Kirjutan siis nii lühidalt kui võimalik, äkki kellegil mingit nõu anda. Ühesõnaga, ma ei saa enam oma eluga hakkama. Ma ei tea, kas mul on tõsine depressioon või mitte, aga ma tunnen, et ma ei saa enam hakkama. mul laps saab peagi 2 aastaseks, mehega suhted üsna halvad, see tähendab seda, et me ei saa läbi, me ei räägi oma probleemidest, kuigi ma olen seda üritanud koguaeg.(ta ei kuula mind). ma ei suuda last isegi lutist võõrutada, ega potile käimist õpetada. ma lihtsalt ei suuda ennast kokku võtta. ma tunnen, et olen täitsa katki. okei. kodu koristamisega ja söögi tegemisega saan hakkama, sest see on minu kohustus, aga teiste asjade jaoks mul jõudu ei ole. mees arvab, et ma olen väga negatiivne inimene, a la ei suuda nautida seda mis mul on, umbes oleme liiga erinevad inimesed. oleme mitu korda kaalunud laiali minekut. Mina ise seda ei taha, sest pere on minu jaoks väga tähtis. mees ei taha minuga mingit lähedust, intiimelust üldse ei hakkagi rääkima. mina tahan, aga mees mitte. iga päev mõtlen, et nüüd hakkan tegema päevaplaani, et oleks lihtsam elu elada ja mõtted mujale viia, aga ei õnnestu. Olen väga heas füüsilises vormis(teen trenni kõvasti) ja hoolitsen enda eest. aga ikkagi mees ei tunne mingit huvi minu vastu, püüan isegi vait olla kui ta käib väljas ja teeb oma asju. ja veel ma ei suuda endale tegevust leida, lihtsalt ei viitsi midagi teha, iga õhtu mõtlen, et homme teen seda ja teist jne, ja kui järgmine päev kätte jõuab siis jama käes, ei viitsi jälle ja ei taha midagi teha. no mis elu see selline on. lapsel on kahjuks ainuklt üks vanaema, ja seegi on kogueg kas tööl või selg haige(ühesõnaga, ainult vabandused), ei mingit puhkust meile. me elame linnast väljas ja lapsehoidjast ei hakkagi rääkima, sest siin neid ei ole, ja laps ise ka kardab võõraid. Ma ise tahaks nii palju asju teha, olla asjalik inimene, aga ei suuda, pole jõudu enam, mees samamoodi koguaeg väsinud ja ei jaksa midsgi teha, kurdab et meie pereelu on igav ning sellepärast suhted ei suju mitte kuidagi. ma ei tea mis teha, kas minna psühholoogi juurde, et rääkida kellegi teisega ja leida see jõud mis paneb mind teistmoodi mõtlema või ma ei ei tea mida ma peaks tegema. sest ma tunnen, et ma ei taha mitte midagi teha. mees ka ise väga väsinud kõigest ja tal ka raske olla. laps ise läheb sügisest aeda, aga ei tea, kas sellest on mingit kasu või mitte. tundub, et mees ise ka tahab , et asjad korda saaks, aga meie tülid ja arusaamad on niii erinevad ja kõik tundub liiga raske. me oleme koos olnud 3 aastat. aitäh neile, kes suutsid mind mõista, mida ma tegema peaksin.? 🙂 lahku ei taha minna, aga ma tahan ennast leida(ühesõnaga leida jõudu enda seest).