Esileht Ajaviite- ja muud jutud “Aitasime abivajajaid ..” Jüri Ratas

Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )

Teema: “Aitasime abivajajaid ..” Jüri Ratas

Postitas:
Kägu

Lugesin seda väljaütlemist peaministri poolt ja sain ise samal ajal tunda, mis tähendab kuidas “abivajajaid aidatakse”. Käisin äsja Invarus raske puudega lapsele abivahendeid toomas. Kohale jõudes selgus, et “õnneks Tallinna linn eraldas raha” ja ma ei peagi tagasi minema. Üks mure vähem, sest enne on korduvalt ukselt ära saadetud, sest raha ei ole eraldatud ja soodustust ei saa, täishinnaga on abivahendid kallid, eriti siis, kui puudega lapse toetus on 80 eurot. Võtsin järjekorranumbri, ootan ja ootan, ühest tunnist saab teine ja ikka järjekord minuni ei jõua, neljast kohast kaks teenindasid. Toole oli 4, aga inimesi rohkem kui kümmekond. Õnneks ei ole ma ise puudega, seisin ja ootasin, aga mõtlesin korduvalt kohapeal, aga nägin, kuidas vanad inimesed käimisraamidega ja püsti seistes ootasid. Peale teist tundi sain siiski vajalikud tooted kätte, aga tekkis küsimus, et kui Invaru on kasumis, miks keegi ei mõtle juurde panna toole ja ootamist paremaks teha? Miks keegi neilt ei nõua, et elementaarne on puudega inimeste ootamine paremaks teha, mitte tekitada neil järjekorras seismisega hädasid juurde. Järjekordades ootavad ka vähihaiged oma abivahendeid, olen ise vähki põdenud ja ei ole raske mõista, kui sinu kõrval seisval inimesel on halb olla ja ukse peal käiakse õhku juurde hingamas. Tallinna linn ja riik ei pööra sellele samuti tähelepanu, sest linnaosad võtavad hooldajate toetusi aina vähemaks, nemad arvavad, et mis neist toolidest rääkida.
Peale seda läksin Jalakabinetti, kus minu lapse jalanõud peale poolteist kuud ootamist valmis said. Kahjuks läksin ma sellesse firmasse viiendat (5ndat!)korda, sest esimene inimene ütles, et lapse dokumendid on olemas, teine ütles, et vaja on ainult abivahendite kaarti, kolmas sellega ei leppinud, hakkas nõudma rehabilitatsiooni plaani, viies ei osanud üldse öelda, et ehk on vaja puude ekspertiisi dokumenti. Ma ei olnud seal esimest korda, aga paar aastat tagasi seadus muutus ja jälle on vaja tõestada, et jalad kasvavad otsa ja liikumispuudega inimesed ei ole vahepeal terveks saanud. Jõudsin tagasi kolmanda juurde, kes ütles, et perearsti Iso koodidega paberit on vaja. Peale neljandat korda ja kohapeal tunnikest ootamist pidin jalanõudeta ära minema, sest keegi ei osanud mulle öelda, mis dokumenti on vaja. Helistasin Sotsiaalkindlustusametisse ja sealt öeldi, et nemad ei tea, mis dokumenti tahetakse, aga ma pean jalanõude firmalt küsima ja nad peavad konkreetselt ütlema. Helistasin firmase uuesti, keegi oli saanud selgeks, et vaja on tegelikult ainult ühte dokumenti. Selle dokumendi oli neile juba esitanud kuu aega tagasi, kahjuks seda nad ei leidnud. Egas midagi, telefon kätte ja helistasin arstile, õnneks piirdus see perearstiga, mitte eriarstiga, kelle juurde on järjekorrad 4,5,6 kuud. Kuna dokumendiks ei kõlvanud ükski meil, vaid aastal 2019 peab dokumendil tempel ja allkiri olema, siis sõitsin uuesti perearstile ja sain paberi, sõitsin tagasi ja viisin dokumendi. Peale viite korda ja kahte kuud, sain lapsele jalanõud. Tekkis küsimus, et kas Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Haigekaasa ja muud ametnikud nõuavad oma koostööpartneritelt mingit kvaliteeti või suhtlemisoskust või koolitust seaduste osas või ongi ametnikel ükskõik, kuidas reaalselt puudega inimesed ja nende hooldajad vaeva näevad? Kuna me elame linnast väljas, siis kõikide nende asjade kordaajamiseks sõitsin ma maha umbes 600 kilomeetrit ja palju aega.
Kui nägin peaministri kiidulaulu, kuidas aidati abivajajaid, siis tundsin nii suurt väsimust, et ei suutnud isegi imestusest kulmu kergitada. Puudega inimeste ravist ei ole mõtet rääkidagi, seda olemas ei ole, sest rahad on aasta alguses kohe otsas.
Aitasime abivajajaid…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jälle üks koht ja kord, kus ma ei jõua ära tänada, et elan väikelinnas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aidata saab sellest rahast, mis on kokkukorjatud. Kui abi suurendada, tuleb kusagil hinda juurde panna. Milline valdkond peaks kallinema, et piisavaks aitamiseks vajalik raha kokkukorjata? Muidugi võiks olla abi parem, aga millise hinnaga? Eks saab jälgida et raha ei raisataks. Kuidas elavat järjekorda likvideerida? Luua võimalus aega kinnipanna? Siis oleks ehk avanenud järgmine aeg 2 kuupärast. Samas aega pannakse kinni varuga ja nii võib klienditeenindaja lihtsalt istuda ja oodata järgmist abivajajat ja ta ei saa vahepeal kedagi aidata. Paremini organiseerimine tähendab kohe pikemat aega, et asi töötaks. Ei mingit kohe saad ärateha olukorda. Mis aga püstiseismisesse ja ootamise kannatusi, siis need on otsekohe likvideeritavad. See on kohe kindlasti kellegi tegemata töö, et invaliid peab püsti seistes ootama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No selge lihtne jutt, millist dokumentatsiooni on vaja ortopeediliste jalanõude soodushinnaga ostmiseks, ei nõua küll lisatööd, neil endil oleks ka ju lihtsam. Lisaks veel see, et neid sandaale võiks ka reaalselt olemas olla, mingi elementaarne valik. Mu poisslaps laseb kogu aeg roosades ja lillades swarowski kristallikestega sandaalides ringi, sest uups, need on viimane paar, uus tellimus jõuab 2 kuu pärast, võtate või ei võta.
Ja kas näiteks riik peaks hoolitsema selle eest, et olulist, aga väga spetsiifilist ravimit oleks reaalselt ka apteegist saada, uups, meil on tarneraskused, proovige 3 kuu pärast jälle. Selle ravimi puudumine ei tapa (mõnikord), aga kindlasti halvendab elukvaliteeti.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuna resurssi on vähe, saavad abi need kes kõvemini karjuvad. Paljud asjad liiguvad ka kiiremini kui mõnel poliitikul on isiklik kokkupuude läbi pereliikme. Tavaline, terve inimene sh ka poliitik ei tule selle pealegi millistest elementaarsetest asjadest tuntakse puudust.
Oli ju kunagi Prantsuse kuninganna kes siiralt küsis, et miks lihtrahvas saia ei söö kui leiba napib…

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Muide, ka puudega laste vanemad käivad tööl ja maksavad sotsiaalmaksu. Käiks rohkemgi, kui ei peaks jaurama mööda sabasid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Muide, ka puudega laste vanemad käivad tööl ja maksavad sotsiaalmaksu. Käiks rohkemgi, kui ei peaks jaurama mööda sabasid.

Täiesti õige jutt.
Ma töötan kodus ja maksan makse, minu mees käib tööl ja maksab makse, see ei ole “teiste” inimeste raha eest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Eriti nõme ja küüniline nii üldse mõelda, saati siis välja öelda.

Normaalne küla on alati suutnud toita oma sandid. Igas kultuuriruumis ja religioonis on väeti ja sandile annetamine toonud hingele puhastust ning jumalalt lunastust. See on prestiiži küsimus.

Me peame tänulikud olema, et oleme terved. Selline küünilisus võib kord endale kätte maksta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Eriti nõme ja küüniline nii üldse mõelda, saati siis välja öelda.

Normaalne küla on alati suutnud toita oma sandid. Igas kultuuriruumis ja religioonis on väeti ja sandile annetamine toonud hingele puhastust ning jumalalt lunastust. See on prestiiži küsimus.

Me peame tänulikud olema, et oleme terved. Selline küünilisus võib kord endale kätte maksta.

Kraaksud mulle õnnetust?
Ei, ma ei ole terve. Mul on igasugu tervisehädasid, aga need on riigi arust mu oma probleem ja rahakott. Ja ongi. Maksan ise asjade eest täishinda.

Ning ei, üsna paljudes kultuuriruumides on väetid üle kaljuserva lükatud või metsa jäetud.

Aga ega kunagi olda rahul. Roosa sandaal ei sobi. No ei tea, kas adidas peab custome made papu tegema?
Kuidas siin perekoolis öeldi -teised inimesed ei ole selle jaoks, et sinu elu lihtsaks ja mugsvaks teha. See on boonus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Eriti nõme ja küüniline nii üldse mõelda, saati siis välja öelda.

Normaalne küla on alati suutnud toita oma sandid. Igas kultuuriruumis ja religioonis on väeti ja sandile annetamine toonud hingele puhastust ning jumalalt lunastust. See on prestiiži küsimus.

Me peame tänulikud olema, et oleme terved. Selline küünilisus võib kord endale kätte maksta.

Neid sante ei ole ka kunagi varem nii palju olnud, kui neid tänapäeval on.

Please wait...
Postitas:
ttriinu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Eriti nõme ja küüniline nii üldse mõelda, saati siis välja öelda.

Normaalne küla on alati suutnud toita oma sandid. Igas kultuuriruumis ja religioonis on väeti ja sandile annetamine toonud hingele puhastust ning jumalalt lunastust. See on prestiiži küsimus.

Me peame tänulikud olema, et oleme terved. Selline küünilisus võib kord endale kätte maksta.

Neid sante ei ole ka kunagi varem nii palju olnud, kui neid tänapäeval on.

Sa arvad valesti, alati on olnud puudega inimesed, aga mõnikümmend aastat tagasi peideti nad koju, hooldekodudesse ja internaatkodudesse peitu, sest sel ajal ei tohtinud sellised inimesi olla. Kui oli, siis olid nad “joodikute” järeltulijad, kes olid ise süüdi, et nende vanemad pidavat olema alkohoolikud, kuigi enamasti see ei vastanud tõele. Ükski inimene ei ole kaitstud raske haiguse eest, haigused käivad ikka inimesi pidi, mitte mööda kive.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Kas sa ei karda, et sinu halvad mõtted ja enesekeskne suhtumine sulle endale kord tagasi tuleb?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Kas sa ei karda, et sinu halvad mõtted ja enesekeskne suhtumine sulle endale kord tagasi tuleb?

Ei karda. Ja mul ei ole halvad mõtted.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kraaksud mulle õnnetust?
Ei, ma ei ole terve. Mul on igasugu tervisehädasid, aga need on riigi arust mu oma probleem ja rahakott. Ja ongi. Maksan ise asjade eest täishinda.

Ning ei, üsna paljudes kultuuriruumides on väetid üle kaljuserva lükatud või metsa jäetud.

Aga ega kunagi olda rahul. Roosa sandaal ei sobi. No ei tea, kas adidas peab custome made papu tegema?
Kuidas siin perekoolis öeldi -teised inimesed ei ole selle jaoks, et sinu elu lihtsaks ja mugsvaks teha. See on boonus.

Kas üks neist on kerge vaimne alaareng, mis ei lase maksusüsteemi toimimist mõista?
Mina võin enda kohta päris julgelt öelda, et neil harvadel kordadel, kui ma midagi “riigi käest tasuta” tahan, siis olen selle KORDADES ja KORDADES oma tööaja jooksul kinni maksnud ning lisaks veel ka mitmete muidusööjate märksa sagedamini kasutatavad “tasuta teenused”. Nii et hoia oma mokk maas “teiste raha” teemal. Ilmselt oled ise ka üks neist madalapalgalistest, kes sisuliselt riigikassasse essugi sisse ei too, aga on kõvad igal pool “maksumaksja raha” üle targutama. Miks muidu mingi “maksan ise asjade eest täishinda” kraaksatus? EKREt valisid ikka?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Soe soovitus: koli Eestisse, tsaaririigist välja! Käin mitu aastat Tartus Jalaexperdis, ITAKis ja Ortopeediakeskuses asju ajamas ja sellist jama ei ole kunagi olnud! Jah, mõnikord peab ootama ka siis, kui sul on aeg kinni pandud, sest hüsteeriliselt karjuv tibi nõuab järjekorravälist tegelemist (Jalaexperdi kogemus), pensionite laekumise paiku (3-10. kuupäevani) võib tõesti järjekord olla ja pooltunnike istumist vajalik olla jne. Aga sellist jama ei ole, et raha ei jagu, järjekord on tundidepikkune ja istumiseks ega astumiseks ruumi ei jagu. Tulge inimväärusesse!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah raske on neil, kes paeavad tervise tõttu sageli asju ajama. Ja samal ajal näed linnas invamärkidega pargitud uhkeid autosid, kust tulevad noored venekeelsed mehed välja. Linn ei oska isegi nii lihtsat olukorda ära lahendada ja luua süsteemi, et sellised petised vahele võtta. Näiteks Paberi trammipeatuses lähedal stripiklbui Excellent omanikud või mingid klubiga seotud tegelinskid pargivad otse klubi ukse ette oma uhkeid nn invaautosid. Sõidan sageli trammiga ja see olukord on kestnud aastaid, aastaid. Pole nad mingid invaliidid ega sõiduta haiget vanaema stipiklubisse. Kõik toimub nii avalikult, kaamerata all jne, aga Tallinna linnal on pohh ja sülitab nende peale, kes on tegelikult invaliidid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Pole nad mingid invaliidid ega sõiduta haiget vanaema stipiklubisse.

Vanaisa ikka, mis vanaema 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah raske on neil, kes paeavad tervise tõttu sageli asju ajama. Ja samal ajal näed linnas invamärkidega pargitud uhkeid autosid, kust tulevad noored venekeelsed mehed välja. Linn ei oska isegi nii lihtsat olukorda ära lahendada ja luua süsteemi, et sellised petised vahele võtta. Näiteks Paberi trammipeatuses lähedal stripiklbui Excellent omanikud või mingid klubiga seotud tegelinskid pargivad otse klubi ukse ette oma uhkeid nn invaautosid. Sõidan sageli trammiga ja see olukord on kestnud aastaid, aastaid. Pole nad mingid invaliidid ega sõiduta haiget vanaema stipiklubisse. Kõik toimub nii avalikult, kaamerata all jne, aga Tallinna linnal on pohh ja sülitab nende peale, kes on tegelikult invaliidid.

Praegu lähed küll libedale teele!
Võibolla sellele uhkel autoomanikul on mõni kaassündinud tõbi, mida esmapilgul ei näe. Võibolla võitleb ta parasjagu vähiga.
Asjaolu, et inimesel on puue, ei keela tal ometi edukas olla.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lugesin seda väljaütlemist peaministri poolt ja sain ise samal ajal tunda, mis tähendab kuidas “abivajajaid aidatakse”.

Sõnakõlks, et pildil olla…

Tekkis küsimus, et kas Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Haigekaasa ja muud ametnikud nõuavad oma koostööpartneritelt mingit kvaliteeti või suhtlemisoskust või koolitust seaduste osas või ongi ametnikel ükskõik

Haiged inimesed on kõige nõrgem lüli, kelle peal saab oma suhtlemisoskamatust/võimetust ning oma sisemist viha välja valada. Haiged on ju igasugustest “tädidest” sõltuvad. Nendesamadest, kes on võibolla lausa uulitsa pealt tööle võetud ja mängivad kohapeal jupijumalat. Pealegi saavad “hierarhia tipus” olijad haigeid koorida nii palju kui võimalik ja teha kõik selleks, et nad oleks pikemalt haiged, sest haiged on ärimaailmale tuluallikas.

Aidata saab sellest rahast, mis on kokkukorjatud. Kui abi suurendada, tuleb kusagil hinda juurde panna.

Järelikult ei osata maksurahadega ümber käia. Kui jätta ära igasuguste ametnike megapreemiad ja lahkumishüvitised, siis jätkuks ka raha. Te ju oma pere lõbukulusid tõmbate koomale, kui on vaja investeerida kuhugi mujale. Miks riigi “exceli” tabel toimib teisiti, kus mõnede jaoks on lõbu laialt, kuid teised peavad keel vesti peal jooksma?

Kuidas elavat järjekorda likvideerida? Luua võimalus aega kinnipanna? Siis oleks ehk avanenud järgmine aeg 2 kuupärast.

Antud juhul oli tegemist puht ebainimliku bürokraatiaga, mida juba Baskin oma huumorisoonega toonitas: “too paber selle kohta et sul on paber..”

Mina võin enda kohta päris julgelt öelda, et neil harvadel kordadel, kui ma midagi “riigi käest tasuta” tahan, siis olen selle KORDADES ja KORDADES oma tööaja jooksul kinni maksnud ning lisaks veel ka mitmete muidusööjate märksa sagedamini kasutatavad “tasuta teenused”.

Nagu eespool juba öeldud, keegi pole kaitstud haiguste eest. See, et sa pole siiani mõnda teenust kasutanud, ei tähenda veel, et sa ei kasutaks seda elu lõpuni. Väga inetu on inimesi muidusööjateks nimetada, kui nad virelevad väikese palga peal et üldse hing sisse jääks ja niiviisi oma tervist rikuvad, samal ajal kui sina kelgid, et oled KORDADES ja KORDADES rohkem makse maksnud (st palk on ka kordades ja kordades suurem). Äraaetud hobused lastakse ju maha, tead väga hästi. Kuid need “hobused” on ju väga kasulikud neile, kes arvavad et nad oma rahahunnikus on igavesti terved ja surematud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Tundsin selle käotrolli ära taas. Seesama, kes ainult halvustab endast nõrgemaid. Nii perekoolis, kui erinevate blogide kommentaariumites. Aru saamata, et need “nõrgemad” on tihtipeale hoopis tugevamad, kui temasugused, kellel puudub empaatiavõime. Huvitav, kas tema arust peaksid puudega inimesed ja vanurid jne ära surema, et tema rahast (kui ta muidugi üldse maksumaksja on) ühtegi senti nendele ei läheks?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Siin loos tuleb välja, et iga kord pidi õiguskantsler sekkuma, et laps saaks vajalikke abivahendeid. Mida teevad sajad ministeeriumi ametnikud, et ei saa ühe lapse probleemid ära lahendama, et iga kord peab Ülle Madise sekkuma? Seadused on olemas, aga miks teised ametnikud ei taha midagi teha?

https://epl.delfi.ee/uudised/sugava-puudega-lapse-ema-peab-voitlust-tutre-invatarvete-eest?id=86364109

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma vaatasin hiljuti lindilt “Armastust kolme apelsini vastu.” Ja vaadates mõtlesin, et aastad on mööda läinud, aga “sotsiaalhäbi” on endiselt “sotsiaalhäbi.” Inimesed peavad ikka võitlema ja raha kunagi ei ole, aga süsteemi on kümme korda reformitud, paberite ja ametnike hulk on kasvanud ja süsteem on aetud nii keeruliseks, et ka võitlus läheb ka järjest keerulisemaks – perearst ei tea, millist paberit kuhu vaja on, ametnikud mõtlevad “teenustes,” mida on sada tükki, aga ei arstid ega puudega inimesed ise ju ei tea, millist nendest sajast teenusest neil vaja on ja kust selle tingimusi saada – nemad vajavad omaarust jalanõud, liikumisvahendit või logopeedi.

See teenustepõhine süsteem koos ametnikkonnaga tuleks laiali lüüa ja luua kindla aastaeelarvega kliinikud või teenusekeskused, mille personali palkamise ja materjali olemasolu eest vastutaks haigekassa või sotsiaalkindlustusamet. Nii lihtne on riigil oma vastutus teenusepakkujale edasi anda, nii et tegelikult ei vastuta keegi.

Aga sotsiaalvaldkonnaga ei taha ju keegi tegelda – ei ole glamuurne, ei too hääli…Ja kui see võitlus oma teenuste nimel ära kaotada, siis kaoks ära ka see rõõm, et pisut paremini teenivad puudega laste vanemad süsteemile käega löövad ja vajalikku logopeediteenust või jalanõud kasvõi kõhu arvel täisraha eest ostavad nagu praegu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei karda. Ja mul ei ole halvad mõtted.

Mõtted võibolla ei ole halvad, aga see pläma, mis kirja sai, on on küll. Mind on samamoodi solgutatud mingi dokumendi pärast, kui olin viimast kud rase, aga lapsele oli vaja ortopeedilisi jalanõusid. Õnneks mitte nii hullult nagu teemaalgatajat.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Kas sa ei karda, et sinu halvad mõtted ja enesekeskne suhtumine sulle endale kord tagasi tuleb?

Ei karda. Ja mul ei ole halvad mõtted.

Sa õelutsed päris paljudes teemades viisil, mis näitab, et sul peamiselt ainult halvad mõtted ongi. Nõrgemate kallal on kerge haukuda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga sa said teiste inimeste raha eest vajalikke asju. Seda võiks ikka meeles pidada.

Mis mõttes teiste raha eest? Kui küüniline suhtumine!
Minul näiteks on ka laps, kellel on vaja abivahendeid ja ma millegipärast arvan, et minu 30ne aasta jooksul makstud sots. maks on tunduvalt suurem summa, kui Sina maksnud olen.
Sina kasutad kusagil mujal jälle minu raha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meeles võiks pidada ka seda, et kui need lapsed saavad praegu õigel ajal ja õigel viisil “maksumaksja raha” eest abi, siis ei ole nad tulevikus maksumaksjale koormaks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lugesin seda väljaütlemist peaministri poolt ja sain ise samal ajal tunda, mis tähendab kuidas “abivajajaid aidatakse”. Käisin äsja Invarus raske puudega lapsele abivahendeid toomas. Kohale jõudes selgus, et “õnneks Tallinna linn eraldas raha” ja ma ei peagi tagasi minema. Üks mure vähem, sest enne on korduvalt ukselt ära saadetud, sest raha ei ole eraldatud ja soodustust ei saa, täishinnaga on abivahendid kallid, eriti siis, kui puudega lapse toetus on 80 eurot. Võtsin järjekorranumbri, ootan ja ootan, ühest tunnist saab teine ja ikka järjekord minuni ei jõua, neljast kohast kaks teenindasid. Toole oli 4, aga inimesi rohkem kui kümmekond. Õnneks ei ole ma ise puudega, seisin ja ootasin, aga mõtlesin korduvalt kohapeal, aga nägin, kuidas vanad inimesed käimisraamidega ja püsti seistes ootasid. Peale teist tundi sain siiski vajalikud tooted kätte, aga tekkis küsimus, et kui Invaru on kasumis, miks keegi ei mõtle juurde panna toole ja ootamist paremaks teha? Miks keegi neilt ei nõua, et elementaarne on puudega inimeste ootamine paremaks teha, mitte tekitada neil järjekorras seismisega hädasid juurde. Järjekordades ootavad ka vähihaiged oma abivahendeid, olen ise vähki põdenud ja ei ole raske mõista, kui sinu kõrval seisval inimesel on halb olla ja ukse peal käiakse õhku juurde hingamas. Tallinna linn ja riik ei pööra sellele samuti tähelepanu, sest linnaosad võtavad hooldajate toetusi aina vähemaks, nemad arvavad, et mis neist toolidest rääkida.

Peale seda läksin Jalakabinetti, kus minu lapse jalanõud peale poolteist kuud ootamist valmis said. Kahjuks läksin ma sellesse firmasse viiendat (5ndat!)korda, sest esimene inimene ütles, et lapse dokumendid on olemas, teine ütles, et vaja on ainult abivahendite kaarti, kolmas sellega ei leppinud, hakkas nõudma rehabilitatsiooni plaani, viies ei osanud üldse öelda, et ehk on vaja puude ekspertiisi dokumenti. Ma ei olnud seal esimest korda, aga paar aastat tagasi seadus muutus ja jälle on vaja tõestada, et jalad kasvavad otsa ja liikumispuudega inimesed ei ole vahepeal terveks saanud. Jõudsin tagasi kolmanda juurde, kes ütles, et perearsti Iso koodidega paberit on vaja. Peale neljandat korda ja kohapeal tunnikest ootamist pidin jalanõudeta ära minema, sest keegi ei osanud mulle öelda, mis dokumenti on vaja. Helistasin Sotsiaalkindlustusametisse ja sealt öeldi, et nemad ei tea, mis dokumenti tahetakse, aga ma pean jalanõude firmalt küsima ja nad peavad konkreetselt ütlema. Helistasin firmase uuesti, keegi oli saanud selgeks, et vaja on tegelikult ainult ühte dokumenti. Selle dokumendi oli neile juba esitanud kuu aega tagasi, kahjuks seda nad ei leidnud. Egas midagi, telefon kätte ja helistasin arstile, õnneks piirdus see perearstiga, mitte eriarstiga, kelle juurde on järjekorrad 4,5,6 kuud. Kuna dokumendiks ei kõlvanud ükski meil, vaid aastal 2019 peab dokumendil tempel ja allkiri olema, siis sõitsin uuesti perearstile ja sain paberi, sõitsin tagasi ja viisin dokumendi. Peale viite korda ja kahte kuud, sain lapsele jalanõud. Tekkis küsimus, et kas Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Haigekaasa ja muud ametnikud nõuavad oma koostööpartneritelt mingit kvaliteeti või suhtlemisoskust või koolitust seaduste osas või ongi ametnikel ükskõik, kuidas reaalselt puudega inimesed ja nende hooldajad vaeva näevad? Kuna me elame linnast väljas, siis kõikide nende asjade kordaajamiseks sõitsin ma maha umbes 600 kilomeetrit ja palju aega.

Kui nägin peaministri kiidulaulu, kuidas aidati abivajajaid, siis tundsin nii suurt väsimust, et ei suutnud isegi imestusest kulmu kergitada. Puudega inimeste ravist ei ole mõtet rääkidagi, seda olemas ei ole, sest rahad on aasta alguses kohe otsas.

Aitasime abivajajaid…

Eestis käibki asjaajamine nii, arengumaa alles ja oma tööd ei viitsita väga teha. Istutakse kontorites jne kohtades ja võetakse palka, aga ise mõhkugi ei tea, kui keegi helistab ja küsib midagi. See on nii tüüpiliseks saanud, et oodake, suunan teisele inimesele ja nii võib 4 inimest läbi käia. Kui eriarst enam ei oska või ei viitsi, saadab ka lihtsalt perearsti juurde tagasi ehk siis alguspunktis tagasi ja kõik otsast pihta. Korralik kilplasmaa, nii naeruväärne ammu juba.

Please wait...
Näitan 28 postitust - vahemik 1 kuni 28 (kokku 28 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud “Aitasime abivajajaid ..” Jüri Ratas