Mul tekkis mingi kahtlane tasakaaluhäire 3 aastat tagasi. Käisin üle-eelmine aasta füsioterapeudil, silmaarstil, neuroloogil ja mitmeid kordi kardioloogil. Lihased on väga pinges, kardioloog leidis ventrikulaarsed ekstrasüstolid ja mitraalklapi prolapsi. Olen 32 ja ülekaalus. Vererõhk kõrge pole. Kaela- ja ülapiirkond on pidevalt natuke kanged ja alaselg teeb valu juba aastaid.
Istusin siis diivanil ja vaatasin telekat ja järsku naguu välk selgest taevast pealae peale tekkis selline rõhuv tunne ja koos sellega hakkas pea järsku ringi käima. Täpselt selline tunne oli nagu karusselli pealt maha tulles. See kestis mingi 10sek umbes ja siis suure paanikaga üritasin ennast liigutada, et mitte vajuda kuhugile. Tõusin vaikselt püsti ja jalad olid kergelt lödid nagu, kuid pea ei käinud nii hullult ringi. Heitsin voodisse pikali ja minuti pärast polnud enam midagi viga. Aga nii hullult on see peapööritus esimest korda elus. Kergelt oli isegi korraks nagu paha olla. Olen arstidele rääkinud sellest tasakaaluhäirest aga keegi pole mind aidanud. Isegi mitte mingeid uuringuid teinud vms, ammugi mitte mingit diagnoosi pole pandud. Ja see tasakaaluhäire on igapäevaselt. Teatud asendites esineb seda tugevamini. Näiteks kui ma keeran pea hästi küljele ja üritan üle õla vaadata ja keha on mingis teatud asendis siis see tekib, ka näiteks siis tekib kui laps istub vannis ja ma kummardan ettepoole ja pesen ta juukseid. See tänane peapööritus ehmatas mind ikka täiesti ära, tundsin lausa kuidas palav hakkas ja süda tagus sees. Ma lihtsalt ei saa aru misasi see on? Kui 3 aastat tagasi see pööritus tuli siis kuni selle hetkeni olin söönud beebipille 5 aastat. Pillid ju pidavat tekitama trombe? Äkki mul on ajus mingi veresoonte takistus vms? Ma nii kardan, kas mingi vereproov ei näita otsest trombide olemasolu? Olen kuulnud, et tehakse veel ka mrt uuring vist kui peapööritusega probleeme? Üks arst pakub ärevushäiret, teine, et asi mingites kaelalülides, kolmas käseb üldse mõelda lilledele ja liblikatele? Aga mina ikka kannatan, ei julge varsti kodustki välja minna, mis siis kui kukun kokku keset tänavat? Mul väiksed lapsed ka, nad saavad šoki niimoodi.
Teema: Äkitselt tekkinud pearinglus
Mul on sama asi.
Mul on jällegi nii, et mul kaelalihased pinges, vist ebaergonoomne tööasend. Olen proovinud küll seda parandada.
Ja täitsa keses kõndi järsku tunnen, et pea ringleb ja just ja just kukun pikali. Aga ei, siiamaani pole veel nii juhtunud.
Käisin ka aastakese arstil seda rääkimas. Vererõhku käsiti mõòta kodus, kepikõndi jne.
Lõpuks ikka kui sain neuroloogile aja, ütlesin, et ma enne ära ei lähe kui saan mri omale. See siis tehti ja peast midagi ei leitud. Ise kahtlustasin ka ikka kõige hirmsamat, vähki või midagi.
Nüüd on siis selles mõttes rahulik olla, aga pea ringleb ikka vahetevahel. Olen ise omale diagnoose pannud, sest arstid tõesti ei tea, mis mul viga. (Imelik, sest arstiteadus on ikkagi väga arenenud) Arvan, et stress, lihasepinge, vanadus (50+), hambad kulunud ja see tekitab peavalu ja ringlust.
Kòige hullem on selle juures see, et enam arstile ei taha minnagi. Mingit kasu pole.
Lisan veel, et käin jõsaalis, teen regulaarselt trenni, paks ka ei ole, teksad 30″ mahuvad jalga. Pikk olen 174. Magan normaalselt, magama lähen 10 ajal õhtul ja ärkan kell 6.
No aga kui arst ütleks, et võtke kaalust alla ja võimelge, siis seda te ju ei tee.
Puhas ärevushäire.
Kuidas unega lood on?
Mul ämmal oli aastaid unehäireid vahetustega tööst ja suurest magamatusest tal oli sada häda. Paar korda ta isegi minestas tänaval. Koguaeg oli paha olla, nõrk, pea käis ringi ja vererõhk kõikus.
Nüüd pool aastat tagasi jäi ta koduseks ja kui sai oma une korda, kadusid ka muud tervisejamad.
(Imelik, sest arstiteadus on ikkagi väga arenenud) Arvan, et stress, lihasepinge, vanadus (50+), hambad kulunud ja see tekitab peavalu ja ringlust.
Kòige hullem on selle juures see, et enam arstile ei taha minnagi. Mingit kasu pole.
Oled õigel teel. Ega vananemise vastu ei saagi arst sulle ravimit kirjutada. Katsu lihtsalt leppida ja kohaneda, nagu me kõik teeme.
Minul algas see hommikuti peale voodist püsti tõusmist. Korduvalt oli nii hull, et pidin istuma ja peast kinni hoidma ja taastuma pool tundi. Järsku hakkas keerlema ja põõrlema, pilt tahtis eest kaduda ja süda läks pahaks. Nüüd on suvalisel aegadel. Näiteks kord poes vaatasin, et riiul kõigub tugevalt, mis tegelikult muidugi ei kõikunud. Esineb ka siis kui rahulikult istun, et korra käib nagu pea kiirelt täisringi ära. Väga vastik. Vähesed tasakaaluhäired on ka tekkinud. Nagu merehaige oleks. Vahest tundub, et oleks nagu laevas, mis õõtsub ,jalgealune on ebakindel jne. Mulle pandi diagnoosiks ortostaatiline hüpotensioon ja selgitati, et järske liigutusi ei teeks. Näiteks pikali asendist tõuseks püsti aeglaselt, et ennem keerata külili ja end nagu rullida vaikselt voodist välja. Kui aga lambist tuleb istudeski, siis ei oska kuidagi ära hoida ja ei hoiata ette ka, see tuleb väga järsku ja ootamatult. Varem oli mul probleeme madala vererõhu ja kõrge pulsiga. Ülekaalu ei ole. Kui näiteks vaja pikalt seista (järjekorras näiteks), siis võib selle esile kutsuda ja soovitati magada kõrgema padjaga.
Guugeldage “vertigo” või “healoomuline paroksüsmaalne pearinglus”.
See on healoomuline haigus ja üsna sage. Üldiselt peaks kõik arstid selle juba teemaalgataja esimeste lausete peale ära tundma. Võib olla, et teemaalgataja ei osanud ise hästi olukorda kirjeldada, sest seda ma ei usu, et kõik nimetatud arstid diagnoosiga mööda panid. Märksõnaks on muide “karusell”…
Jah, haigusega võib kaasas käia iiveldus ja oksendamine, vahel isegi nii tugev, et inimene ei saa voodist tõusta. Vahel vajavad inimesed isegi haiglaravi ja tilguteid seetõttu. Sümptomid ongi enamasti asendist sõltuvad ja tekivad kergesti nt pea liigutamisel.
Sümptomite kordumine pikema ajaintervalli jooksul on ka tavaline. Täitsa võib olla, et 10 aastat läheb mööda, kõik on korras ja tekivad uuesti pearinglused.
Veel guugeldage “Epply manöövrid” – need on spetsiaalsed harjutused, mis mõnikord aitavad pearinglusel kiiremini mööduda. Vahel ei aita ka.
Vahel aitavad ka ravimid, näiteks allergiaravimid (läbi turse alandamise mehhanismi) või beetahistiini sisaldavad ravimid (tuntuim kaubamärk Betaserc).
Teemaalgataja, palun pöördu oma perearstile. Mingit trombi sul ei ole. Lihtsalt eelnimetatud haigus, mis on HEALOOMULINE, lihtsalt veidi ebamugav. Sinu suhtumine haigusesse tekitab küll veidi muret, see võib viidata algavale ärevushäirele.
Arst.
Ärevushäire all kannatajatel on see pearinglused ja muud veidrad aistingud seotud paanikahooga. St ajus tekib lambist impulss, et on hädaolukord ja siis organism reageerib: kellel hakkab süda taguma, kellel läheb süda pahaks, kellel hakkab pea ringi käima. Selle vastu aitab kõige rohkem usk sellesse, et sul ei ole tegelikult füüsiliselt midagi viga. Raskematel juhtudel kirjutab arst välja rahusti.
Vertigo on atakkidena esineb pearinglus ja tasakaaluhäire, mille all kannatab u 5-10% inimestest. Esineb pigem vanemas eas. 85% juhtudest on see seotud sisekõrva funktsiooni kahjustuse (perifeersed põhjused) ja 15% kesknärvisüsteemi kahjustusega. Enamikul juhtudest on vertiigo healoomulise kuluga ja mööduv kas seda põhjustanud protsessi taandumise või tsentraalse kompensatsiooni kujunemise tõttu. Ataki leevendamiseks ja kompensatsiooni saavutamiseks on valikravimiks betahistiin. Aitavad ka järgmised harjutused.
Minul on olnud 50-le lähenedes ühel päeval selline lambist tulnud pearinglus, algas laua taga istudes. Oksendasin ka. Perearst kahtlustas ärevushäiret. Neuroloogi diagnoos vertigo, raviks Betaserc. Peast KT korras (kaasuva haiguse tõttu tehti see uuring), sisekõrv ka korras. Nüüd ca 10 a möödas.
Issand kui tuttav lugu. Nagu minu elu.
Kôik see iiveldus ja minestamistunne ja süda teeb trikke ja rindkeres torgib.
Mina tean, et mul on süda terve. Vahelöögid on, kuid need on ohutud ja tingitud südame asetusest rindkeres. Vaeseke on üritanud end kuidagi ära rinnakorvi ära mahutada ning seetõttu on rohkem viltu kui tavapärane süda.
Mind aitab teadmine, et asi on mu närvides ning ei minesta ma midagi keset tänavat. Suurema hoo puhul annan piltlikult endale kõrvakiilu ja kutsun end mõistusele ☺
Igatahes tuleb mul töökohta vahetada. Enne sellest nõiaringist välja ei saa. Töö on ilmselgelt füüsiliselt ja vaimselt üle jõu käiv ning füüsilised sümptomid toidavad vaimseid ja vaimsed võimendavad füüsilisi.
Aga tahtsin küsida, kas ärevushäired põhjustavad ka palavikku? Kuidas teil on? Ülepäeviti on tunne, et nagu 38 palavik on, kuid kraadides on alati 37.1 või 2. Kõrgemale pole paari kuu jooksul tõusnud. Ise tuleb, ise läheb. Suht kurnav ainult ????
Minul samade sümptomitega diagnoositud Meniere’i tõbi, ehk tegemist hoopis sisekõrva hädaga.
Minul algas see hommikuti peale voodist püsti tõusmist. Korduvalt oli nii hull, et pidin istuma ja peast kinni hoidma ja taastuma pool tundi. Järsku hakkas keerlema ja põõrlema, pilt tahtis eest kaduda ja süda läks pahaks. Nüüd on suvalisel aegadel. Näiteks kord poes vaatasin, et riiul kõigub tugevalt, mis tegelikult muidugi ei kõikunud. Esineb ka siis kui rahulikult istun, et korra käib nagu pea kiirelt täisringi ära. Väga vastik. Vähesed tasakaaluhäired on ka tekkinud. Nagu merehaige oleks. Vahest tundub, et oleks nagu laevas, mis õõtsub ,jalgealune on ebakindel jne. Mulle pandi diagnoosiks ortostaatiline hüpotensioon ja selgitati, et järske liigutusi ei teeks. Näiteks pikali asendist tõuseks püsti aeglaselt, et ennem keerata külili ja end nagu rullida vaikselt voodist välja. Kui aga lambist tuleb istudeski, siis ei oska kuidagi ära hoida ja ei hoiata ette ka, see tuleb väga järsku ja ootamatult. Varem oli mul probleeme madala vererõhu ja kõrge pulsiga. Ülekaalu ei ole. Kui näiteks vaja pikalt seista (järjekorras näiteks), siis võib selle esile kutsuda ja soovitati magada kõrgema padjaga.
Peale hommikuse pearingluse on kõik täpselt nagu minulgi. Millisele arstile ma peaksin aga pöörduma, et saaksin ka diagnoosi?
Minul perearst rääkis Meniere tõvest, aga EMOs pandi diagnoosiks Ortostaatiline hüpotensioon. Pean vist ise valima, et kumb lõpuks on 🙂 Tundub, et on keeruline diagnoosida, et ei ole mingit põhjapanevat tugipunkti selleks.
Kusjuures need harjutused aitavad tõesti, kui vähegi viitsida teha.
Minu emal olid meeletud pearinglushood, ühel vanemal sugulasel samuti, mõlemad elavad üksi ja olid paanikas, et ei ole kedagi kes kiirabigi välja kutsuks. Sugulasel õnnestus endale lausa uuringud haiglas välja kaubelda, raha kulutati meeletult, aga kasu ei midagi. Nende harjutuste abil on mõlemad oma pearinglushood kontrolli alla saanud.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
