus ja nüüd sööb täiega oma sõnu ja on silmakirjalik.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kuna ema on su inimeseks kasvatanud siis hakka oma elu elama ja sul pole õigust kritiseerida teise inimese õnne ja selles et emaga on kehvad suhted oled süüdi sina oma väiklusega. Miks tema ei tohi armuda? Las ta olla 13 a. pubekas. Kui minu tütar ükspäev julgeb minu elu kohta nii öelda pärast seda kui ma olen kõik teinud, et ta üles kasvatada ja oma elu peale saada siis oleks mina ka nõus selle pärast tütrega riidu minema.
Tänamatu plika oled. Kasva suureks, elu ei ole must ja valge.[/tsitaat]

Ma arvan, et sind ka ei rõõmustaks kui su lähisugulane leiaks endale mingi allakäinud elukommetega nässi, kellega visiitsuhtes olla ja kes helistab ainult siis kui midagi vajab, ise samal ajal ignoreerib mu ema vajadusi. See teadupärast pole ju armastus! Mu ema võiks selle suhte lõpetada, aga ta ei tee seda ja ma ei tea miks.

Su ema on varsti 60 ja keegi ei tea, mis elu ette toob. Elu on lühike ja kui elus pole rõõmu siis on ikka õudne küll.
Iga inimene valib ise oma tee ja kui su emal kopa ette viskab küll ta tast ka lahti saab. Parem oleks kui ta kodus sokki koob ja keegi ei helista üldse talle? Hoia oma närvirakke ja lase inimesel ise otsustada ja elada.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sa räägid nagu minu emast. Koguaeg oli ta normaalne inimene, aga kui sai 50, siis iseloom ja käitumine täiesti muutusid. Isaga oli neil muidugi juba enne seda panges see suhe, aga kui mu 50-aastane ema räägib mulle, et ta on armunud mingisse nässi nagu ta oleks alles 13-aastane pubekas, siis mis sa arvad, mina pidin ka oksele hakkama seda kuuldes. Nüüd on ta juba 4 aastat suhelnud selle mehega, neil ongi selline visiitsuhe, kui saavad kokku, siis kudrutavad ja siis kui mees on linnast ära, siis ei suhtle üldse. Emaga on mul suhted väga halvad, sest ma ei saa aru enam, kes on see inimene, kes on mind üles kasvatanud ja miks ta nii debiilselt käitub nüüd. Ise ta ütleb, et elab oma elu, aga minu versioon on, et 50stel naistel keerab ära. Minu emal on ka täiesti ära keeranud, vastik mõeldagi kuidas ta mulle lapsepõlves rääkis, et isa on ainuke mees tema elus ja nüüd sööb täiega oma sõnu ja on silmakirjalik. [/tsitaat]
Ära ütle nii- igas vanuses naine tahab ennast tunda ihaldatuna. 20-selt oled seda nagunii, aga 50-selt näed ise ka oma näos kortse ja siis leida keegi, kes liblikaid tekitab, on päris raske. Aga kui siis saad teist usaldada ja tead, et meeldid talle sellisena nagu sa oled ja ei pea ennast noorte 20-stega võrdlema, siis see on hea tunne. Las su ema tunneb ennast õnnelikuna.