Teema: Ainus soovitus – jäta laps nutma

Osa lapsi tahabki aktiivset tegelemist. Ka oma teist last tassisin palju mööda tuna ringi. Kusjuures ta oskab nüüd väga hästi üksi mängida (4a). Esimene laps oli seevastu see ideaalne, kes ei nõudnud palju tähelepanu, aga samas nüüd  hiljem ei oska üksi üldse mängida (6a).

Kas oled proovinud laosega lihtsalt koos mängida, suhelda, aktiivselt tegeleda ilma tassimiseta? Loomulikult ei pea 6kuune oskama terve ärkvelolekuaega ise sisustada.

Magamajäämise osas – tee nii, kuidas sobib. Tissitamise ja kussutamise ning nutma jätmise vahele mahub veel palju võimalusi.

Kuuekuust ei saa ära hellitada. Ju siis ta tahabki lähedust, mingi hetk nad ei tahagi paigal olemist vaid ringi vaadata ja uudishimu kasvab jne. Lähedusega ei saa kedagi ära hellitada. Kohe kindlasti ei ole 3-aastane samasugune nagu ta oli 6-kuusena, no halloo. Nõmedad võrdlused. Ära muretse. Jumala ok on, kui nad tahavad süles olla ja lähedust ja parim, mida sina teha saad, ongi seda lapsele pakkuda. Minu laps on aastane ja on ka väga kaisulembene.

#3803977:

Meil elu umbes selline: laps ärkab ja sööb. Siis enamasti läheme matile, mängime koos, võimleme, musitame, räägime. Oleme nii selili kui kõhuli.

Esiteks päris kõike ei pea ka tõesti kaasa tegema! 🙂 Kui laps soovib selili olla, siis ei pea ise tingimata selili olema ning ka koos kõhuli keerama. Ema võib vabalt ka istuda! 🙂

Aga…selle tassimise osas ma soovitaksin ka samamoodi ergonoomilist kotti. Endal kohe miljon korda kergem.

Kuuekuust last ei saa küll ära hellitada ja tema harjumused jõuavad veel sada korda muutuda. Tõenäoliselt hakkab tal lihtsalt igav ja uni hakkab peale tulema, siis muutub virilaks. Paari kuu pärast nagunii on juba mingid teised teemad. Mina nutma ei jätaks, kui just pole konkreetselt vaja joosta ülekeevat pudrupotti päästma vms.

Mingi evolutsiooniline selgitus oli ka, miks neile tassimine meeldib, umbes et loomapoegi ka ema tassib ohutusse kohta, allikat ei viitsi otsida praegu.

Nii tuttav tunne 🙂 pea vastu, ma usun, et kohe varsti hakab paremaks muutuma olukord.

Mu oma nüüd 6 kuune ja juba toimetab vahest  30 min ise oma ette.

Aga enne oli suht sarnane olukord, sobis ainult ringi tassimine ja ta mul päris pirakas. 😀

Ma kasutasin erinevaid võtteid, nt meeldis talle voodi külge käiv karusell, kinnitasin selle kindlalt laua külge ja beebi põrandale teki peale. Vahetasin selle küljes mänguasju, kui ära tüdined. sain vahest ta oma 10-15 min sinna uudistama.

Ka mängukaar meeldis ja võis hoida teda tegevuses, eriti kui mõni mänguasi häälega oli.

Babybjorni tool, mille ta saab ise oma liigutami-sega õõtsuma panna. Kui süüa tegin tõstsin selle enda ette, siis sain hakkida ja sama aeg lapsele jutustada midagi.

Printisin mustvalgeid kujundeid välja ja kleepisin tema vaatevälja, neid vaatas vahelduseks.

Iga tegevus võitis mulle 5-15 min aega käsi puhata 😀

Jõudu ja jaksu sulle!

Laisk mees, kui ei viitsi end liigutada ja oma mugavust lapse heaolust paremaks peab. Tee ikka oma sisetunde järgi, pärast hiljem võid kahetsema jääda, et teiste nõu kuulasid ja mõelda, et oleks teisiti käitunud, siis võib-olla oleks lapse iseloom teine vm. Kui teed enda sisetunde järgi, siis vähemalt ei jää kripeldama sul midagi. Las mõni lastearst, spetsialist teeb mehele selgeks või vaidleb temaga. “Tavainimesi” nad nagunii uskuda ei taha.

Kõhukott (Tula FTG, Liliputi) või kandelina on mugav, saab käed vabalt last kanda.

Vähemalt, kui kõndima hakkab, siis läheb tunduvalt kergemaks 🙂 siis kõnnib ise endale huvipakkuvate asjade juurde.

tee ikka oma sisetunde järgi. Minu vanaema ka kunagi soovitas mehel meie 3 kuune laps teise tuppa nutma jätta, et mitte ära hellitada. Mina olen kuskilt lugenud, et u 6 kuune laps hakkab aru saama, et ta saab nutma puhkemisel tähelepanu, aga ega ta seda ju halva pärast ei tee, vaid vajabki tegelemist/lähedust.

Mehel lase need siinsed teiste emade vastused läbi lugeda ning lisaks ennast lapse kasvatuse osas harida. Õige nutt ja jonn alles tulevad ca 1a pärast.

#3803915:

Meil on pisut nõudlikum laps. Sageli ülevaloleku n-ö teises pooles ei taha enam matil mängida, BB toolis olla vaid kõlbab olla ainult süles. Seejuures ei tohi teda süles hoidev isik istuda ega eriti seismagi jääda, siis teeb kuuekuune laps kohe päris kõva kisa. Nii ma siis tihti käingi lapsega mööda tuba ringi, sest mina nuttu välja ei kannata ja kuigi on raske, siis ikka olen nõus pakkuma talle seda üht asja, mis hoiab tuju normis – ringi kõndimist.

Aga saan selle eest muudkui kriitikat. Mees ei viitsi nii tassida ja kogu aeg ütleb, et laps on imelik, et niimoodi kõndimist tahab. Tihti võtab mees lapse sülle ja siis istub temaga diivanile, laps aga hakkab koledal kombel nutma. Mees siis tihti lihtsalt istub edasi ja laseb lapsel karjuda. Põhjenduseks ütleb, et laps kasutab meid ära, hellitame ta ära jne. Et miks tal ei kõlba istuda ja las nutab. (Kuna laps meil pole ka parim magaja, siis samuti mees pidevalt ütleb, et jätame siis lihtsalt nutma. Siiani ikka imetan, kussutan vms magama).

Ämm ütleb ka, et pole normaalne nii last kogu aeg kätel kanda, et äkki siis lasteaeda minnes ka ei ole nõus omaette olema?! Ja isegi mu ema ütleb, et kui lapsel halb tuju ja nutab, aga mähe vahetatud, süüa saanud ja maganud ka on, et pangu me ta siis kusagile turvalisse kohta ja las nutab.

Mul nüüd ongi segane olukord. Esiteks, kas lapsel on midagi viga, et ta tahab niimoodi süles tassimist? Või on see eakohane? Mis põhjus võib olla?

Teiseks mida öelda lähedastele, kes väidavad, et peaks lapse nutma jätma, muidu hellitame ära, õpetame jonnima ja manipuleerimima. Mis need teooriad tegelikult on ärahellitamise kohta? Olen aru saanud, et nii väikest vist ei saa ära hellitada.

Kuidas mehega last koos kasvatada, kui tema tahab pidevalt nutma jätta, mina ikkagi reageerida? Lõpptulemusena siis mina muudkui hoian ja kussutan last, sest ei taha nuttu ja tema teeb omi asju. Kuidas õige lapsega käituda ja mida mehele öelda?

Ei usu, et lapsel midagi viga on. Beebid kasvavad nii kiiresti, et vajavad lähedust oma arenguga toimetulemiseks. Siis ongi nii, et nii kaua, kui jaksan, tassin. Kui enam tõesti ei jaksa, siis ei tassigi ja panen lapse käest, olen lihtsalt ta kõrval, teen pai ja kalli.

Nii väikest last küll ei saa ära hellitada,see on üks iganenud jutt????Meil oli ka üks laps nõudlikum ja pidi ka tassima ja arenguhüpete ajal oli pea võimatu käest panna aga kõik see on mööduv ????Aga soovitaks lugeda raamatut “Nututa uni” ja “Imelised nädalad”  aitab last palju paremini mõista ja kui endal  aega pole siis ilmselgelt ei teeks isal nende raamatute lugemine paha,seda peaks ju ometi mõistma et iga laps erinev ja mõni vajabki rohkem tähelepanu