Esileht Pereelu ja suhted Ajaviitemäng “Must stsenaarium”

Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )

Teema: Ajaviitemäng “Must stsenaarium”

Postitas:
Kägu

Ajaviiteks paar täiesti hüpoteetilist küsimust suhete kohta –
kui te läheksite oma praegusest püsipartnerist lahku, mis võiks olla tõenäoliseks põhjuseks:
1. lahku kasvamine
2. ühe partneri uus suhe
3. omavahelised tülid ja ületamatud erimeelsused

Ja mida te teeksite esimese asjana pärast seda, kui on saanud selgeks, et lahkuminek on paratamatus?
1. tõmbaksite Tinderi ja kukuksite kohtama
2. võtaksite aja maha ja naudiksite omaette olekut
3. jookseksite psühholoogi või psühhiaatri juurde
4. ohkaksite ja rügaksite vanal viisil edasi
5. otsiksite vara jagamiseks juristi

Kumb teist peaks kodust lahkuma?
M/N

Ja lõpuks, kui teil on lapsi, siis kuidas jagaksite nende eest hoolitsemist?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lapsi ei ole.
kui te läheksite oma praegusest püsipartnerist lahku, mis võiks olla tõenäoliseks põhjuseks:
V: Lahku kasvamine või ühe partneri uus suhe

Ja mida te teeksite esimese asjana pärast seda, kui on saanud selgeks, et lahkuminek on paratamatus?
V: võtaksin aja maha ja naudiksin omaette olekut

Kumb teist peaks kodust lahkuma?
V: Mees, korter on minu oma.

Elu tuleb elada nii, et oleks hea. Tülisid meil mõned on aga need on pigem sellised üksikute põhimõtete tülid. Pigem võib juhtuda, et üks meist leiab kellegi kolmanda või siis kumbki elab oma elu nii palju juba, et koos olla ei oska.
Tegelikult on mul hea suhe ja ma olen täitsa rahul. Lapsi hetkel ei taha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

kõik kolm on sama võimalikud lahkuminekupõhjused.

võtaksin aja maha ja oleksin niisama aga tinderi tõmbaksin samuti – huvi pärast – olen suhtes juba enne tinderi aega ja huvitab mis loom see on millest kõik räägivad

välja peaksime mõlemad kolima kodust, see on ühine ja kummalgi pole võimalust teist välja osta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on ka hea suhe ja hea mees ja ma olen väga rahul, aga vahel teiste draamasid pealt vaadates ju ikka mõtled, et ega ma mingi imeinimene ei ole, kõigil võib juhtuda.
Vastan siis ise ka – praegu oleks vist ainus võimalik põhjus mõni uus partner (jajaa, korras suhte vahele ei saa kiilu lüüa ja blablabla, aga tegelikult saab ikka küll, sest ükski suhe pole täiesti kuulikindel, pigem oleneb, kui suur HUVI oleks kellelgi just sellest suhtest ühte partnerit ära õngitseda).
Ilmselt tõmbaksin esimese asjana Tinderi, siis nutaksin kaks nädalat patja ja siis läheksin psühholoogi juurde.
Vara jagamise teemat ei tule. Elamised on meil eraldi, oleme kord siin, kord seal.
Ühiseid lapsi pole, nii et see probleem jääb ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui teisele kooselu enam ei sobi, mis siis ikka. Põgeneda ei ole mõtet. Kättemaksuhimuline ka ei ole. Elus võib kõike ette tulla.
Lapsed on olemas ja nende terve psüühika säilitamiseks tuleb teha kokkuleppeid. Variant, kus üks hakkab teisele raha maksma, on täiesti välistatud. Vastutamine ja hoolimine ei käi meie peres läbi rahakoti. Seepi, pesuvett, värvipliiatseid, elektrit ja mööblit ei ole me kumbki läbi laste saavutanud. Need asjad olid meil ennem olemas ja on ka edaspidid, ei ole probleemi jagada neid asju teistega,sh lastega. Tundeid ei saa nagunii osta ja nii lihtne see elu tegelikult ongi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meie puhul võiks lahkumineku põhjuseks ilmselt olla üks kahest esimesest põhjusest ja sellest tulenevalt tekiks ka kolmas.

Igal juhul mina esimese asjana peale lahkiminekut palkaks advokaadi, kes teeb korrektse varajagamise ja lapsejagamise graafiku paberile. Siis ehk saab ilma suurema jamata tulevikus läbi. Kokkulepe võiks tulla notariaalne, et ei peaks mingeid kohtumaja uksi kulutama hakkama. Siis on asjad korras ja reguleeritud ja kummalgi poolel ei ole rohkem olmeküsimustes mingit põhjust teineteise ajusid ruineerida.

Seejärel reisiks natuke ja lõbutseks ehk. Püsipartnerit kindlasti ei tahaks kohe. Võib olla üldse enam mitte. Olen juba abielus olnud, lahku läinud ja laps ka olemas. Pole vaja kõike otsast alustada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui täna lahutaks, siis lahku kasvamise pärast, mille loogiliseks jätkuks on erimeelsused, mis on omakorda väga soodsaks pinnaseks, et emb-kumb meist leiaks kellegi uue.

Tinderit ei tõmbaks, aga uue radikaalse juukselõikuse võtaks ette küll.
Kolima ei pea ka kuhugi, mul on endal oma kodu.
Vara jagada pole vajadust (abielludes valisime varalahususe), ühiseid lapsi ka ei ole.
N42

Vaatan, et niimoodi kirja panduna tundub lahkuminek sama kerge kui poeskäik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Läksin just hiljuti mehest lahku (mehel oli armuke, võib-olla isegi mitu). Oleksin lahku läinud kõikide kolme mainitud põhjuste korral – lahku kasvamine, armuke või tülid ja erimeelsused. Olen kannatlik ja õiglane inimene, aga kui partner toob pahatahtlikult suhtesse probleeme siis olgu lool lõpp.

Elasin mehe pinnal, vara jagamine oli lihtne, pakkisin oma asjad kokku ja kolisin välja. Lapsi polnud. Pärast lahkuminekut Tinderdama ei hakanud, pole kunagi tutvumisportaale kammitud. Psühholooge ka ei külastanud. Tegelesin lihtsalt oma uue elukorraldusega. Paari mehega olen juba tutvunud ja kohtingutel käinud. Aga lahkuminekut elasin väga valusalt üle, just selle pettumuse pärast. Pingutad mitmeid aastaid, et oleks kaunis suhe ja koos hea olla ja siis tuleb nagu pauk luuavarrest – mees elab topeltelu, teeb kodus head nägu aga samal ajal moosib teisi naisi ning mõnitab ja valetab minu kohta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vaatan, et niimoodi kirja panduna tundub lahkuminek sama kerge kui poeskäik.

Jah, tehnilised küsimused oleks nagu üsna hõlpsasti lahendatavad. Tegelikult on mul kaks küsimust veel, aga nendele ei taha ma ise eriti vastata –
Mis oleks kõige hullem, mis lahkumineku käigus võiks juhtuda?
ja
Kui raske see teile emotsionaalselt oleks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lahkumineku tõenäoliseks põhjuseks saaks olla ainult see, kui ma enam ei taha temaga koos olla ja misiganes tekkivat probleemi lahendada. Kui tahe koos olla on olemas, siis saakin kõigest üle.

Pärast lahkuminekut koliksin riiki, kus ma tegelikult tahan elada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Lahku võiks meid viia emma-kumma keskeakriis või lihtsalt mingisugune “surmaeelne” hormonaalne hullus (oleme põhimõtteliselt lapsest saadik koos ja nüüd läheneme jõudsalt 40-le), muidu klapime igas mõttes hästi juba üle 20 aasta.

Uut paarilist ma kindlasti paaniliselt sebima ei hakkaks, ma hindan kohe kindlasti iseenda seltskonda kõrgemalt kui mingite suvaliste jobude läbikatsetamist.

Lapsed on juba üpris suured ja võiksid meie vahet siiberdada nagu soovivad.

Praegune kodu jääks kas mulle või saaks mingisuguseks ühiseks suvekoduks vms; tegu on mulle kuuluva (minupoolse suguvõsa põlis)taluga, millesse küll abikaasa on veelgi rohkem panustanud ja veelgi enam kiindunud kui mina, seega õiglane see minule jäämine poleks. Arvan, et me mõlemad koliks linna tagasi tegelikkuses. Ja no päriselt ei tahaks me kumbki ilmselgelt kuhugi kolida. Jääb vist lahku minemata ikkagi!

Kaks rasket küsimust vastan ka ära:

Lahku minnes võiks kõige hullem olla äkki see, et tegelikult meile ei leidu kummalegi enam sobivamat kaaslast ja me saame sellest aru alles siis, kui midagi väga rõõmsat ja sooja ja usladavat meis on juba jäädavalt ja lõplikult katki tehtud.
No et lõhume vana asja ära, aga tegelikult uut ka ei taha.
Või natuke aega tahame uut, aga siis avastame, et sellel uuel on sada kümme uut ja vastikut pisikest häirivat kommet, millega on täiesti võimatu harjuda.

Ja emotsionaalselt oleks kindlasti raske harjuda elama inimeseta, kes on mu elus peaaegu kogu mu teadliku elu olemas olnud. Samas olen ma (ka tänu talle!) üsna tugev, enesekindel ja rõõmsameelne inimene, ma ei ole klammerduv, mulle meeldib, et mul on ka suhtes vabadust, ruumi, õhku, iseolemise aega. Nii et ma ikka püüaks vältida täielikku katkiminekut ja kokkuvarisemist. Arvan, et paarilisel oleks raskem lahkuminekuga toime tulla kui mul.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tänan, see oli ilus vastus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tülisid ja lahku kasvamist on niigi olnud suhtes, aga siiani oleme veel koos. Ilmselt oleks viimaseks piisaks karikasse see, kui ühel või mõlemal tekiks kõrvalsuhe. Teine põhjus oleks majandusliku olukorra paranemine, kuna praegu ikkagi aitame üksteist rahaliselt ja üksi poleks kerge kummalgi.

Mida teeksin esimesena – tegeleksin oma elu ümberkorraldamisega (st elukoht, laps, töö, transport, arved jne)

Arvan, et kodust lahkuksin mina. Võib-olla mees, kui nt temal tekiks kõrvalsuhe, aga seda ma ei pea tõenäoliseks stsenaariumiks. PS kodu on üürikorter, ühiselt soetatud kodu puhul oleks asi keerulisem

Last tahaksin kindlasti vähemalt poole ajast enda juurde ja usun, et mees ka.

Please wait...
Näitan 13 postitust - vahemik 1 kuni 13 (kokku 13 )


Esileht Pereelu ja suhted Ajaviitemäng “Must stsenaarium”